2-17-13905/37 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud Hageja ja OÜ AndAir ning Axxx Vxxx vahel on sõlmitud 14.08.2017 Tartu notar Paavo Uibopuu juures osaühingu osa müügileping ja käendusleping. Lepingu kohaselt kohustus hageja müüma OÜ-le AndAir OÜ Conference osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille läbi sai OÜ AndAir osaühingu ainuosanikuks. Osa ostu-müügihind tuli tasuda 01.sptembriks 2018.a. Axxx Vxxx osales lepingu sõlmimisel ostja esindaja ja käendajana. Lepingu p 4.2 kohaselt leppisid hageja ja käendaja kokku, et käendaja kohustub solidaarselt ostjaga tagama müügihinna tasumise kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Ühtlasi vastutab käendaja ostja poolt tasumata müügihinna ning viivise tasumise kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete hüvitamise eest. Lepingu kohaselt on käendaja poolt käendatavaks summaks nelikümmend tuhat (40 000) eurot tähtajaga kuni 14. august 2020. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja esitas Tartu Maakohtule hagi kostja, AxxxxVxxx vastu, milles palus välja mõista põhivõla 33 000 eurot. 24.07.2018.a suurendas hageja nõuet ja palus välja mõista põhikohustus 38 000 eurot ja viivis seisuga 18.09.2017.a 14.16 eurot ning jooksav viivis põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt ei ole OÜ AndAir lepingus kokku lepitud ostu-müügihinda tasunud, mistõttu hageja nõuab kohustuse täiTmist käendajalt, Axxx Vxxxxx. Hageja ja OÜ AndAir esindaja sõlmisid broneerimislepingu, mille kohaselt tasus OÜ AndAir hagejale OÜ Conference ostuõiguse eest 5000 eurot. Lepingu p 4.1 oli lepingu eseme ost-müügihind 38 000 eurot. Hageja esitas OÜ-le AndAir 13.09.2017 kirja, milles tuletas meelde, et ettevõttel on tasumata Conference OÜ müügitehingu eest 33 000 eurot ja teavitas ostjat, et kui laekumist pole toimunud 15.09.2017, on ta sunnitud rahalise nõudega pöörduma kohtusse. Hageja pakkus OÜ-le AndAir välja kokkuleppe, mille kohaselt on OÜ AndAir võimalik tasuda võlgnevus osamaksetena tingimusel, et esimene makse laekub kokkulepitud arvelduskontole hiljemalt 15.09.2017. OÜ AndAir ei ole lepingu p 4.1 sätestatud kohustust täielikult täitnud, st OÜ-l AndAir on hagejale tasumata hagi esitamise ajal 33 000 eurot. OÜ AndAir on rikkunud oma

kohustust, jättes hagejale maksmata 33 000 eurot, ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt rahalise kohustuse täitmist. Nimetatust lähtuvalt on kostjal kohustus maksta hagejale 33 000 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele teatas hageja 04.12.2017.a seisukohas, et ei nõustu ühegi kostja vastuväitega ja jääb oma nõude juurde. Hageja märkis, et kostja võttis pubi tegevuse üle umbes kuu aega enne notariaalset tehingut ning hakkas tegema ettevalmistusi pubi avamiseks, mis avati augusti alguses. Seda kinnitab ka hageja 31.07.2017 saadetud kiri kostjale, millest nähtub, et kostja tegutses pubiga juba enne notariaalset tehingut. Seega oli kostjal enne notariaalset tehingut juurdepääs nii ettevõtte ruumidele, pangakontole kui ka meilboksile, kus kajastusid nii suhtlus tarnijatega kui ka võlateatised ja nõuded. Samuti edastas hageja kostjale kogu dokumentatsiooni. Hageja saatis kostja meilile 24.07.2017.a Conference OÜ bilansi ja kasumiaruande mai lõpu seisuga ja 10.08.2017 bilansi ja kasumiaruande. Kostja ostja esindajana on notariaalses lepingus ka kinnitanud, et on põhjalikult tutvunud kõigi lepingu pdes 2.1-2.2 nimetatud eset puudutavate asjaoludega ja osaühingut puudutava dokumentatsiooniga. 06.02.2018.a seisukohas avaldas hageja, et ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on hageja rikkunud VÕS § 14 lg 1 tulenevat kohustust. Hageja ei ole kostjale andnud mingeid lubadusi seoses majandustegevusest saadava tuluga. Samuti ei ole hageja andnud ise hinnangut müüdud ettevõtte majandusliku seisundi kohta. Hageja jäi varem avaldatu juurde, et kostjal oli enne notariaalset tehingut juurdepääs nii ettevõtte ruumidele, pangakontole kui ka meilboksile, kus kajastusid nii suhtlus tarnijatega kui ka võlateatised ja nõuded; samuti edastas hageja kostjale kogu dokumentatsiooni. Hageja hinnangul ei ole usutav, et tutvudes raamatupidamislike dokumentidega ning tehes samal ajal ettevalmistusi pubi avamiseks, ei saanud kostja aru müügilepingu objekti tegelikust seisukorrast. Hageja märkis 21.03.2018.a seisukohas, et talle jääb arusaamatuks kostja väide, et pärast müügitehingut ilmnesid võlgnevused, mis olid kordades suuremad, kui müüja poolt avaldatud informatsiooni kohaselt. Kostja pole suutnud veenvalt tõendada, millal ja millises suurusjärgus avaldas hageja kostjale informatsiooni osaühingu võlgnevuste kohta. Hageja vaidles vastu kostja käsitlusele vastutuse ülemineku osas ja leidis, et notariaalse lepingu p-s 6.3. sätestatud vastutus ei tähenda mitte seda, et hageja oleks pidanud lepingu sõlmimise ajaks tegema endast kõik, et olemasolevad osaühingu võlgnevused likvideerida, vaid nimetatud säte reguleerib seda, et müüja kui juhatuse liige vastutab osaühingu korrapärase toimimise eest kuni müügilepingu sõlmimiseni. Üldlevinud peaks olema teadmine, et ettevõtte ostuga kaasnevad ostjale kõik ettevõttega seotud õigused ja kohustused (sh võlgnevused võlausaldajate ees). 27.06.2018.a seisukohas hageja teatas, et ei tunnista kostja tasaarvestuse nõuet. Dokumentidega tutvumisel, mida kostja ise notariaalses lepingus kinnitab, pidi ta olema tutvunud ka kasumi jaotamise ettepaneku ja otsusega. Kostja huvi OÜ Conference 2016-2017.a majandusaasta jaotatava kasumi vastu tekkis alles 2018.a märtsis ja sellele eelneva perioodi jooksul ei olnud kostja hagejale teinud kordagi selleteemalisi etteheiteid. 24.07.2018.a esitas hageja hagi täienduse ja seisukohad. Hageja suurendas nõuet ja palus kostjalt välja mõista 38 000 eurot ning viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 14.16 eurot perioodi 02.09-18.09.2017.a eest. Hageja eelnev lepinguline esindaja esitas hagi ekslikult esialgu 5000 euro võrra väiksemas suuruses. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus ostja tasuma hagejale 38 000 eurot, mitte 33 000 eurot. Seetõttu suurendas hageja nõuet 5000 euro võrra. Hageja selgitas, et esialgu sõlmiti broneerimisleping, milles lepiti kokku ostuhinnas 43

