2-18-14073/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-18-14073 Kinnistud: Registrikeskuse andmetel ei ole ega kunagi olnud võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Sõidukid: Maanteameti andmebaasi kohaselt ei ole ega viimase viie aasta jooksul ei ole olnud Võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud. Väärtpaberid Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub võlgnikul osalus teistes äriühingutes. Eesti Väärtpaberikeskuse andmete kohaselt ei ole Võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Muu vara Vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele muu vara puudub. Kohustused Võlgniku juhataja on avaldanud, et tema võlausaldajaks on ZUBR AS. Äriregistri kohaselt ZUBR OÜ on kustutatud pankrotimenetluse lõpetamisel 2013 aastal. Haldurile esitatud Zubrorus OÜ ettemaksuarvest ei ole võimalik järeldada, et arve väljastajal võis tekkida leppetrahv või kahju hüvitamise nõue ja seda siis summas 144 000 eurot. 17.04.2018 väljastatud ettemaksuarve tasumise tähtpäevaks on märgitud 27.04.2018 ning tarne tähtajaks on 19. - 20. nädal ehk siis 07. - 20. mai 2018. Seega on antud nõue ebaselge. Küsitavaks jääb ka graniitkillustiku tellimine firmalt Zubrorus OÜ-lt, kes äriregistri kohaselt tegeleb jaemüügiga spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Usutav ei ole ka, et leping, mille maksumus ületab kolmekordselt Zubrorus OÜ viimase kolme majandusaasta käivet, oli sõlmitud suuliselt. Teiseks võlausaldajaks on Fastest Trade OÜ (pankrotis). Nõude summa 150 000 eurot. Fastest Trade OÜ (pankrotis) pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei ole laenu jääk, mis asub arestitud võlgniku kontol võlgniku vara ning see ei kuulu väljamaksmisele jaotise alusel. Antud seisukohast tulenevalt tuleb arvestada nimetatud pankrotimenetluses välistamisnõudega. Võlgnik on kaasatud kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse nr 18230100660 ning tema vara suhtes on kohaldatud arest konfiskeerimise tagamiseks. Kriminaalmenetluse orienteeruv lõpetamise aeg ei ole hetkeseisuga teada. Muid võlgnevusi ei ole tuvastatud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul varaks on konto jääk, summas 150 001,87 eurot, ning rahalisi kohustusi summas vähemalt 150 000 eurot. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta

Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku juhatuse poolt antud kirjeldus äriplaani osas on väga lünklik, mistõttu ei ole halduri võimalik asuda pankrotiavalduses väljendatud seisukohale, et tegemist on äriplaani ebaõnnestumisega. Haldurile esitatud andmetest on selge, et Fastest Trade OÜ (pankrotis), kelle juhatajaks on samuti I T, laekunud rahalised vahendid kuuluvad tagastamisele. Zubrorus OÜ võimaliku nõue on hetkeseisuga ebaselge. Haldur nõustub siinkohal kriminaalasja menetleva kohtuniku poolt väljendatud seisukohaga, et pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks võib olla arestitud vara kõikvõimalikel viisidel saada aresti alt vabaks selleks, et leida võimalusi märgitud rahalisi vahendeid edasi kanda, ära tarvitada, muutes sellega võimatuks hilisema võimaliku kohtuotsuse täitmise konfiskeerimise osas. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetus eeldatakse PankrS § 31 lg 3 alusel. Esitatud laenulepingu lõpetamise kokkuleppe kohaselt muutus võlgniku kohustus laenu tagastamise osas sissenõutavaks 21.08.2018.a. Kuigi võlgniku varast on võimalik nimetatud kohustust täita ei ole see aresti tõttu võimalik, seega on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse tekkimise põhjusena on võimalik välja tuua üksnes asjaolu, et pankrotivõlgnik on kaasatud kriminaalmenetlusse, kuna tema kontole laekunud vara suhtes on tekkinud kahtlus, et tegemist on kuriteo tulemusena saadud rahaliste vahenditega. Arestimise määruses on samuti viidatud asjaolule, et võlgniku juhatuse liikmel on olnud soov pangast ettevõtete kontolt raha sularahas välja võtta (esitatud on avaldus pangale sularaha väljamaksete teostamiseks). Selline käitumine viitab otseselt sellele, et juhatuse liige tegutseb teadlikult kuritegelikul teel saadud vara enda kätte saamise eesmärgil, varjamaks vara tegelikku päritolu ja eesmärki ning võimalikku rahapesu. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole hetkel tuvastatud.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlust peatada. PankrS § 31 lg 3 alusel, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 31 lg 4 põhjal, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust jätkata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Svetlana Pilden tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, 13.11.2018.a, kell 11:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.