Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 19. oktoober 2018, Tallinn 2-18-5877 C Pi (P) hagi H Mi (M) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamine Hageja: C P (isikukood: xxx, elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ivo Mahhov (e-post: [email protected]) Kostja: H M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Sulev Tammemäe (e-post: [email protected])
Resolutsioon
Hageja leiab, et kostja ei ole kohustust korrektselt täitnud VÕS § 108 mõttes. Või alternatiivselt viis kostja hageja eksimusse TsÜS § 92 lg 3 p 1 mõttes või sõlmiti leping pettusega TsÜS § 94 lg 2 mõttes. Hageja palub kostjalt välja mõista 2690.84 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna kostja ei ole oma kohustusi hageja ees rikkunud ning kostja talitas vastavalt kompromissilepingus kokkulepitule. 30.07.2018 ja 05.09.2018 menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt palub kostja määrata hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 621.00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb tasust osutatud õigusabi eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusteenust tunnihinnaga 115.00 eurot (millele lisandub käibemaks). Esindajal kulus menetluskulude nimekirjade kohaselt esindamisele kokku 4 tundi ja 30 minutit – 12.06.2018 hagiavalduse ja tõendite analüüsile, hagile vastuse koostamisele 4 tundi ning hageja täiendava nõude analüüsile ja sellel vastuse koostamisele 30 minutit. Avaldustes sisaldub kinnitus, et kõik märgitud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja tähtaegselt seisukohta kostja esitatud menetluskulude nimekirjadele esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pooled vaidlevad jõustunud kompromissilepingu punkti tõlgendamise üle. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse korral pool esitada teise poole vastu tuvastusnõude. Seda võib esitada ka juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Seega on välistatud uue sooritushagi esitamine, kuna täitedokument ei kaota ainuüksi sõnastuse erineva tõlgenduse pärast õigusjõudu. Kohus leiab, et tuleb jätta läbivaatamata C Pi hagi H Mi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. II TsMS § 168 lg 2
kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Alljärgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja teostatud toimingutele täies ulatuses põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi ja 30 minutit. Lepinguline esindaja ei ole nimetatud kulusid üle paisutanud ning need on proportsioonis tsiviilasja keerukuse ning kohtule esitatud seisukohtade sisuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja on selgitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 621.00 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest summas 621.00 eurot (koos käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.