2-22-13124 E. V. hagi R. H. vastu seltsingu likvideerimise, panuste tagastamise ja viivise nõudes 40 569,24 eurot Hageja: E. V. (isikukood xxxx), elukoht xxxx Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus (Advokaadibüroo
EMERALDLEGAL);
e-post [email protected] Kostja: R. H. (isikukood xxxx), elukoht xxxx; e-post xxxx Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen Tomberg, Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post: [email protected]
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende eindajad
Menetluse liik:
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1) Võtta vastu kõik menetlusosaliste poolt esitatud dokumentaalsed tõendid. 2) Jätta hagi rahuldamata. 3) Menetluskulud jätta hageja kanda. 4) Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
HAGEJA NÕUDED
2-22-13124
1.Hageja E. V. esitas hagi R. H.i vastu seltsingu likvideerimise, panuste tagastamise ja viivise nõudes (dtl 274-540; pabertoimik I kd, tl 1-144).
2.Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos perekonnana ja ühise majapidamisega (abieluvälises kooselus) aprillist 2004 kuni 12. jaanuarini 2021. Hageja väitel leppisid 15.09.2004 hageja, hageja endine abikaasa M. V. ja kostja korteriomandi aadressil Xxxx võõrandamises. Eelnimetatud korteriomand kuulus tol ajal hagejale ja hageja endise abikaasale ühiselt. Pooled leppisid kokku selles, et kostja tasub vaid 50% eelnimetatud korteriomandi tegelikust väärtusest ning korteriomand vormistatakse kostja nimele. 18.10.2004 sõlmisid pooled müügilepingu, mille kohaselt kostja tasus 267 000 krooni. Maa-ameti ülevaates toodud andmete kohaselt oli korteri keskmine ruutmeetri hind Harjumaal 10 730 krooni. Toodud keskmise hinna põhjal võib arvutada, et korteriomandi aadressil Xxxx tegelik turuväärtus oli 567 617 krooni. Peale korteriomandi müümist kostjale hakkasid hageja ja kostja elama nimetatud korteriomandis koos ühise perena. Ülejäänud 50% korteriomandi väärtusest ei ole kostja hagejale kunagi tasunud. Hageja väitel oli korteriomandi aadressiga Xxxx tegelik turuväärtus oli 567 617 krooni (dtl 274-540; I kd, tl 1-5).
3.Korteriomand kuulus algselt võrdsetes osades hageja ja tema endise abikaasa M. V.e ühisomandisse. Selles osas ei ole ega saa olla vaidlust. 8. Seejärel leppisid hageja, tema endine abikaasa ja kostja kokku korteriomandi võõrandamises kostjale. Kuna hageja ja kostja elasid juba tehingu tegemise ajal ühe perekonnana ja pidasid ühist majapidamist (poolte vahel puudub vaidlus selle üle), ostis kostja välja 50% korteriomandist hageja endiselt abikaasalt ning hagejale algselt kuulunud Xxxx 50% korteriomandist osutus hageja panuseks nende kui elukaaslaste loodud majanduslikus mõttes ühisvarasse. Nagu hagiavalduses selgitatud, korteriomand Xxxx läks kokkuvõtvalt kostja ainuomandisse, kuid kostja tasus hageja endisele abikaasale üksnes 50% korteriomandi tegelikult väärtusest.
4.17.11.2009 müüs kostja xxxx korteriomandi hinnaga 435 000 krooni (27 801, 57 eurot), mis oli vähem, kui korteriomandi väärtus 2004 seisuga. Xxxx korteri müügiga samal päeval, so 17.11.2009 ostis kostja korteriomandi Xxxx hinnaga 500 000 krooni (31 955, 83 eurot). Korteriomandi asukohaga Xxxx ostmiseks võtsid pooled ühiselt laenu summas 22 893 eurot. Ostuhinnast 146 000 krooni ehk 9 331,10 eurot tasus kostja oma rahast ehk Xxxx korteriomandi müügist saadud rahast, 3618 krooni ehk 231,23 eurot sularahas enne lepingu sõlmimist ning ülejäänud 350 000 krooni ehk 22 369,08 eurot laenulepingu alusel saadud rahast.