000 eurot ja millest hagejale tasuti 5000 eurot. Tasumata jäi 38 000 eurot, mille osas sõlmisid hageja ja ostja notariaalse lepingu. Hageja selgitas hagi asjaolude osas täiendavalt, et ostja jaoks oli OÜ Conference osa omandamise põhitingimuseks ja eelduseks kehtiva rendilepingu olemasolu Tartus Rüütli 1 asuva rendipinna rentimiseks, et ostja saaks avada seal uue kohviku/pubi. Kohvikuruumide võtmed andis hageja ostjale üle umbes kuu enne notariaalse lepingu sõlmimist. Raamatupidamisdokumendid edastas hageja kostjale, kui ostja esindajale 23. juulil 2017 e-posti teel. Sama e-kirjaga saatis hageja ostjale ettevõtte bilansid seisuga 28.02.2017, 31.03.2017 ja 30.04.2017 ning kasumiaruanded seisuga veebruar, märts ja aprill 2017. 10.08. 2017 edastas hageja kostjale ettevõtte bilansi ja kasumiaruande sama kuupäeva seisuga. Nimetatud dokumentides kajastusid kõik äriühingu kohustused, millega ostjal oli võimalik piisavalt tutvuda enne lepingu sõlmimist. Tegemist ei olnud mahukate finantsanalüüsidega, mille läbitöötamiseks oleks ostjal olnud vaja mitmeid kuid aega või spetsialisti abi. Hageja ei saa vastustada asjaolu eest, et kostja ei oska lugeda bilanssi. Ostja oli teadlik, et tegemist oli võlgades oleva äriühinguga. Hageja rõhutas, et ei olnud mingit kokkulepet võlgade likvideerimiseks müüja poolt. Ostja ei esitanud lepingu eseme kohta ühtegi pretensiooni enne, kui hageja esitas kohtusse hagiavalduse võlgnevuse tasumise nõudes. Kostja on tagantjärgi hakanud otsima väidetavaid rikkumisi, et vältida ostuhinna tasumise kohustust, milline tegevus on lubamatu. Seoses kostja tasaarvestusnõudega märkis hageja, et 2016-2017.a aasta jaotamata kasumit ei pidanudki olema ettevõtte kontol rahana. Hageja hinnangul ajab kostja segamini mõisted „kasum“ ja „raha“. Hageja kinnitas, et 2016-2017 majandusaasta kasumit ei ole kellelegi välja makstud ja selle kohta ei ole ka vastavat otsust tehtud. Majandusaasta jaotamata kasum kajastus ka kostjale 10. augustil 2017 edastatud bilansis, kus rahana kajastus summa 65,30 eurot. Bilansis kajastatud eelmiste perioodide kasum ei tähenda, et selles suuruses raha oleks olnud äriühingu kontol. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus selle rahuldada. Kompromissi hageja sõlmida ei soovinud. Hageja selgitas, et jagamata kasum oli ettevõttes olemas erineval kujul: seda kasutati palga maksmiseks, mööbli ostmiseks jms- seda kasutati jooksvalt. See on näha raamatupidamisdokumentidest. Ehitati ka väliterrass, mis maksis 5000 eurot ning viimane remondiarve oli umbes 15 000 eurot. Jaotamata kasumi 14 000 eurot osas ei ole ühtegi otsust tehtud, et kasum oleks välja võetud või jaotatud. Dokumendid anti üle notaris, raamatupidaja printis oma programmist kõik välja ja need olid kilekotis kaustades. Äriühingule olid tehtud ettekirjutused aasta alguses ja tegeleti nende kõrvaldamisega, ettekirjutused olid ka dokumentide pakis olemas. Objekt oli müügis 43 000 euroga, broneerimistasu oli 5000 eurot, mille ostja on tasunud osadena enne lepingu sõlmimist- 02. augustil 2017.a ning notariaalses lepingus oli hind 38 000 eurot, mille ostja pidi tasuma veel. Hageja esindaja leidis, et ostjal oli kohustus viia end ostetava asjaga kurssi. Ostja jättis hinna tasumata ja on selgunud, et tal seda raha ei olnudki. Ostetud asja sai ostja kätte ja kasutas seda: pubi anti üle, ja avati juba nädal pärast võtmete saamist ja tegutses kuni aasta lõpuni. Seega oli ostjal võimalik tulu teenida. Üle anti ka raamatupidamisdokumentatsioon. Bilansis kajastusid võlgnevused ligi 10 000 eurot ja mingit kokkulepet ei olnud, et müüja need võlgnevused tasub. Need võlad ei saanud ostjale olla üllatuslikud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja esitas oma vastuväited lähtudes VÕS § 149 lg 1. Kostja leidis, et lepingu ese ei vastanud lepingus kokku lepitule. Ettevõtte tegelik majanduslik olukord ja selle tulu teenimise võimalused on märkimisväärselt kehvemad kui müüja poolt kirjeldatud olukord. Kuigi müügilepingus on kajastatud, et ostja sai

lepingu eset puudutava dokumentatsiooni kätte enne tehingu sõlmimist, tõi müüja (osa) dokumentatsioonist kaasa tehingule ning ostjal puudus reaalne võimalus dokumentidega tutvuda. Pärast müügitehingut on ostja proovinud saada ülevaadet ettevõtte tegelikust majanduslikust olukorrast, selle varadest ja kohustustest, kuid lünkliku ja puuduliku raamatupidamisliku informatsiooni tõttu on see olnud keeruline ja aeganõudev. Kostja on ostja esindajana edastanud müüjale korduvalt palve anda üle asjakohane dokumentatsioon (sh ka ekirja teel), kuid see on jäänud müüja poolt tähelepanuta. Kostja selgitas ka, et hageja esindaja ei andud ostjale adekvaatset informatsiooni müügiobjekti kohta ning lõi ostjale ettevõtte majanduslikust olukorrast tegelikkusele mittevastava ettekujutuse, millega rikkus kohustust avaldada lepingueelsetel läbirääkistel kogu vajalik teave, mille vastu võib ostjal olla äratuntav huvi. Hageja varjas infot, mis puudutab ettevõtte kohustusi ja ostjale ilmnevad pidevalt aina uued võlad, mille kohta ta müüjalt infot ei saanud. Ka väitis müüja, et kõik nö üles jäävad kohutused likvideerib müüja enne tehingut ise ära, kuid on selgunud, et nii see ei ole. Arvestades, et müüja on oma kohustusi olulisel määral rikkunud, on ostjal õigus kasutada müüja suhtes õiguskaitsevahendeid. Kostja avaldas, et plaanib esitada tasaarvestamiseks kahju hüvitamise nõude. 