Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Elisa Teleteenused AS-i (hageja) hagi Jekaterina Kallari (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 150,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 86,50 eurot ning viivise alates 17.04.2018 kuni põhinõude summas 150,17 eurot täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Hagiavalduse kohaselt kostja ja Elisa Teleteenused AS (endise ärinimega AS Starman) sõlmisid XX.XX.XXXX liitumise ja teenuse osutamise lepingu nr XXX, mille alusel hageja osutas kostjale järgmiseid teenuseid: L-ZUUMtv aadressil XXX ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hageja põhinõue hõlmab L-ZUUMtv teenustasu, seadmete renditasu ja tagastamata seadmete väärtust, võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot ning leppetrahvi 29,91 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on saadetud kostjale e-posti aadressil XXX. Kostja on 16.06.2018 samalt e-posti aadressilt vastanud, et on dokumendid kätte saanud ning saab võla ära maksta 30.06.2018 (tl 61). 2.07.2018 on hageja kohtule teatanud, et nõude katteks ei ole laekumisi teostatud (tl 72). Telefonivestluses on kostja 14.09.2018 andnud oma uue e-posti aadressi XXX ning kinnitanud, et tahab võlgnevuse ära maksta. 14.09.2018 e-kirjas andis kohus kostjale tähtaja hagile vastamiseks kuni 20.09.2018. Kostja ei ole kohtu kirja saamist kinnitanud ega hagile

vastust esitanud. Arvestades et kostja on varasemalt kinnitanud menetlusse võtmise määruse kättesaamist, milles kohus andis talle hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest, kuid ei ole vastust hagile esitanud, kohus leiab, et esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt kohustus klient lepingu alusel kasutama hageja ZUUMtv teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 29,91 eurot. Kostja ei tasunud hageja osutatud teenuste eest õigeaegselt, mistõttu piirati kostjale teenuse osutamist üldtingimuste p 9.9 alusel. Võla tõttu teenuse piiramise tasu suurus on sätestatud hageja hinnakirjas (tl 39). Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimused on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised, kuna näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtule esitatust ei nähtu, et leppetrahv või võla tõttu teenuse piiramise tasu oleks seotud hageja tegelike kuludega. Võla tõttu teenuse piiramise korral kohustus klient üldtingimuste p-i 9.12 kohaselt tasuma samal ajal ka teenuse kasutamise kuutasu. Arvete tasumisega viivitamise korral oli hagejal üldtingimuste p-de 10.1 ja 10.3 kohaselt õigus nõuda viivist 0,05% kalendripäevas, mis ületab seadusjärgse viivise määra, ning eraldi hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu maksmist. Arvestades ka teenuse tavapärast maksumust (10,99 eurot kuus), on kohaldatud trahvid ebaproportsionaalselt suured. Hagiavalduses toodud viivisearvestusest nähtuvalt hagi esitamise aja seisuga sissenõutava viivise summa 86,50 eurot ei sisalda viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest. Võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot sisaldub arvel XXX, millelt on arvestatud viivist 1415 päeva eest. Arvestades teenuse piiramise tasu põhjendamatust, on põhjendamatu sellelt arvestatud viivise 8,49 euro nõue (12*0,05/100*1415). Hageja edasiulatuva viivise nõue on põhjendamatu osas, milles hageja nõuab viivist 41,91 eurolt (29,91+12).

Eeltoodut põhjendustel kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud leppetrahvi 29,91 euro, võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 euro ja sellelt arvestatud viivise 8,49 euro ning 41,91 eurolt alates 17.04.2018 arvestatava viivise osas. Vastavas osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 108,26 eurot (150,17-29,9112), sissenõutavaks muutunud viivis 78,01 eurot (86,50-8,49) ning viivis 0,05% tasumata põhivõlalt päevas alates 17.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 22% ulatuses ja kostja kanda 78% ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 275 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades eeltoodut, hagihinda ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 80 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud seadusega sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 155 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 120,90 eurot (155x0,78). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.