5.07.04.2016 müüs kostja Xxxx korteri hinnaga 65 000 eurot. Umbes kaks nädalalt hiljem, 19.04.2016 ostis kostja korteriomandi aadressil Xxxx hinnaga 73 000 eurot. Korteriomandi asukohaga Xxxx ostmiseks võtsid pooled ühiselt laenu summas 22 000 eurot. Hageja ja kostja elasid nimetatud korteris koos. Ostuhinnast 50 000 eurot oli enne ostulepingu sõlmimist hoiustatud notarikontole ning hiljem notar edastas hoiustatud raha korteriomandi müüjale, 22 000 eurot tasus kostja laenulepingu alusel saadud rahast ning 1 000 eurot oli tasutud enne lepingu sõlmimist. 08.01.2021 müüs kostja Xxxx korteriomandi hinnaga 79 800 eurot. Korteriomandi müügilepingust tulenevalt tasus kostja korteriomandi müümisel Tinise OÜ-le vahendustasu 2 500 eurot.
6.Hageja väitel kõik laenulepingud, mis hageja ja kostja sõlmisid uute korteriomandite omandamiseks, on sõlmitud koos hagejaga, sh tasus hageja ka laenumakseid. Kõik korterite müügid ning ostud tehti hageja ja kostja omavahelisel kokkuleppel, eesmärgiga parendada ühist majanduslikku seisu. Alates Xxxx korteriomandi müügist müüdi korteriomand kallimalt, kui sama korteriomand osteti. Selle tulemusel oli pooltel võimalik osta järgmisena kallima väärtusega korter kui oli eelmine müüdud korter. Korterite müügilt teeniti seega kasumit. Poolte kokkulepe korterite müümiseks ja 2
2-22-13124 ostmiseks väljendub selles, et pooled elasid nendes korterites ka koos. Seega on pooled sõlminud nimetatud korterite majandamiseks (müümine, ostmine, haldamine) seltsingulepingu, mille eesmärk oli ühiselt suurendada vara väärtust (dtl 274-540; I kd, tl 1-5).
7.Hageja esitas 15.02.2023 seisukoha kostja vastusele, mille kohaselt ei olnud poolte eesmärgiks korteri soetamine kaas- või ühisomandisse, vaid suurendada seltsinguvara väärtust, ei pidanud poolte vahel sõlmitud seltsinguleping olema notariaalselt tõestatud (dtl 713-717; I kd, 197-199). Hageja põhistas hagiavalduses, et seltsingu likvideerimise sätete analoogia korras kohaldamise eeldused on täidetud. Hageja tõendas hagiavalduses, et hageja esimene oluline rahaline panus seltsingusse oli 17 046,41 eurot. Hageja kinnitab, et ta panustas rahaliselt ka ostetud korteritesse. Näiteks, Xxxx korteriomandi eelsel müügil vahetati korteri suure toa parkett hageja kulul. Samuti osteti hageja kulul värvid ja toonid Xxxx korteri esikus seinte värvimiseks. Samuti ei ole eluliselt usutav kostja jutt sellest, et kostja tasus kommunaalkulud ise. Hageja toidupoe kulud ei olnud „kroonised või eurosed, kui hageja ostis peamiselt sigarette või alkoholi“, nagu väitis kostja. Hageja sooritas suurema osa toiduostudest Maxima, Rimi ja Selveri toidupoodidest ning ostude keskmine maksumus (ühel poeskäigul) jäi vahemikku 15-20 eurot. Hageja põhistas ja tõendas hagiavalduses, et tasus kostjale laenu 19 680,21 eurot selgitustega „kokkuleppel“, „ülekanne“, „maksud“ (dtl 713-717; I kd, tl 197-199).
8.Kostja aegumise vastuväite osas selgitab hageja, et tegi panuseid seltsinguvarasse kuni 2021. aastani ning kostja alustas seltsingu likvideerimisega ajal, mil kostja müüs viimase korteri aadressil Xxxx hinnaga 79 800 eurot ning tasus Xxxx korteriomandi müügi vahendustasu summas 2 500 eurot. Eeltoodud põhjusel on hageja panuste tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks pärast Xxxx korteriomandil lasuvate kohustuste täitmist ehk praegusel juhul vahendustasu summas 2 500 eurot maksmist (dtl 713-717; I kd, tl 197-199).
KOSTJA VASTUS
9.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda (dtl 549-629; I kd, tl 152-194).
10.Hagist ei ole aru saada, kas hageja arvates poolte vahel on sõlmitud seltsinguleping, samuti hagiavalduse resolutsioonist seltsingu likvideerimiseks, või tuleb poolte õigussuhtele kohaldada osaliselt analoogia korras seltsingu likvideerimissätteid, millest hageja räägib oma viidetega kohtupraktikale. Ka hageja väidetava panuse suuruse kujunemine ei ole hagist jälgitav. Kostja lükkab ümber, et pooled oleks sõlminud seltsingulepingu või et neil oleks olnud ühist tahet ühisel eesmärgil kinnisasja(de) omandamiseks. Hageja ei ole andnud ei rahalist ega töist panust kostja poolt korteri(te) omandamisel.
11.Hageja märgib hagis, et tema panuseks korteriomandite soetamisel on olnud kokku 36 726, 62 eurot, millest 17 046, 41 eurot on hageja väidetav pool osa Xxxx alevikus Xxxx asunud korteriomandist. Samas teise hagiväite kohaselt müüs kostja korteri 17.11.2009 hinnaga 435 000 krooni (27 801, 57 eurot), mis oli vähem, kui korteriomandi väärtus 2004. a. seisuga. Isegi juhul, kui hageja oleks Xxxx korteri omandamisel rahaliselt panustanud, ei katnud tema väidetav osa müügihinnast tema väidetavat panust. Miks peaks turuhinna langemise kahjumit kandma vaid kostja ja 3
2-22-13124 hagejal oleks oma panuse tagasisaamiseks õigus esialgses summas, hagist ei selgu, ehkki VÕS § 592 järgi peaksid seltsinglased kahjumit katma võrdeliselt nende panuste suurusega.
12.Kuna hageja ei ole kostja poolt Xxxx ostetud korterisse panustanud, ei ole tal sealt ka midagi tagasi saada. Aga isegi kui hageja oleks Xxxx korteri omandamisel raha panustanud, oleks tema nõue aegunud. Panuse tagastamise nõue muutub sissenõutavaks korteri võõrandamisest ja kohustuste kandmisest. Hageja panuse tagastamise nõue oleks selle olemasolul muutunud sissenõutavaks 18.11.2009 ja aegunud 18.11.2012. a. Seega on alternatiivselt hageja nõude suhtes kohaldatav aegumine.
13.Kostja kinnitusel ei ole hageja mingeid laenumakseid tasunud. Ainuüksi laenulepingus kostja kõrval kaaslaenusaajana kaasatus ei tõenda, et hageja oleks faktiliselt raha panustanud. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et laenumakseid on teinud kostja üksinda. Ka pärast kooselu lõppu on kostja tasunud laenumakseid üksinda. Hageja on teinud kostja kontole makseid, kuid mitte laenulepingu katteks, vaid oma kulude katteks – hageja elas kostja korteris, nii laenumaksed kui kommunaalkulud (s.h. Eesti Energia kulud) tasus kostja. Seejuures on pooled teinud teineteise kontole makseid kogu aeg ja vastastikku, erinevatel aastatel erinevalt, osal aastatest kostja hageja kontole oluliselt rohkem kui hageja kostjale. Samuti kandis kostja peamiselt toidu- ja muud kulud (hageja toidupoekulud on mõne kroonised või eurosed, kui ta ostis peamiselt sigarette või alkoholi). On iseenesestmõistetav, et hageja osa nendest kuludest kostjale hüvitas.
14.Poolte kooselu lõppes 2021 hageja aastatepikkuse alkoholi kuritarvitamise ja keerukate omavaheliste suhete tõttu. Kostja on seisukohal, et hageja tegi kostja kontole makseid, kuid mitte laenumakseid. Hageja elamiskulud – tarbitud kommunaalteenuste, toidukulude, rõivaste, ravimite, põetamise, jms eest – kandis kostja (osa nendest krediitkaardiga) ning on iseenesest mõistetav, et hageja pidi nende eest vähemalt osagi kostjale hüvitama. Oma elamiskulude hüvitamine kostjale ei ole samastatav vara ühise ostmisega. Toidu, kommunaalteenused, rõivad ja ravimid tarbis hageja ise ära. 2005. soovis hageja uut autot, mille sissemakseks tal raha ei olnud. Laenu (55 000 krooni, s.t. 3515 eurot) tagamiseks andis kostja nõusoleku hüpoteegiks oma korterile. Laen kanti kostja kontole, kes kandis sellest 06.05.2005. a. 23 103 krooni esimeseks sissemakseks rendilepingule nr 200507926, ülejäänu kulutasid pooled koos ära. 2006. a. saadud laenu 20 000 krooni kulutasid samuti pooled koos ära. Kõik mõlema laenu tagasimaksed tegi taas kostja.
15.Kostja vastuse kohaselt on hageja hagis esitanud nõude ka kasumi jagamiseks, mille hageja tuletanud kostja viimase, 19.04.2016 omandatud ja Xxxx asunud korteri müügist, mis toimus 8.01.2021. Hageja sisustab aga nõuet väidetavalt 2004 korteri omandamisel tehtud panusega ja perioodil 2009-2015 väidetavalt tehtud laenumaksetega kostjale. Kuna hageja ei ole korteri(te) ostmisse rahaliselt panustanud, ei ole tal ka panuse tagastamise nõuet (dtl 549-629, 721-725).
MENETLUSE KÄIK
16.Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 04.01.2023 (dtl 541-544).
17.Kohus määras kirjaliku menetluse ja täitis selgitamiskohustust 17.07.2024 (dtl 207210; I kd, tl 727-735).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4
2-22-13124
18.Kohus, kuulanud pooled ära ja tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
Hageja ja kostja elasid abieluvälises kooselus alates aprillist 2004 kuni 12. jaanuarini 2021. 15.09.2004 ostis kostja (ostja) hageja endiselt abikaasalt M. V.elt (müüjalt) korteriomandi aadressil Xxxx hinnaga 267 000 krooni (so 17 064 eurot; Eesti panga andmetel on ühe euro kurss 15,6466 Eesti krooni) (hagi lisa 1, I kd, tl 6-12). 17.11.2009 müüs kostja korteriomandi aadressil Xxxx, hinnaga 435 000 krooni (so 27 802 eurot) (hagi lisa 3; I kd, tl 31-40). 17.11.2009 ostis kostja korteriomandi Xxxx hinnaga 500 000 krooni (so 31 956 eurot) (hagi lisa 4; I kd, tl 42-48). Korteriomandi asukohaga Xxxx ostmiseks anti 17.11.2009 laenulepingu alusel laenu summas 22 893 eurot (hagi lisa 5; I kd, tl 49-51). 07.04.2016 müüs kostja Xxxx korteri hinnaga 65 000 eurot (hagi lisa 6; I kd tl 52-60). 19.04.2016 ostis kostja korteriomandi aadressil Xxxx hinnaga 73 000 eurot (hagi lisa 7; I kd, tl 61-70). Korteriomandi asukohaga Xxxx ostmiseks anti 29.03.2016 laenulepingu alusel laenu summas 22 000 eurot (hagi lisa 8; I kd, tl 71-75). Ostuhinnast 50 000 eurot oli vastavalt 19.04.2016 ostulepingu (hagi lisa 7, I kd, tl 62-70) punktile 3.5 enne ostulepingu sõlmimist hoiustatud notarikontole ning hiljem notar edastas hoiustatud raha korteriomandi müüjale, 22 000 eurot tasus kostja vastavalt ostulepingu punktidele 3.2 ja 3.5 laenulepingu alusel saadud rahast ning 1 000 eurot oli vastavalt ostulepingu punktile 3.1 tasutud enne lepingu sõlmimist (hagi lisa 7; I kd, tl 61-70). 08.01.2021 müüs kostja Xxxx korteriomandi hinnaga 79 800 eurot (hagi lisa 9, I kd, tl 76-84).
20.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, milles palub kohtul kostjalt välja mõista põhinõudena 37 564,11 eurot, mille moodustab seltsinguvarasse tehtud panuste tagastamine 36 726,62 eurot ning kasumi jaotamine 837,49 eurot (dtl 274-540).
21.Hageja esitas 23.09.2024 taotluse, et kohus jätaks tähelepanuta kostja 16.09.2024
menetlusdokumendis esitatud asjaolud ja väited ning lisades 1-11 esitatud tõendid (dtl 1072-1077). 17.07.2024 kohtumäärusega andis kohus pooltele erinevad tähtajad menetlusdokumentide esitamiseks (dtl 727-735). Seejuures märkis kohus, et vastaspoole seisukohtadele, tõenditele ja taotlustele saab esitada vastuväiteid kuni 16.09.2024. Kostja esitas menetlusdokumendi tähtaegselt 16.09.2024. Kostja menetlusdokumendi ja lisade esitamine ei ole pikendanud käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi tegemist. Kohtumääruses selgitas kohus pooltele TsMS § 230 lg 1 kohustust. Kokkuvõtlikult jätab kohus hageja 23.09.2024 taotluse rahuldamata. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1alusel vastu kõik poolte poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, kuivõrd kohtu hinnangul on tegemist tõenditega, millel on asja lahendamisel tähtsust. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid 5
2-22-13124 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 238 lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tõendamiskoormist on kohus pooltele selgitanud 17.07.2024 kohtumääruses (dtl 727-735).
23.Pooled vaidlevad seltsingulepingu sõlmimise üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga seltsinglased tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Oluline on ühise majandusliku eesmärgi ja tahte tuvastamine ja panuste tegemine tulemuse saavutamiseks. Seltsinguleping on vormivaba ja üldjuhul võivad pooled sõlmida seltsingulepingu mistahes vormis. Seltsingulepingu saab lugeda sõlmituks siis, kui esineb lepingupoolte vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 lg 1 järgi tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
24.Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel kirjalikku seltsingulepingut sõlmitud ei ole. See ei välista aga poolte vahel seltsingulepingu tuvastamist, sest seltsinguleping võib TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi olla sõlmitud ka suuliselt. Selleks, et lugeda poolte vahel seltsinguleping sõlmituks, tuleb käesolevas asjas tuvastada esiteks poolte ühine tahe majanduslikult ühise vara kestvaks loomiseks ning teiseks tuvastada, et seltsingulepingu pooled tegid selle vara omandamiseks olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused. Seltsingu sätete kohaldamist ei välista see, kui vara omandatakse asjaõiguslikult ühe seltsinglase ainuomandisse (vt Riigikohtu lahend 3-21-109-14, p 17).
25.Ainuüksi isikute abieluväline kooselu seltsingu kriteeriumitele ei vasta (vt Riigikohtu otsus 03.12.2014, 3-2-1-109-12, p 14, 15 ja 19). Mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt Riigikohtu otsus 32-1-129-16 p-d 21, 22). Seltsingu puhul on tegemist eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-109-14 p 14). Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahe teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-109-14 p 15). Abieluvälise kooselu lõppemisel ei peaks toimuma kõikehõlmav likvideerimismenetlus panuste tagastamise
6
2-22-13124 ja kogu seltsingusse soetatud vara jaotamisega, nagu see on ette nähtud VÕS §-des 603 ja 604 (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-109-14 p 18).
26.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas leidnud tõendamist, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud seltsinguleping, sest pole leidnud tõendamist, et pooltel oleks olnud ühine tahe majanduslikult ühise vara kestvaks loomiseks; samuti pole tuvastatud, et seltsingulepingu pooled (hageja ja kostja) oleks teinud selle vara omandamiseks olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused.
27.Abieluvälisele kooselule saab kohaldada analoogia korras seltsingu sätteid, eelkõige seltsingu likvideerimise sätteid eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Seejuures peaks esinema ühise majapidamisega abieluväline kooselu ning omandatakse suurema väärtusega konkreetseid varalisi esemeid (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-109-14 p 19 jj). Seega saab kohtupraktika kohaselt seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada analoogia korras (vt Riigikohtu 03.12.2014 otsus nr 3-2-1-109-14, p 19). Seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine.
28.Seltsingu likvideerimissätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, kui: 1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused; 2) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.
29.Seega seltsingu likvideerimise sätteid saab analoogia korras kohaldada, kui on: 1) ühise majapidamisega abieluväline kooselu; 2) selle kestel on omandatud suurema väärtusega varaese; 3) varaese võib kuuluda täielikult ühele või teisele kooselu poolele aga ka mingis proportsioonis nende kaasomandisse; 4) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused VÕS § 581 mõttes; 5) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.
30.Puudub vaidluse selles, et hageja ja kostja olid aastatel 2004 kuni 2021 ühise majapidamisega abieluvälises kooselus. Abielu välise kooselu ajal ostis kostja kolm korteriomandit: 1) 15.09.2004 asukohaga Xxxx (I kd, tl 6-12); 2) 17.11.2009 Xxxx (I kd, tl 42-48); 3) 19.04.2016 Xxxx (I kd, tl 61-70), mis kuulusid kostjale. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas hageja ja kostja on korteriomandite omandamisel ja parendamisel teinud olulisi ja võrreldavaid majanduslikke panuseid VÕS § 581 mõttes ja kas pooltel oli korteriomandeid soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.
31.Hageja on kostja vastu esitanud seltsinguvarasse tehtud panuste tagastamise nõude, mille õiguslikuks aluseks on VÕS § 581 lg 1 ja § VÕS 108 lg 2. VÕS § 581 lg 1 kohasel võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.
32.Hageja panused Xxxx korteriomandisse. Kostja omandas 15.09.2004 korteriomandi asukohaga Xxxx (I kd, tl 6-12) hageja endiselt abikaasalt. Hageja on seisukohal, et hageja, tema endine abikaasa ja kostja leppisid kokku korteriomandi võõrandamises kostjale. Kuna hageja ja kostja elasid juba tehingu tegemise ajal ühe perekonnana ja 7
2-22-13124 pidasid ühist majapidamist, ostis kostja välja 50% korteriomandist hageja endiselt abikaasalt ning hagejale algselt kuulunud Xxxx 50% korteriomandist osutus hageja panuseks nende kui elukaaslaste loodud majanduslikus mõttes ühisvarasse. Korteriomand Xxxx läks kostja ainuomandisse, kuid kostja tasus hageja endisele abikaasale üksnes 50% korteriomandi tegelikult väärtusest (dtl 274-540; 737-741). Kohtu hinnangul on selline hageja seisukoht paljasõnaline ja tõendamata. 15.09.2004 ostis kostja (ostja) hageja endiselt abikaasalt M. V.elt (müüjalt) korteriomandi aadressil Xxxx. Vastavalt 15.09.2004 notariaalse lepingu punktile 4.1 oli korteri ostuhinnaks 267 000 krooni (so 17 064 eurot) (hagi lisa 1, I kd, tl 6-12). Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et tegemist oleks olnud osalise ostuhinnaga tasumisega vms.
33.Hageja on märkinud, et ta ei saa esitada kohtule tõendeid, mis kinnitaksid pooltevahelist kokkulepet Xxxx korteriomandi suhtes. Kogu suhtlus hageja ja kostja vahel toimus suuliselt, tuginedes usaldusele kahe lähedase inimese vahel, mis on ühise perena elavate elukaaslaste vahel täiesti tavapärane. Asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad, et kostja tasus korteriomandi omandamisel üksnes pool korteriomandi väärtusest, on hageja hagiavalduses kohtu ette toonud (dtl 736-741). Hageja on esitanud Maa-ameti ülevaate, mille kohaselt oli korteri keskmine ruutmeetri hind Harjumaal 10 730 krooni (dtl 295-329). Toodud keskmise hinna põhjal saab hageja arvetes arvutada, et korteriomandi aadressil Xxxx tegelik turuväärtus oli 567 617 krooni (10 730 x 52,9). Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Vastavas Maa-ameti ülevaates on märgitud, et andmed korteriomandite ostu-müügitehingute kohta hakkasid laekuma alates 19.07.2003. Maa-ametile laekuvates andmetes on küll märgitud korterite pindalad, kuid puudub tubade arv, seetõttu puudub ka vastav statistika. Analüüsi eesmärgiks on eelkõige võrrelda erinevate piirkondade keskmiseid korterite hinnatasemeid. Analüüsi on kaasatud nii korteriomandi kui ka vallasasjatehingud. Välja on jäetud tehingud, kus müüdi korteri osa, samuti tehingud panipaikade, garaažide ja mitteeluruumidega. Kuna maakondade tabel hõlmab nii tihe- kui ka hajaasustust, siis pole antud keskmised võrreldavad. On üldine tendents, et kõige kallimad hinnad on Tallinnas, Pärnus ja Tartus, ning nende lähilinnades (Tallinna puhul Saue, Keila Maardu, Pärnu puhul Sindi ja Tartu puhul Elva) (dtl 295-329). Hageja poolt tõendiks esitatud Maa-ameti ülevaade ei tõenda pooltevahelist kokkulepet, et kostja poolt korteri eest tasutud hind 267 000 krooni moodustab 50% korteri tegelikust hinnast.
34.Hageja panused Xxxx esemesse. Hageja leiab, et ta on teinud olulisi panuseid Xxxx korteriomandisse, selle omandamisel, parandamisel ja majandamisel. Hagi kohaselt võtsid hageja ja kostja iga uue korteriomandi ostmiseks laenu, alustades korteriomandist Xxxx. Laenulepingutes on hageja märgitud laenusaajaks ja hageja maksis ka laenu tagasi.
35.Hageja panused Xxxx esemesse. Hagiavalduse kohaselt võtsid pooled 19.04.2016 korteriomandi asukohaga Xxxx soetamiseks laenu summas 22 000 eurot (dtl 274-540). Hageja konto väljavõttest nähtuvalt tasus ta kostjale ajavahemikus 19.04.2016 kuni 08.01.2021 kokku 6478,49 eurot selgitustega „kokkuleppel“, „ülekanne“, „maksud“ (lisad 1-3; dtl 736-961). Hageja ei märkinud maksete selgituses nende eesmärki, st et tegemist on ülekandega laenukohustuste tasumiseks.
36.Hageja on esitanud perioodi 01.01.2004 kuni 31.01.2021 konto väljavõtted, kust on näha tehtud väljamaksed ja sissemaksed pangakontole (dtl 742-957; II kd, tl 4-115).
37.Hageja konto väljavõtetest nähtub, et hageja tasus kostjale ajavahemikus 24.12.2009 kuni 07.04.2016 (6 aasta ja 4 kuu jooksul) kokku 5984,33 eurot selgitustega „kokkuleppel“, „ülekanne“, „maksud“ (lisad 1-3; dtl 736-961). Hageja selgitab, et ta ei 8
2-22-13124 märkinud maksete selgituses nende eesmärki, kuid maksete näol on tegemist ülekandega laenukohustuste tasumiseks (dtl 737-741). Samuti ei saa hageja laenumakseteks pidada hageja konto väljavõttest nähtuvalt ajavahemikus 19.04.2016 kuni 08.01.2021 (peaaegu 5 aasta jooksul tasutud) tasutud 6478,49 eurot selgitustega „kokkuleppel“, „ülekanne“, „maksud“ (lisad 1-3; dtl 736-961).
38.Kohtu hinnangul on hageja seisukoht laenumaksete tasumise kohta paljasõnaline ja tõendamata. Kohus ei saa pidada hageja tehtud makseid kostja kontole laenumakseteks. Hageja elas koos kostjaga kõnealuses korteris. 6 aasta ja 4 kuu jooksul tehtud ülekandeid summas 5984,33 eurot (keskmiselt 78 eurot kuus) ei saa pidada laenumakseteks. On eluliselt usutav, et tegemist on hageja jooksvate elamiskuludega, nagu näiteks toit, kommunaalkulud, ravimid jms. Hageja konto väljavõttest nähtub samuti, et sarnaseid makseid selgitusega „kokkuleppel“, „ülekanne“, „maksud“ tegi hageja kostjale ka siis, kui nad ei olnud veel laenulepingut sõlminud aastatel 2004 kuni 2009 (lisad 1-3; dtl 736-961). Hageja konto väljavõtetelt ei ole aru saada, milliste ühiste kinnisasja parendamiseks tehtud kulutuste katteks või kinnisasja ostmiseks võetud pangalaenu maksete katteks on hageja ülekandeid teinud. Konto väljavõtetel ei selgu, millised maksed on kostja pangakontole tehtud perekonna koos elamisel tekkivate kulude katteks (toit, riided, ravimid, kommunaaltasud, sideteenuste tasud, jms.). Kohtule esitatud kontode väljavõtetest nähtuvad maksed on suuremas osas tehtud hageja isiklike väljaminekute tarbeks. Panuste tegemisel kinnisasja väärtuse parendamisesse tuleb kohtul arvestada ka seda, millises ulatuses on pooled tasunud igapäevaseid kulutusi, sest paraku tekivad kooselus elavatel isikutel igapäevaselt kulud lisaks laenumaksetele ka toidule, kommunaalteenustele, sideteenustele, ravimitele jne ning eeldatavasti kannavad nad igapäevakulutused samuti ühiselt.
39.Lisaks tuleb arvestada, et korteriomandi mitteomanikust elanikul (hagejal) on eluaseme kasutamisega kasutuseelised, mida tavapäraselt peaks isik maksma üürina ja kommunaalteenustena eluaseme üürimisel.
40.Kui seltsing lõpeb VÕS § 596 sätestatud korras siis toimub seltsingu likvideerimine. Kui seltsing on lõppenud siis toimub selle likvideerimine ja vara jaotamine VÕS § 600 lg 1 mõistes. Üldjuhul toimub seltsingu likvideerimine selliselt, et esmalt tuleb täita ühised kohustused (VÕS § 602), seejärel tagastada panused (§ 603) ning lõpuks jagada ülejääk (§ 604). Seltsingu likvideerimiseks on oluline täpselt välja selgitada seltsinguvara kooseis ja partnerite panuste sisu. Kui korteriomand on ostetud seltsingvarasse, siis seltsingu lõppemisel ja likvideerimiselt tuleb kõigepealt täita ühised kohustused laenuandja ees ja alles seejärel on võimalik korteriomandi jagamine. Kui korteriomand kuulub ainuomandisse ning korter on olnud seltsingu eesmärgi saavutamiseks seltsinglasetele kasutamises, siis on seltsingvaraks korteri kasutusõigus. Sel juhul ei saa seltsingu lõppemisel korterit jagada nii nagu seltsinguvara koosseisus olevat korterit. Riigikohus on jaatanud võimaluste jagada tehtud panuste väärtust.
41.Seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (kinnisasi, aga ka auto) jaotamisele, seda sõltumata eseme majanduslikust kuuluvusest kui mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulisi ja võrreldavaid (rahaliselt hinnatavaid) majanduslikke panuseid ning pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu otsus 24.09.2019, 2-16-12328/138 p 12).
42.Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on hageja ja kostja teinud vastastikku ülekandeid järgmiselt: 1) 2004 kandis hageja kostjale 745 krooni (23.05. 25 krooni, 20.06. 20 9
2-22-13124 krooni, 8.07. 700 krooni) ja kostja kandis hagejale 3895 krooni (4.06. 1600 krooni,
43.Kokku on hageja pangakontode järgi kandnud kostja pangakontole aastatel 2004 kuni 2010 raha summas 23 397 krooni, kostja hageja kontole aga 69 915 krooni. Pangaväljavõttest nähtuvalt on hageja perioodiga 01.01.2004 kuni 09.01.2010 hõlmatud 73 kuu jooksul tasunud korteriühistule arveid 25 korral, st 25 kuu eest – see on umbes 1/3 arvetes; 2/3 arvetest tasus kostja. Seega ei saa hageja väita, et tema oleks tasunud eluruumi kasutamisega tekkinud kõrvalkulud. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, et hageja oleks panustanud kostja kontole raha, mida saaks pidada seltsinguliseks panuseks, kuna hageja on saanud kostjalt 3 korda rohkem raha kui kostja hagejalt.
44.Samuti on kostja tõendanud, et kõik korterite parandamiskulud kandis kostja, mitte hageja. Kostja on ostnud perioodil 15.11.2009 kuni 22.08.2010 ehituspoodidest ehitustarbeid ja mööblit kogusummas 55 953,60 eurot (kostja 16.09.2024 dokumendi lisa 2; dtl 975-1025). Samuti vahetas kostja 2012. aastal korteri rõduakna väärtusega 424,13 eurot (lisa 3, dtl 975-1025). 2012. aastal tegi kostja samuti remondi Xxxx korteri vannitoas kogusummas 1227 eurot (lisa 4, dtl 974-1025). 2016. aastal tegi kostja samuti remonti Xxxx korteris kogusumma 455,85 eurot (lisa 7, dtl 1043-1062). Kostja panustas Xxxx korterisse uue köögimööbli soetamisega summas 1960 eurot (lisad 8-11, dtl 1063-1066). Seevastu hageja ei ole tõendanud, et ta oleks korterites teostanud mistahes parandustöid või remonttöid oma kuludega. 10
2-22-13124
45.Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et kostja ei ole panustanud seltsinguvarasse, mistõttu tal ei ole õigus nõuda ka tehtud panuste tagastamist ega kasumi jaotamist ning kõik hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata . Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka vivise nõue.
46.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja õigeks lahendamiseks tähtsust. Menetluskulude jaotus
47.Kohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
49.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
50.Käesolevas asjas määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
51.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.