12.01.2018.a esitatud täiendavas seisukohas teatas kostja, et müüja avaldas lepingueelsetel läbirääkimistel kostjale, et ettevõtte majanduslik seisund on hea, ostuhind on võimalik hõlpsasti tasa teenida ettevõtte majandustegevusest saadava tuluga (kuivõrd müüja kinnituse kohaselt oli kõik juba nö sisse töötatud ja toimis ning ostjal ei ole vaja alustada nö nullist) ning kõik müügitehinguks üles jäänud kohustused (võlgnevused) likvideerib müüja ise. Tegelikkuses andis müüja ostjale üle ettevõtte, mille majandustegevus oli täielikult seiskunud ning sisuliselt pankrotistunud, st puudus mistahes lootus teenida tulevikus tulu. Ettevõttel oli võlgnevus tarnijate ja töötajate ees ning sellest tulenevalt puudus võimalus ilma oluliste lisainvesteeringuteta ettevõtte majandustegevust jätkata/käimas hoida. Seetõttu pidi kostja panustama olulisel määral isiklikke vahendeid ettevõtte käigus hoidmiseks ning kostjale sai selgeks, et selline olukord ei ole ajutine, ettevõtte käive oli sisuliselt olematu, vastupidiselt hageja poolt lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatule. Tulenevalt VÕS § 14 lg-st 3 on ilmne, et müüja oleks pidanud teavitama ostjat asjaolust, et ettevõtte väärtus on sisuliselt olematu, sellel puudub võimalus tulu teenida (sh ka vähemalt ulatuses, mis on vajalik majandustegevuse tavapäraseks käimas hoidmiseks). Kostja esitas 06.03.2018.a seisukoha, milles jäi varem esitatud vastuväidete juurde, kuid täpsustas neid. Pärast lepingu sõlmimist esitati OÜ Conference vastu järgmised nõuded: 22.08.2017.a EBETA AS nõue 667.43 eurot, 31.08.2017.a OÜ Eventtime nõue 820.08 eurot, 05.08.2017 Unilever Eesti AS nõue 306.04 eurot, 06.09.2017 AS A. Le Coq nõue 571.60 eurot, 12.09.2017 Kaupmees &KO AS nõue 724.82 eurot, 01.09.2017 teave Livikolt võlgnevusest 736.36 eurot, 06.09.2017.a EstNet Trading OÜ järelpärimine, milles paluti infot võla tasumise kohta, 28.08.2017 Trendfurniture OÜ teave, et tasumata on arve nr 17013. Kostja märkis, et antud loetelu pole ammendav. Oluline on rõhutada, et hageja teadis või pidi ilmselgelt olema teadlik nendest võlgnevustest, kuivõrd enamus võlausaldajaid olid juba pöördunud inkassoteenuse poole, mis iseloomustab pikaajalist võlgnevust. Ostjale üle antud raamatupidamisdokumentidest selgus ka, et veel juulis oli ettevõte saanud laenu eraisikutelt, kuid laenusuhte kohta puudusid kirjalikud dokumendid. Maksu- ja Tolliametile oli tulu deklareeritud (01.02.2017-17.08.2017) 68 313,78 eurot, mille hulgas oli kajastatud ka põhivara 23 540,25 eurot. Seega oli tegelik müügitulu vaid 44 773,43 eurot, kuid 10.08.2017 edastatud kasumiaruandes oli märgitud müügituluna 58 569,01 eurot. Bilansis oli kajastatud ka põhivara väärtusega 23 540,35 eurot. Põhivara nimekirja ei ole ostja saanud. Kostja ei ole vaatamata küsimisele saanud ka 2017 käibeandmikku ja kauba arveid, mis on

soetatud teisest Euroopa riigist 2017.a kohta. Hageja väide, et ta on edastanud ostjale kogu raamatupidamisdokumentatsiooni, ei vasta tegelikkusele. 10.08.2017 edastatud bilansis oli selgelt kajastatud eelmiste perioodide jaotamata kasum summas 14 584,49 eurot. Müüja ei teavitanud aga, et seisuga 06.08.2017 oli müüja tegelikult juba teinud otsuse kogu kasumi välja maksmiseks – st tegelikult 10.08.2017 seisuga ettevõttes enam jaotamata kasumit ei olud. Lepingu p 6.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et 2016-2017 majandusaasta jaotatavale kasumile õigustatud isikuks on ostja. Kõnealust summat, mida ostja on õigustatud müügilepingu punkti nr 6.2 alusel saama ei ole hageja käesoleva ajani üle andnud. Kostja märkis, et ebaõige on hageja väide, et kostjal oli ligipääs OÜ Conference meilidele ja pangakontole enne lepingu sõlmimist: meilpoksi paroole ostjale varem ei avaldatud ja ligipääsu panka polnud tehniliselt isegi võimalik enne omaniku muutust teha- tal puudus vajalik esindusõigus. Seda, et meilpoksiga opereeris müüja esindaja, näitab ka see, et just tema on veel 14.08.2017 saatnud pubi e-posti aadressilt meili ning tegi seda ka varem. Ruumide üle võtmise osas märkis kostja, et sai tõepoolest enne müügitehingut ruumidega tutvuda, kuid ostja ei saanud ruume täielikult enda valdusesse nagu hageja soovib näidata. Ostja ei võtnud pubi tegevust üle juba kuu aega enne tehingut ega avanud augusti alguses. Kostja jäi seisukohale, et vastavalt lepingu p 6.3 vastutab müüja kuni lepingu sõlmimiseni kõigi täitmata kohustuste täitmise eest. Kostja teatas 08.06.2018.a menetlusdokumendis, et tal on hageja vastu menetluslik tasaarvestuse nõue summas 14584.49 eurot. Nimetatud nõue tuleneb asjaolust, et lepingu kohaselt pidi ostjale üle minema OÜ Conference 2016-2017.aasta jaotatav kasum. 10.08.2017.a ettevõtet bilansis oli kajastatud eelmiste perioodide jaotamata kasum summas 14 584,49 eurot. Seega kuulus ostjale müügilepingu punkti nr 6.2. alusel OÜ Conference 2016-2017 majandusaasta kasum summas 14 547 eurot, mida talle aga üle antud ei ole. Kostja soovib tasaarvestada oma nõue hageja nõudega ostu-müügi hinna tasumiseks. Hageja 24.07.2018.a täiendusele kostja lisaseisukohti ei esitanud ja jäi varasemate seisukohtade juurde. Kostja märkis, et hageja jättis lepingueelsetel läbirääkimistel mulje, et ettevõttes on jaotamata kasumit üle 14 000 euro, mis läheb üle uuele omanikule. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde ja palus teha tasaarvestuse. Kostja oli jätkuvalt valmis sõlmima kompromissi summas 15 000 eurot. Kostja möönis, et sai hageja esindajalt kotitäie dokumente, kuid seal olid ainult arved ja tšekid, ei olnud muid dokumente, lepinguid ega põhivara nimekirja. Seetõttu oli ebaselge, millene vara oli müüdud äriühingu oma. Kostja möönis, et tutvus müüdud äriühingu bilansiga enne ostmist. Kostja võttis omaks, et ruumidesse saadi sisse paar päeva enne notariaalse lepingu sõlmimist. Remont oli seal pooleli, alumisel korrusel. Kostja esindaja oli seisukohal, et asja ülevaatamise kohustus tekib ostjal alles ostmise järel. Enne lepingu sõlmimist on teavitamiskohustus ikkagi müüjal ja seda on müüja käesolevalt rikkunud. Ettevõtja majanduslik olukord oli halb- olid võlad, mistõttu ei tarnitud äriühingule enam kaupa. Seda müüja varjas ostja eest. Kostja ei tunnistanud nõude suurendamist 5000 euro võrra. Notariaalses lepingus oli ostu-müügihind kokku lepitud 38 000 eurot ja hageja tunnistas, et kostja on talle augusti alguses tasunud 5000 eurot. Puudub müüja tahteavaldus, et ostumüügihind on 43 000eurot. Tasaarvestada tuleks bilansis märgitud jaotamata kasum 14000 eurot, sest on ebaselge, kuhu nimetatud summa on ettevõttes paigutatud ja bilansis see ei kajastunud, et oleks liikumine toimunud. Bilansis oli kanne näiline ja sellest oleks pidanud müüja ostjat teavitama. Kostja esindaja märkis, et pidi panustama oluliselt, et pubi töösse saada. Kaupa tuli osta poest, sest tarnijad ei toonud seda võlgade tõttu.

Kohus rahuldas 27.09.2017.a määrusega hageja taotluse ja tagas hagi. Hagi tagamise abinõuna seati hageja kasuks kostjale kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 33 000 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et notariaalse lepingu kohaselt oli OÜ Conference osa müüjaks Studio Glampur OÜ, keda esindas Hxxxx xxxxxja ostjaks OÜ AndAir, keda esindas Axxx Vxxx (t lk 8-11). Nimetatud asjaolu üle pooltel vaidlus puudus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et puudub müüja tahteavaldus OÜ Conference ostumüügihinna kohta summas 43 000 eurot. Notariaalse lepingu p-s 4.1 on pooled lepingu eseme müügihinnaks kokku leppinud 38 000 eurot. Samas sätestab nimetatud lepingu punkt ostjale aga kohustuse tasuda kogu nimetatud summa 01. septembriks 2017.a. Hagejas esitas kohtule broneerimislepingu (t lk 12), milles Hxxxx Jxxx müüjana ja Pxxxx Pxxx ostjana leppisid kokku OÜ Conference osa ostueesõiguses, mille eest tasus ostja nn broneerimistasu 5000 eurot. Kohus märgib, et nimetatud leping on sõlmitud teiste isikute vahel kui notariaalne leping, mille täitmiseks hageja hagi on esitanud. Broneerimislepingus on ostjaks Pxxxx Pxxxx kelle on kostjaga küll isiklik sugulussuhe, kuid samas on osaühingu osa müügilepingus ostjaks hoopiski äriühing OÜ AndAir. Broneerimislepingus on aga OÜ Conference osa müüjaks isik, kes vähemalt notariaalse lepingu sõlmimise ajal üldse nimetatud osa omanik ei olnud – OÜ Conference osanikuks oli hageja OÜ Studio Glamour, kellega broneerimislepingus märgitud müüjal oli omakorda side juhatuse liikmena. Puudub vaidlus, et kostja on broneerimislepingu alusel tasunud 02.08.2017.a hageja esindajale kokku 5000 eurot: kahel korral ülekandega kokku 4000 eurot ja sularahas 1000 eurot. Hageja esindaja on raha saamist kinnitanud oma seletuses, kostja andis selle kohta vande alla ütlused. Kohus leiab, et kuna eelviidatatud lepingutes on tegemist erinevate kokkulepetega erinetevate isikute vahel, ei ole notariaalsel lepingul ja broneerimislepingul sellist tõsikindlat sidet, et broneerimislepingu alusel tasutu saaks lugeda tasutuks notariaalse lepingu täitmiseks. Menetluse pooled olid nimelt eri arvamusel selles, milline poolte tahe mõlema lepingu sõlmimise ajal oli: milline oli ostetava osa hind- hageja arvates 43 000 eurot, kuigi ostumüügileping seda väidet ei kinnita, kostja arvates 38 000 eurot, millist teadmist ta kinnitas ka vande all; millise summa osaliseks tasumiseks tuli lugeda tasutud 5000 eurot- kostja arvates lepingus märgitud 38 000 eurot täitmiseks; hageja arvates aga mitte. Lähtudes poolte ütluste ja tunnistaja P. Pxxxx ütluste alusel kindlaks tehtud tehingu kronoloogiast, soovis lepingu eset (tegelikkuses osaühingu osa, mida pooled nimetavad läbivalt ka pubiks) osta xxxxx Pxxx, kes pidas müüja esindaja H. Jxxxxxxläbirääkimisi, sõlmis juuli lõpus broneerimislepingu H. Jxxxxx (kui eraisikuga, kellele lepinguese ei kuulnudki) ja korraldas selle broneerimislepingu täitmise- broneerimistasu maksmise 02.08.2017.a. Pärast nimetatud tegevusi selgus, et P. Pxxx ise osaühingu osa osta ei saa, sest tal puudub vajalik rahastus ja müüja tegi tehingu 14.08.2017.a OÜ-ga AndAir, seejuures madalama ostu-müügi hinnaga. Lepingus ei ole märgitud, et ostu-müügihind oleks osaliselt tasutud. Puuduvad tõendid selle kohta, et broneerimislepingus sätestatud õigused ja kohustused oleks üle antud teistele isikutele: H. Jxxxxpuhul hagejale, P. xxxxx puhul kostjale. Seega on broneerimisleping, sellest tulenevad õigused ja kohustused, nimetatud kahe isiku vaheline õigussuhe ega ole üle kantavad käesolevasse vaidlusesse. Eeltoodud tõendamist leidnud faktidest tulenevalt asub kohus seisukohale, et 02.08.2017.a tasutud 5000 eurot ei ole võimalik lugeda 14.08.2017.a sõlmitud ostu-müügilepingus kokku lepitud hinna tasumiseks.

