2-25-102404/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue X (kostja) sõlmis 13.11.2021 Coop Finants AS-ga väikelaenulepingu nr L372232 ja väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumise kokkuleppe. Väikelaenulepingu põhitingimustes lepiti kokku: laenusumma 6400,0 eurot. Intressimäär 26,9 % aastas ja 0,07 % päevas. Intressi arvestamisel lähtutakse 360 päevasest aastast, vastavalt lepingu punktile 4.1, viivise määr 24,0 % aastas ja 0,0667 % päevas. Lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel, on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist, vastavalt lepingu punktile 7.1. Laenu kogukulu 13172,40 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 32,15 %. Lepiti kokku igakuine lepingu haldustasu 1,5 eurot. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 10.11.2027. Lepingutasu 128,0 eurot. Laenu väljamaksmisel arvestab laenuandja laenusummast maha lepingutasu, vastavalt punktile 3.2. Lepingu punkt 5.1. sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus. Kostjale kanti pangakontole 6243,02 eurot. Laenusummast 6400,0 eurot peeti kinni lepingutasu 128,0 eurot ja väikelaenu kindlustus makse 28,98 eurot. Kostja tasus lepinguliste kohustuste katteks kogusumma 0,0 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 5.1, ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Coop Finants AS kostjale 28.02.2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja, mis oli 23.03.2022, võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, ning tuginedes lepingu punktile 12.1, saatis Coop Finants AS 30.03.2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist 30.03.2022, oli kostja osaliselt või täielikult viivituses alates 10.12.2021 maksest, mis on rohkem kui kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgsete maksetega. Tuginedes lepingute punktile 12.1, ütles Coop Finants AS lepingu üles 30.03.2022. Hoiatuse ja ülesütlemise kiri saadeti kostjale e-tähtkirjaga AS-i Eesti Post vahendusel. Hageja palub mõista Xilt välja OÜ GS Core kasuks tasumata võla põhiosa 6400,0 eurot, kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress 648,91 eurot, tasumata lepingu haldustasu 6,0 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2050,05 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 6400,0 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates

19.03.2025 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud, mis on tasutud riigilõiv 770,0 eurot ja esindajatasu 20,0 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 17.04.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (32,15%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.21.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%. X (kostja) sõlmis 13.11.2021 Coop Finants AS-ga väikelaenulepingu nr L372232, mille krediidi kulukuse määraks on 32,15%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 770 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 770 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 770 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 790 eurot (770+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud