XX (X) hagi YY (Y) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sulev Tammemäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.10.2018. a määruse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades osaliselt määruse põhjendusi.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta XX kanda.
4.Rahuldada YY taotlus ringkonnakohtu menetluskulude suuruse kindlaks määramiseks osaliselt ning määrata tema ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 138 eurot (sh käibemaks). Mõista XX-lt YY kasuks ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks välja 138 eurot (sh käibemaks). Edasikaebamise kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 427), esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud
1.XX (hageja) esitas 16.04.2018 (täpsustatud 03.08.2018 ja 24.08.2018) YY (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 2680,84 eurot, viivise ja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tsiviilasjas nr 2-17-5345 kompromissilepingu, mille Harju Maakohus kinnitas 16.02.2018. a määrusega. Kompromissis jagasid pooled mh kolmes pangas olevad pangakontod. Kompromissi p 2.3.2 kohaselt avaldasid pooled järgmist: „Kostja poolt on raha täpne summa Eesti Krediidipangas (Krediidipank) kontrollimata, kuid pärimistoimiku andmete kohaselt on kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX raha summas 57 eurot ja 34 senti ja kontol nr YYYYYYYYYYYYYYY raha summas 4574 eurot 47 senti“. Kompromissi p 5.3 järgi mõisteti Krediidipangas olevatel pangakontodel olev raha hagejale välja. Pärast määruse jõustumist pöördus hageja Krediidipanka, kus ilmnes, et pangakontodel ei olnud kompromissi p-s 2.3.2 nimetatud summat. Kostja võttis volituse alusel 01.02.2017 välja 2500 eurot ja 02.02.2017 3000 eurot. Pangakontodel oli 2018. a märtsis 1950,97 eurot. Kostja keeldub hagejale väljavõetud summasid tagastamast, kuigi 16.02.2018. a määrus on jõustunud. Kostja ei täitnud kohustust korrektselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 mõttes. Alternatiivselt, on hagejal tahteavalduse tõlgendamise reeglite kohaselt õigus vähemalt 2680,84 eurole. Pooled lähtusid kompromissi p 2.3.2 järgi kompromissi sõlmimisel 4631,81 eurost. See on tegelikult pangakontodel olnud summast 2680,84 euro võrra väiksem. Kompromissi preambulasse ei oleks olnud mõtet lisada pärandisummade loetelu, kui sellel ei oleks tähendust. Alternatiivselt viis kostja hageja eksimusse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 3 p 1 mõttes. Kui mõlemad pooled on eksinud samades asjaoludes, võib TsÜS § 93 lg 3 kohaselt nõuda lepingu vastavusse viimist sellega, mis oleks kokku lepitud, kui pooled ei oleks eksinud. Kompromissi preambula järgi leppisid pooled kokku, et hageja saab 4631,81 eurot. Alternatiivselt sõlmiti leping pettusega TsÜS § 94 lg 2 mõttes. Kostja jättis teatamata asjaoludest, millest hea usu põhimõtte kohaselt oleks tulnud teatada, kui ütles kompromissis pangakontodel olnud summa tegelikust suuremana, kuigi teadis, et on raha kontodelt välja võtnud. Ka see, et kostja ei kontrollinud arveandmete õigsust (kostja tunnistas seda kompromissi p-s 2.3.2) ja andmed osutusid hiljem valeks, kvalifitseerub pettuseks TsÜS § 94 lg 2 viimase lauseosa mõttes. Nii pettuse kui ka eksimuse korral on hagejal õigus leping tühistada ja nõuda kahju hüvitamist TsÜS § 101 lg 1 alusel. Hageja vaidles kostja vastusele vastu. Mh märkis hageja, et kostja ei teavitanud hagejat pärandaja raha kasutamisest. Seega jättis kostja hageja teavitamata olulistest lepingu sõlmimise asjaoludest, millest hea usu põhimõtte kohaselt oleks tulnud teatada. Kompromissilepingu p 8 käis konkreetse varaga seotud võlgnevuse kohta. Kostja pärijaks nimetamine on kehtiv. Hageja menetluskulud olid 1535 eurot: riigilõivud 275 eurot ja lepingulise esindaja tasu km-ga 1260 eurot (7 tundi × 150 eurot × 1,2). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 4,5 tundi, kostja 12.06.2018. a vastusega tutvumiseks ja 22.06.2018. a seisukohtade esitamiseks 2 tundi ning kostja 30.07.2018. a seisukohtadega tutvumiseks ja 03.08.2018. a seisukoha esitamiseks 0,5 tundi.
2.Harju Maakohus võttis 19.04.2018. a määrusega menetlusse hageja hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Lisaks võttis maakohus 30.08.2018. a määrusega menetlusse hageja hagi kostja vastu viivise väljamõistmiseks.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt oli kostja pärandaja elukaaslane alates 1970. a kuni pärandaja surmani 01.02.2017. Hageja on pärandaja tütar. Pärandaja pärandas 2015. a ja 2016. a septembris tehtud testamentidega oma vara kostjale (hilisem testament tehti esimese kehtivusaja lõppemise tõttu). Hageja ja pärandaja vahel ei olnud sotsiaalseid suhteid. Hageja vaidlustas pärandaja testamendi kohtus. Maakohus veenis hagejat, et õiglane ja mõistlik oleks jaotada pärand kostja ja hageja vahel. Kostja ei rikkunud kompromissilepingus sätestatud kohustusi. Kompromissilepingu p 2 alap-des sätestati pärandvara koosseis pärimistoimiku andmete järgi, kuid need p-d ei loonud pooltele kohustusi. See oli menetlusdokumendi kirjeldav osa. Kohustuste osa algas p-st 4. Mh kuulus täitmisele kompromissilepingu p 5.3, mille alusel mõisteti hagejale välja Krediidipanga pangakontol olnud raha. Kompromissilepingu p 5.3 ei garanteerinud hagejale konkreetset rahasummat, vaid hagejale mõisteti välja raha, mis oli Krediidipangas. Hageja seisukoht on vastuolus kompromissilepingu p-ga 2.3.2 sõnastusega, millele hageja nõudealusena tugineb ja mille kohaselt ei kontrollinud kostja Krediidipangas asuva raha hulka. Krediidipanga pangakontolt võetud 5500 eurot kulus pärandaja ravi- ja matusekuludeks. Kostja möönis, et õige oleks olnud hagejat pärandaja raha kasutamisest informeerida, kuid teavitamatajätmine ei riivanud hageja õigusi selliselt, et see kvalifitseeruks pettuseks või eksimuseks. Pärandaja ravikulud tuli kanda tema raha eest. Kompromissilepingu p 8 kohaselt oli kostjal kohustus kasutada pärandaja raha tema ravikulude katmiseks. Hageja pidi osalema pärandaja matusekulude kandmises (pärimisseaduse (PärS) § 131). Võimaliku kompromissina nägi kostja pärandaja matusekulude jagamist proportsioonis 60% hagejale ja 40% kostjale. Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele. Hagile vastamisega seotud kostja menetluskulud olid 552 eurot (4 tundi ×115 eurot × 1,2) ja täiendava nõude analüüsimise ja vastuse koostamise kulud 69 eurot (0,5 tundi ×115 eurot × 1,2). Kokku seega 621 eurot. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis 19.10.2018. a määrusega läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus määras kindlaks praeguses tsiviilasjas hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 621 eurot (sh km). Maakohus viitas, et kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus märkis, et pooled vaidlevad jõustunud kompromissilepingu punkti tõlgendamise üle. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse korral pool esitada teise poole vastu tuvastusnõude. Seda võib esitada ka juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Seega on välistatud uue sooritushagi esitamine, kuna täitedokument ei kaota ainuüksi sõnastuse erineva tõlgenduse pärast õigusjõudu. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus hageja hagi läbi vaatamata. Maakohus viitas TsMS § 168 lg-le 2, § 173 lg-le 1, § 174 lg-tele 1,8 ja 10, § 175 lg-le 1, § 138 lg-le 1, § 144 p-le 1, §-le 218, § 477 lg-tele 5 ja 7 ning leidis, et kostja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4,5 tundi. Lepinguline esindaja ei paisutanud
kulusid üle ning need on proportsioonis tsiviilasja keerukuse ja kohtule esitatud seisukohtade sisuga. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistis maakohus menetluskulud välja käibemaksuga. Hageja hüvitatavate menetluskulude suurus oli 621 eurot (km-ga). Hageja määruskaebus
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse hagiavalduse menetlusse võtmise kohta. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebuse kohaselt esitas hageja sooritushagi, kuna kaheldav on, kas tuvastushagi esitamine oleks õige ja ainuvõimalik lahendus. Kohtutäitur ei saa pöörata nõuet muu võlgniku vara vastu, kui lahendis on nimetatud konkreetne pangakonto ja sellelt ei ole summasid kantud. Sellises olukorras ei ole tuvastushagi alusel määruse tegemine üksnes tõlgendamine. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hagejal on õigus esitada sooritushagi. Hagiavalduses on nõude alusena nimetatud ka eksimust (TsÜS § 92 lg 3 p 1) ja pettust (TsÜS § 94 lg 2) ning selles osas ei ole tegemist vaidlusega täitedokumendi üle. Ka kostja leiab, et täitedokument on selge. Pooled ei vaidle, et kompromissi sõlmimise ja kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemise hetkel oli pangakontol 1950,97 eurot ning täitedokumendi alusel oli hagejal õigus sellele summale. Hageja nõuab lisaks täitedokumendis nimetatud varale 2680,84 eurot. Kompromissilepingus ja kohtumääruses ei reguleeritud kostja valduses olnud rahaga seonduvat. Pooled vaidlevad mh kompromissilepingu punkti tõlgendamise üle - pooled vaidlevad selle üle, mida pooled kompromissilepingut sõlmides silmas pidasid ja millised nõuded võiksid lisaks tekkida. Pooled ei leppinud lisaks vaidlusalusele pangakontole kokku muude summade tasumises. Seetõttu ei saa kokkulepitut tuvastada tuvastushagiga TsMS § 368 lg 2 kohaselt. Kui kohus on jätnud mõne nõude ammendavalt lahendamata, ei ole küsimus täitedokumendi tõlgendamises, vaid selle olemasolus (sisulises kehtivuses). Seega on õiguslikult saavutatav eesmärk mõista kostjalt välja täiendav summa. Kostja ei väitnud, et hageja eesmärki ei ole võimalik saavutada ja tegemist on täitedokumendi tõlgendamise vaidlusega. Lisaks mõistis maakohus valesti välja menetluskulud. Asjaolud, mille tõttu maakohus hagi läbi vaatamata jättis, nähtusid algsest hagiavaldusest. Kostja vastus ei olnud asjakohane (ei taotlenud ega põhistanud hagi läbivaatamata jätmist; kohus ei arvestanud kostja seisukohti). Põhjendatud oli menetluskulude väljamõistmine ühe tunni (st 115 euro) ulatuses ehk km-ga summas 138 eurot. Vastus määruskaebusele
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Määruskaebuse vastuse kohaselt vaidlevad pooled täitedokumendi tõlgendamise üle (täitedokumendist nähtub hagejale üks, kostjale aga teine kohustus). Hageja saanuks esitada TsMS § 368 lg 2 alusel vaid tuvastushagi. TsMS § 423 alusel hagi läbi vaatamata jätmise eelduseks ei ole menetlusosalise taotlus. Hageja leiab vääralt, et kostjale välja mõistetud menetluskulusid tuleb vähendada. Kostja vastus ei olnud asjakohatu, sest lähtus hagis esitatud väidetest ja asjaoludest. Samuti lisas kostja kompromissilepingu tõlgenduse. Edasine menetlus
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus palus pooltel esitada menetluskulude nimekirja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude osas ja seisukoha vastaspoole menetluskulude kohta.
9.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus määruskaebusega tutvumiseks, telefoninõupidamiseks kliendiga ja määruskaebuse vastuse koostamiseks 1,5 tundi. Kostja menetluskulu hüvitamise nõue on km-ga 207 eurot (115 eurot × 1,5 tundi × 1,2).
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitamise riigilõiv 50 eurot ja maakohtu määruse hagejale tutvustamise ning määruskaebuse koostamise ja esitamisega seotud 450 euro suurune esindajatasu (km-ga; 2,5 tundi × 150 eurot × 1,2).
11.Kumbki pool ei esitanud vastaspoole menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on lõppjäreldusena õigesti jätnud hageja hagi läbi vaatamata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2 1 ja § 659 alusel tuleb osaliselt muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.
13.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et TsMS §-st 423 ega muudest tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest ei tulene, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata üksnes kostja taotlusel. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka omal algatusel, kui tegemist on perspektiivitu hagiga TsMS § 423 lg 2 mõttes. Seetõttu ei ole asja lahendamisel tähtis, et kostja ei esitanud hageja hagi läbivaatamata jätmise taotlust.
14.Maakohus viitas ekslikult hagi läbivaatamata jätmise alusena TsMS § 423 lg 2 p-le 1, kui leidis, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, siis võib kohus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
15.Maakohus jättis põhjendatult hageja hagi läbi vaatamata. Hageja rõhutab määruskaebuses, et soovib esitada sooritushagi, mitte tuvastushagi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud sooritushagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja märgib määruskaebuses, et pooled vaidlevad kompromissilepingu tõlgendamise üle (selle üle, mida pooled kompromissilepingut sõlmides silmas pidasid ja millised nõuded võiksid lisaks tekkida). Samas leiab hageja aga vastuoluliselt, et tegemist ei ole täitedokumendi tõlgendamisega. Hageja käsitluse kohaselt ei vaidle pooled, et kompromissilepingu järgi oli hagejal õigus 1950,97 eurole, mis oli kompromissi sõlmimise ja kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemise hetkel Krediidipangas asuvatel pangakontodel. Hageja nõuab lisaks täitedokumendis nimetatud varale 2680,84 eurot, mis oli kostja valduses. Ringkonnakohtu hinnangul nõuab hageja asja materjalide kohaselt kostjalt pärandaja raha (st hageja ei ole esile toonud, et kostja peaks talle mingil muul põhjusel raha tasuma). Seega vaidlevad pooled pärandaja testamendi tühisuse tuvastamise asjas 16.02.2018 tehtud maakohtu määruse, millega kinnitati poolte kompromissileping, kui täitedokumendi tõlgendamise üle. Kostja on mh viidanud, et vaidlusaluse määruse p-s 2 sätestati pärandvara koosseis pärimistoimiku andmete kohaselt. Seega on
pärandvara koosseisu ja pärandvaraks oleva raha hagejale kuuluva osa määratlemine maakohtu 16.02.2018. a määruse tõlgendamise küsimused. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokument mh tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtumäärus. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 368 lg 2 järgne hagi annab õiguse lahendada täitedokumendiks oleva kohtulahendi sisu tõlgendamisel tekkinud vaidlus (Riigikohtu 06.06.2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8643, p 20.3; 23.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 18). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus pooled vaidlevad täitedokumendi tõlgendamise ja selle toime üle, on välistatud uue sooritushagi esitamine, kuna täitedokument ei kaota ainuüksi sõnastuse erineva tõlgenduse pärast õigusjõudu. Kuigi hageja on määruskaebuses selgelt viidanud, et soovib esitada sooritushagi, selgitab ringkonnakohus, et hagejal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtusse tuvastushagiga.
16.Maakohtu lõppjäreldust ei muuda vääraks ka asjaolu, et hageja on hagiavalduses tuginenud eksimusele ja pettusele. TsMS § 430 lg 8 esimese lause kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. TsMS § 430 lg 8 teise lause järgi saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
17.Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 09.03.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Maakohus ei ületanud kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude osas maakohtu määruse põhjendustega (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Üksnes asjaolu, et maakohus jättis hagi läbi vaatamata ega arvestanud seetõttu kostja seisukohti, ei tähenda, et kostja lepingulise esindaja kulud ei olnud vajalikud ja põhjendatud.
18.Kuna hageja määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus määruskaebusega tutvumiseks, telefoninõupidamiseks kliendiga ja määruskaebuse vastuse koostamiseks 1,5 tundi. Kostja menetluskulu hüvitamise nõue oli km-ga 207 eurot (115 eurot × 1,5 tundi × 1,2). Arvestades määruskaebuse ning määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu (vastavalt 2 lk ja 0,5 lk), on eespool
nimetatud menetlustoimingutega seotud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 138 euro ulatuses, sh km (115 eurot × 1 tund × 1,2). /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.