Kohus märgib, et Pxxxx Pxxxxx võib olla õigus nõuda tasutud 5000 eurot tagastamist lähtudes broneerimislepingu p 5.1 või ka lähtudes asjaolust, et broneerimislepingu sõlmis Hxxxx Jxxx, kellele osaühingu osa ei kuulunudki. Seega ei ole ostja OÜ AndAir täitnud oma kohustust tasuda lepingus kokku lepitud ostu-müügi hinda 38 000 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole lepingus kokku lepitud ostu-müügi hinda tasunud, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja hinna tasumist ostjalt OÜlt AndAir. Hageja palus täitmata kohustuselt välja mõista seadusjärgse viivise summas 14.16 eurot ja jooksva viivise põhuvõlalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Alates 01.07.2016.a on nn seadusjärgseks viivise määraks 8% aastas (0.0219% päevas). Nõue muutus sissenõutavaks 02.09.2017.a. Hageja on hagi esitamise seisuga arvestanud viiviseks 14.16 eurot, kusjuures päevamääraks on arvestatud 0.832 eurot, mis on ilmselgelt ebaõige. Lähtudes põhivõla suurusest, on viivis siiski 8.32 eurot päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Otsuse tegemise seisuga on viivise suuruseks 3469.44 eurot (417 päeva eest). Kokku on hagejal põhivõla ja viivise nõue OÜ AndAir vastu 41 469.44 eurot. Puudub vaidlus, et OÜ AndAir kohustus oli notariaalses lepingus tagatud kostja, Axxx Vxxxxpoolt antud käendusega: lepingu p 4.2. kohaselt vastutab käendaja ostja poolt tasumata müügihinna ning viiviste tasumise kohustuse rikkumist tulenevate nõuete hüvitamise eest; käendatavaks summaks on 40 000 eurot ja käendus on antud tähtajaga 14.08.2020.a. VÕS § 142 lg 1 sätestab: Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kostja oli lepinguga võtnud omale kohustuse tagada ostja kohustust põhivõla ja viivise tasumise nõudes. Käesolevalt põhivõlg ja lahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ületavad lepingus kokku lepitud käenduse ülemmäära 40 000 eurot, mistõttu on käendaja vastutus piiratud just nimetatud summaga. VÕS § 149 lg 1 sätestab: Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

Kostja on esitanud käesolevat hageja nõudele vastuväiteid. Kostja leidis, et hageja rikkus kohustust avaldada lepingueelsetel läbirääkimistel õigeid andmeid müüdava eseme kohta. VÕS § 14 lg 1 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Riigikohus on nimetatud sätetele viidates asunud 31.01.2018.a tehtud lahendis 2-14-21710 seisukohale, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada (p 25.1). Kohus märgib, et juhul, kui OÜ AndAir leidis, et talle on müüdud puudustega asi, võimalik kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Näiteks on Riigikohus eelviidatud lahendis märkinud, et lepingueelselt vastaspoole eksimusse viimine annab aluse lepingu tühistamiseks TsÜS § 92 lg 2 ja 3 lausel. Lepingu tühistamine eeldab tahteavaldust teatud aja jooksul (TsÜS 98 ja 99 lg 1 p 2), mida ostja aga esitanud ei ole. Samuti on võimalik teatud juhtudel keelduda vastastikuse kohustuse täitmisest VÕS § 111 alusel, mis pole käesolevalt aga kohaldatav, kuna müüja on täitnud omapoolse põhikohustuse ostetud asi üle anda. Arvestades kostja etteheidete sisu on OÜ-l AndAir ja kostjal kõige asjakohasemaks õiguskaitsevahendiks esitada nõue hinna alandamiseks VÕS § 112 alusel: hinda on võimalik alandada kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase väärtusesse. Käesolevalt siis nõuda hinna alandamist võlgade võrra, mida müüja väidetavalt ostja eest varjas või lubas ise tasuda. Vastavalt VÕS § 112 lg 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande I köites /Kirjastus Juura , 2016/ märgitakse, et ka kostja vastuväiteid rahalise nõude olemasolu kohta hageja vastu saab lugeda vastavate eelduste olemasolul järelduslikuks hinna alandamiseks. Kostja on 06.03.2018.a menetlusdokumendi p 3.1 märkinud, et kuna hageja on tekitanud oma kohustuse rikkumisega hagejale kahju, puudub mõistlik alus müügihinna väljamõistmiseks terves ulatuses ning leidis, et kahju kindlaks määramiseks tuleb määrata ekspertiis. Hiljem kostja ekspertiisi taotlusest loobus, kuid ei ole täpsustanud ka oma hinna alandamise nõuet vaid esitas tasaarvestuse taotluse. Kostja oli seisukohal, et hageja on müünud talle lepingutingimustele mittevastava asja. Lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatu muutub lepingu sõlmimisel lepingu osaks. Kostja väitis, et müüja on läbirääkimiste käigus andnud lubaduse ise tasuda kõik võlad, mis müüdaval osaühingul enne lepingu sõlmimist olid ning võlad ei olnud ka kuskilt nähtavad. Kohus märgib, et müüdud osaühingu võlad on selgelt kajastatud osaühingu 10.08.2017.a bilansis (t lk 119-120), mille hageja esindaja oli kostjale saatnud 10.08.2017: bilansi alajoatuses „Kohustused“ on lühiajalise kohustusena märgitud võlad tarnijatele summas 9940.83 eurot ja maksuvõlana -278.53 eurot. Kuna tegemist on bilansi kohustuste osaga, on maksuvõlg tegelikult ettemaks ja võlad tarnijatele on selgelt kajastatud summas 9940.83 eurot. Ka varasemas, 31.03.2017.a bilansis on kajastud võlad tarnijatele 9079.87 eurot, töövõtjatele 607.88 eurot, maksuvõlad 1638.87 eurot ja muud võlad 438.96 eurot. Nii enne 10.08.2017.a koostatud bilansid kui kasumiaruanded on saadetud kostja meilile 23.07.2017 (t lk 115-118). Nimetatud asjaolu kinnitas kostja ka vande all antud ütluses. Dokumentidega tutvumisel ei saanud kostja väita, et võlad ei olnud kajastatud. Kostja esitas 06.03.2018.a kohtule ülevaate sellest, millised nõuded 2017.a augusti lõpus-septembri alguses võlausaldajate poolt OÜ-le Confernece esitati (t lk 61-71). Nimetatud nõuete summad on kokku väiksemad kui bilansis

kajastatud võlad tarnijatele- seega ei saanud augustis–septembeis 2017.a esitatud nõuded olla mingid muud kui bilansis kajastatud nõuded. Asjaolu, et OÜ-l Conference oli enne selle osa müüki täitmata kohustisi ja müüja sellest ostjat teavitas, on tõendatud ka istungil ära kuulatud isikute ütlustega: hageja esindaja vande all kinnitas, et võlgadest oli juttu ja need olid tuhandetes; tunnistaja Oxxxxr Pxxxxx kirjeldas, kuidas viibis koos H. Jxxx, kostja ja P. Pxxxxxx kokkusaamisel pubis BigBen, kus arutati ka võlgu, kus tunnistaja selgitas, kuidas saaks võlgu ajatada; tunnistaja Pxxxx Pxxxxkinnitas kokkusaamist hageja esindajaga BigBenis koos A. Vxxx ja O. Pxxxxxxxx, kus räägiti ostu rahastamise küsimustest, müüja kinnitas, et on toimiv ettevõte, võlgadest sai räägitud, „... Hxxxx ütles, et pisivõlad on, mille ta ise likvideerib. Summadest ei rääkinud üldse. “; kostja mingit kokkusaamist BigBenis ei mäletanud ja võlgadest toimunud vestuste juures enda sõnul ei viibinud. Kohus leiab, et kostja ütlused kohtumisel mitteviibimise kohta on ebausaldusväärsed ja lükatud ümber tema enda tunnistaja P. Pxxxxütlustega. P. Pxxxxxütlustest selgus ka, et tema paberitega ei tegelenud, nendega tegeles A. Vxxx; samas A. Vxxx ütluste kohaselt pärines tema teadmine võlgade ja müügiprotsessi kohta peamiselt P. Pxxxxxx. Kostjale olid edastatud kasumiaruanded, millest nähtub, et äriühing oli perioodil 01.02.10.08.2017.a kasumis (vaid märtsi kasum oli negatiivne). Kostja ei ole ka tõendanud kokkulepet, et müüja tasub kõik OÜ Conference võlad enne lepingu sõlmimist. Kostja ise teadis väidetavast kokkuleppest vaid P. Pxxxa kaudu: kui on „sabad“võlad-, siis Hxxxx ajab korda; kokkulepped tegi müüja esindajaga P. Pxxx. P. Pxxx tunnistajana märkis, et Hxxxx Jxxx lubas tasuda pisivõlad. Tunnistaja O. Pxxxxx kokkulepet võlgade tasumise kohta eitas ja selgitas, et ettevõte müüdi „saba ja sarvedega“, vastasel korral poleks seda müüdudki. Kokkulepet võlgade tasumiseks eitas ka hageja esindaja ütlustes, kus kinnitas, et ostjaga arutati võimalikke võlgade maksegraafikuid. Kirjalikult võlgade tasumise kohustust ei reguleeritud. Notariaalse lepingu p-s 6.3 on pooled leppinud kokku, et müüja vastutab osaühingu tegevuse eest lepingu sõlmimiseni ja pärast lepingu sõlmimist vastutab selle eest ostja. Kohus leiab, et tegemist ei ole kokkuleppega, kes tasub OÜ Conference võlad, vaid üldise vastutuse jagunemise kokkuleppega ettevõtte tegutsemise kohta, eelkõige, kes tegeleb ettevõttele kuuluva pubi käigus hoidmise ja igapäevase majandamisega. Kohus leiab eeltoodud alusel, et enne osaühingu osa müüki oli ostjal võimalik saada piisavat infot äriühingu võlgade kohta ja need ei oleks tohtinud tulla ostjale üllatusena, ning võlad läksid koos varaga üle uuele omanikule, sest puudusid teistsugused kokkulepped. Pärast isikute ütluste andmist on kohus pigem arvamusel, et olukorra põhjustas see, et ostja ja P. Pxxx ei olnud nimetatud valdkonnas varem tegutsenud ja ei olnud hinnanud õigesti võlgade suurust ja nendest tulenevaid negatiivseid mõjusid ettevõtte igapäevasele käigus hoidmisele. Samades küsimustes ei orienteerunud ka kostja, kes OÕ AndAir esindajana osaühingu osa siiski ostis. Nimetatu tuleneb kostja ütlustest kogumis, millest nähtub, et tema usaldas ostuprotsessis Pxxxx Pxxxx- hinnas ja tingimustes leppisid kostja ütluste kohaselt kokku müüja ja P. Pxxx, samuti pubi avamises ning võlgade tasumise võimalikus kokkuleppes. Kostja osales OÜ AndAir esindajana asjas sisuliselt pubi ruumide esmasel vaatamisel, ühel kokkusaamisel pubis BigBen ja notariaalses tehingus, enne mida sai ta oma meilile bilansi ja kasumiaruanded ning kilekottides OÜ Confernece raamatupidamisdokumentatsiooni. Pxxxx Pxxxx ütluste kohaselt vaatas tema pubis ringi pigem selle pilguga, mida seal veel vaja teha/ehitada oleks ja kas saaks pubi kohe avada, paberitega tegeles A. Vxxx, P.. Pxxx käis pubis ajal, kui see oli avatud ja toimis. Lisaks avaldas tunnistaja, et teadis alguses, et ostab pubi rendilepingu, mis hiljem muutus sujuvalt osaühingu müügiks. Kuna üürilepingut müüa ei saa, on kohus arvamusel, et P. Pxxxxx puudus alguses selge ettekujutus ostetavast. Vaatamata olukorra muutumisele ostis OÜ

Conference osa siiski kostjale kuuluv OÜ AndAir. Millised olid ostja ja P. Pxxxx omavahelised kokkulepped, pole teada. Kostja väite kohaselt ei antud talle kõiki OÜ Conference raamatupidamise dokumente. Tõendatud on investeerimiskava, bilansi ja kasumiaruande seisuga 10.08.2018.a ja varasemate (30.04, 31.03, 28.08.2017) üle andmine kostjale (t lk 44-45, 113-120). Poolte vande all antud ütluste kohaselt andis hageja esindaja enne notariaalse lepingu sõlmimist kostjale üle kilekoti täie kaustadesse köidetud raamatupidamise dokumente. Millised dokumendid täpselt üle anti, kohtus tõendamist ei leidnud, sest lepingu pooled nimekirja ei koostanud. Notariaalses lepingus on poolte kinnitus, et müüja on ostjale kõik osaühingut puudutavad dokumendid üle andnud. Kostja väitel olid siiski üle antud hulgast puudu põhivara nimekiri, käibeandmik ja veel täiendavaid dokumente, mida ostja on müüjalt hiljem nõudnud, kuid pole saanud. Hageja esindaja väitel olid nimetatud dokumendid üle antute hulgas, kuid muid tõendeid lisaks oma ütlusele hagejal esitada ei olnud. Kohus märgib, et vaidluse korral peab oma väidet tõendama positiivse väite esitanud pool, negatiivse väite esitanud pool peab oma väidet usutavalt põhistama. Käesolevalt ei ole hageja kõigi raamatupidamisdokumentide üle andmist tõendanud. Tunnistaja P. Pxxxx ülekuulamisel selgus ka, et ostjal puudus teave lisaks Keeleinspektsiooni ja Veterinaar- ja toiduameti ettekirjutuse kohta. Hageja esindaja selgitas, et dokumendid oli kontoris olemas, kuid jällegi kohtule tõendeid nende üle andmise kohta ei esitatud. Kohus leiab, et kui esinesid puudused raamatupidamise dokumentide üle andmisel, ei ole need sellise mõjuga, et annaksid ostjale õiguse osaühingu hinda alandada. Muud kostja vastuväited: lepingueelselt ebaõige info avaldamine ja kokkulepe tasuda võlad- ei leidnud kohtus tõendamist. Kohus leiab, et pooltw esitatud seiskohad selles, millal pubi ruumid täpselt ostjale üle anti ja millal ostja seal tegevust alustas, et puutu asjasse. Pooltel puudub vaidlus, et pubi ruumid anti ostjale üle enne lepingu sõlmimist ja ta alustas tegevust seal samuti enne lepingu sõlmimist: kas see oli nädal või kaks varem, ei muuda kohustuse täitmise nõuet. Ruumide üle andmine ei vabasta müüjat kohustusest anda müüdava asja kohta tõest ja ostjat huvitavat teavet. Samas võimaldas pubi ruumide üle andmine ja ostjal seal varasem tegevuse alustamine ostjal veenduda, et pubi saab avada. Puudusi, mida käesolevas vaidluses kostja poolt esitati-eelkõige võlad, ei olnud võimalik pubi ruumide füüsilisel üle andmisel nagunii avastada, kuna nimetatud info sisaldus eelkõige raamatupidamise dokumentides või oleks tulnud saavutada poolte omavahelise kokkuleppega. Kohus märgib, et tunnistaja P. Pxxxx ja kostja ütlustega on tõendatud, et e-postkastile ei saanud ostja ligi enne lepingu sõlmimist nagu väidab hageja- samas ei oma see asjas ka tähtsust. Pangakontole ei saanud ostja samuti enne lepingu sõlmimist vaba juurdepääsu- see, et kontot ühel korral arvutist ostja esindajale näidati (hageja esindaja ütlus, P. Pxxxx ütlus) ei ole samastav juurdepääsuga pangakontole. Kohus möönab, et osaühingu konto uurimisel olnuks ostjal võib-olla võimalik teha ka järeldusi ostetava asja seisukorra kohta, samas puudub müüjal kohustus sellist juurdepääsu võimaldada, sest sellega kaasnevad riskid. Kostja tegi aga menetluses tasaarvestuse avalduse. Kostja leiab, et hageja on rikkunud lepingut ja jätnud ostajele üle andmata 2016-2017.a majandusaasta jaotatava kasumi, kuigi notariaalses lepingus olid pooled selles kokku leppinud: p 6.2. Kostja nõuab kasumi välja andmist ja selle tasaarvestamist hageja nõudega enda vastu. Kostja on nõude omandanud OÜ-lt AndAir 14.08.2017.a sõlmitud kokkuleppega (t lk 99). VÕS § 197 lg 1 sätestab: Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus eespoolt tuvastas, et hagejal on sissenõutav nõue kostja vastu summas 40 000eurot. Hageja leidis, et OÜ-l AndAir puudub õigus nõuda OÜ Conference 2016-2017.a jaotamata kasumit, kuna seda äriühingu osa müügil rahaliselt olemas ei olnud. Kohus tegi esitatud bilansside alusel kindaks, et 14.10.2017.a seisuga oli OÜ-l Conference eelmiste perioodide jaotamata kasum 14 548.49 eurot (t lk 119p). Analoogses suuruses (vahe 1-2 eurot) oli kasum kajastatud ka bilansis seisuga 28.02, 31.03 ja 30.04.2017.a ning 2016.a majandusaasta aruandes (t lk 73-78). Seega kajastus jaotamata kasum osaühingu raamatupidamises. Hageja esindaja leidis, et jaotamata kasum ei peagi olema rahas, kuid ei osanud täpselt selgitada, millisesse osaühingu varadesse oli kasum paigutatud: selgituse kohaselt ehitati väliterrass, tehti remonti, soetati mööblit ja muud käibevara. Hageja koostatud OÜ Conference bilanss 10.08.2017.a seisuga hageja esindaja väiteid aga ei toeta: bilansis on 4 päeva enne müüki kirjas jaotamata kasum, materiaalne põhivara on summas 23 504.35 eurot, raha 65.30 eurot. 30.04.2017.a seisuga koostatud bilansis (t lk 117p) on kasum samas suuruses, põhivara üldse puudub ja rahalisi vahendeid on 28 245.53 eurot. Kohtule andis hageja selgituse, et varem olemas olnud raha kulus samuti vara ostuks ja remondiks. Kohus leiab, et hageja selgitused ei tõenda, et nii äriühingul olnud raha kui jaotamata kasum on kulunud/muutunud põhivaraks. Bilansi kohaselt tekkis põhivara nimetatud aja jooksul vaid summas 23 504.35 eurot, samas kui bilansis näha olev vara muutus (raha) ja mitte nähtav vara muutus (jaotamata kasum) oli kokku üle 42 000 euro (s.o 2/3) võrra rohkem). Kohus märgib, et sellisel juhul pidanuks 10.08.2017 bilanss kasumi muutumist muud liiki varaks ka kajastama. Kuna bilanss seda ei kajastanud, jäeti ostjale ekslik mulje, et kasum on jätkuvalt äriühingul olemas ja kinnitati ka lepingus ostja õigust saada nimetatud kasum omale. Kas ja millisel kujul müüja ostjale jaotamata kasumi on üle andnud, pole hageja tõendanud. Kohus leiab, et kuna hageja pole tõendanud 2016-2017.a jaotamata kasumi üle andmist OÜ-le AndAir rahas või muul kujul, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole nimetatud lepingulist kohustust täitnud ja kostjal on nõue OÜ Conference 2016-2017.a jaotamata kasumile 10.08.2017.a bilansis kajastatud summas 14 548.49 eurot. Kohus leiab, et nõue muutus sissenõutavaks notariaalse lepingu täitmisel, so osaühingu osa üle andmisel ostjale. Kohus leiab, et hageja tasaarvestuse taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada: hageja põhinõue kostja vastu summas 38 000 eurot tuleb tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu summas 14 548.49 eurot. Seega on kostjal hagejale täitmata kohustus summas 23 451.51 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellele lisandub käenduse piirmäära arvestav viivis summas 2000 eurot ning jooksev viivis alates kohtuotsuse tegemisest.

Kostja palus kohaldada ka TsMS § 163 lg 2: Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus käesolevalt rahuldas hagi osaliselt- ligikaudu 2/3 osas. Kostja pakkus hagejale kompromissiks summat 15 000 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ikkagi oluliselt suuremas määras, kui pakutud kompromiss, mistõttu ei saa käesolevalt kohaldada TsMS § 163 lg 2 ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jagada poolte vahel hagi rahuldamise proportsiooniga sarnaselt: 1/3 jätta hageja kanda ja 2/3 kostja kanda. Kohus teeb menetluskulude kattuvas osas tasaarvestuse. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 5810 eurot. Summa on koos käibemaksuga. Nimetatud kulud koosnevad esindaja tasudest kokku 4830 eurot, tasutud riigilõivudest 950 eurot ja esindaja sõidukuludest 30 eurot. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 3990.20 eurot. Summa on esitatud koos käibemaksuga. Menetluskulu koosneb kostja esindamisega seotud kuludest. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite. Kostja leidis, et taotlusest ei ole arusaadav, kui palju aega on konkreetsele toimingule on täpselt kulunud. Kostja on ka arvamusel, et mitmete tegevuste osas on hageja kulud paisutatud ja esitatud ebamõistlikus suuruses. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 950 eurot vastavalt TsMS § 147 lg 1. Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja kulude osas osaliselt ja leiab et hageja poolt taotluses õigusabile kulunud aeg ei ole täies ulatuses olnud põhjendatud ning esitatud dokumentide mahu ja töö sisu ning keerukusega kooskõlas. Ülemääraseks loeb kohus hageja esindaja tegevused seoses algse hagiavalduse koostamisega 2 tunni ulatuses (arvestades hagi pikkust, mahtu ning keerukust ning lisade mahtu); esindaja poolt 10.05.2017.a teate koostamisele kulunud aega 0,5 tunni ulatuses (menetlusdokumendi pikkust ja mahtu arvestades), esindaja poolt 23. ja 24.07.2018.a asjaga tutvumisele ja hagi täienduse koostamisele kulunud aega kogumis 2 tunni ulatuses ning 14.09.2018.a tegevustele kulunud aega 20 min ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks õigusabi osutamiseks kulunud aega 26 tundi ja 55 minutit. Hageja on osutanud õigusabi kahe erineva hinnaga: 12,5 tundi hinnaga 100 eurot+ käibemaks ja 14 tundi 25 minutit hinnaga 150 eurot+ käibemaks. Kokku on põhjendatud õigusabikulud 3412.50 eurot, millel lisandub käibemaks 682.50, kokku 4095 eurot. Hageja esindaja palus hüvitada kohtuistungile sõitmise kulu 30 eurot ja esitas kulu kohta bussipileti. Vastavalt TsMS § 144 p 2 on tegemist kohtuvälise kuluga. Kulu on põhjendatud.

Kokku on hagejal põhjendatud menetluskulusid 5075 eurot. Hageja küll kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud, kuid kohus leiab, et ka kostja esindaja õigusabi osutamisele kulunud aega on üle paisutatud. Kohus leiab, et esitatud menetlusdokumendi sisu (vastuväited väga üldsõnalised) ja mahukusega ei ole kooskõlas kostja kahe esindaja tegevuse maht seoses hagile esmase vastuse koostamisega ja põhjendatud on ajakulu 6 tundi. Kohus märgib ka, et kuigi arve nr 20171656 spetsifikatsioonis on kulu 7 tundi 37 minutit, on arvel näidatud 8 tundi (t lk 133-134). Ka arvel on nr 20180059 on kajastatud 3 tundi 6 minutit, kuigi seisukoht on jätkuvalt üldsõnaline ja mitte just mahukas (sisuliselt 1,5 lehekülge) – kohtu hinnangul on põhjendatud adv K. Ploomi kulutatud aeg kulu 2 tundi 36 min. Kohtu hinnangul on kostja esindaja üle paisutanud ka kohtuistungile eelnenud ettevalmistuse ajakulu, mis on kokku 4 tundi 13 minutit. Kohtu hinnangul on piisavaks 3 tundi. Seega loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusteenuse osutamisele kulunud aega 24.02 tundi. Kostja esindaja on õigusabi osutanud tunnihinnaga 120 eurot+ käibemaks. Seega on kostja põhjendatud õigusabikulu 2884 eurot, millele lisandub käibemaks 576.80 eurot, kokku 3460.80 eurot. Nähtuvalt esitatud arvetest on kostja teinud kulutusi 2eurot seoses dokumentaalse tõendi hankimisega, mis on asja läbivaatamise kulu § 143 p 2 kohaselt. Kostjal põhjendatud kulud kokku seega 3462.80 eurot. Arvestades menetluskulude jaotumist poolte vahel, tuleb hageja kanda jätta 1/3 tema enda kuludest, so 1691.66 eurot ja kostja kuludest, so 1254.16 eurot. Kostja kanda tuleb jätta 2/3 tema enda menetluskuludest, so 2308.53 eurot ja hageja menetluskuludest, so 3383.33eurot . Menetluskulude tasaarvestuse järel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2129.17 eurot (3383.33 – 1254.16) Mõlemad pooled palusid mõista menetluskuludelt välja viivise kuni nimetatud kulude tasumiseni. Kohus mõistab hageja taotlusel TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras Hageja on tasunud 20.09.2017.a hagi tagamisel tagatist 1650 eurot. TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab kohus tagatise selle andja avalduse alusel. Kuna käesolevalt ei esine ühtegi TsMS § 391 lg 1 sätestatud alusest, mis annaks kostjale õiguse esitada lg 1 nimetatud kahju hüvitamise nõuet, on hagejal õigus kohtuotsuse jõustumise järel esitada taotlus tagatise tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik