XX hagi Eesti Vabariigi (Riigiprokuratuuri kaudu) ja AS-i Ekspress Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, isikuandmete eemaldamiseks ja artikli pealkirja muutmiseks kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 04.12.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Kostja 1: Eesti Vabariik (Riigiprokuratuuri kaudu), lepingulised esindajad riigiprokurör Kadri Väling ja konsultant Lauri Jõgi Kostja 2: AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaadi abi Maarja Pild
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 25.09.2018, millel osalesid hageja ja poolte lepingulised esindajad.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 04.12.2017 otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistetavate menetluskulude osas. Ringkonnakohtu otsusega määrata AS-i Ekspress Meedia maakohtu menetluskulu suuruseks 4552 eurot, millest XX peab hüvitama 3550,56 eurot ja tasaarvestuse tulemusel mõista XX-lt AS-i Ekspress Meedia kasuks välja maakohtu menetluskulu 1505,40 eurot. Otsuse põhjendusi muuta osaliselt.
1.Võtta vastu hageja osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus järgmiste nõuete osas:
1.1.Kohustada AS-i Ekspress Meedia eemaldama enda hallatavalt veebilehelt jt meediakanalitest 12.08.2015 artikkel tervikuna.
1.2.Kohustada AS-i Ekspress Meedia seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paikneb vaidlusalune artikkel ja kohustada esitama omal kulul taotluse teabeotsingusüsteemidele veebiaadresside kuvamise lõpetamiseks otsingutulemustes.
1.3.Kohustada AS-i Ekspress Meedia ja Eesti Vabariiki ümber lükkama lõigus „Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit. Seegi oli vahepeal aresti all, kuid suudeti sealt advokaat Jaak Siimu abil kohtu kaudu välja võluda.“ sisalduv faktiväide selle kohta, et „hageja kaitsja on võlunud korteri kohtult välja“.
2.Jätta XX ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue läbivaatamata osas, milles XX palus tuvastada faktiväidete ebaõigsus lauses „ligi 300 000-eurone sõiduk Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all“ sisalduva faktiväite „sõiduk Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all“ osas.
3.Rahuldada XX hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt:
3.1.Kohustada AS-i Ekspress Meedia avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate: „Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015 paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmised väited:
1.Auto omanik XX (XX) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega rambivalgusesse mõne aasta eest.
2.Ent X kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat aresti all.
3.Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit. Nimetatud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele.“
3.2.Kohustada Eesti Vabariiki avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate: „Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015 paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmise väite: Seepeale väljendab X, et tõestaks küll hea meelega, kuid on kahjuks vahepeal kaotanud ametliku seose firmaga. Nimetatud väide on eksitav ja ei vasta tegelikkusele.“
3.3.Ülaltoodud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise teade peab ilmuma ajalehe Eesti Ekspress paberväljaande järgmise numbri rubriigis „Teateid elust“ ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee 3 (kolme) päeva jooksul pärast faktiväidete ebaõigsust tuvastava kohtulahendi jõustumist. Veebiväljaandes ekspress.delfi.ee avaldatav vastavasisuline teade peab olema lugejale selgesti loetavalt nähtav 12.08.2015 artikli juures, mille pealkirja juurde tuleb lisada märkus: „Artikkel sisaldab ebaõigeid väiteid, mille osas on avaldatud eraldi teade ebaõigete väidete ümberlükkamise kohta.“
4.Jätta ülejäänud faktiväidete osas XX hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata.
5.Rahuldada XX hagi artikli pealkirjade muutmise nõudes ja kohustada AS-i Ekspress Meedia muutma artikli pealkirjad „Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ ja „HOMSES EKSPRESSIS: Minu Lamborghini koht pole 2 (24)
politseigaraažis!“ samaks ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes avaldatud pealkirjaga „Prokuratuur tahab Lamborghinist lahti saada“.
6.Jätta rahuldamata XX hagi AS-i Ekspress Meedia vastu nõudes kohustada AS-i Ekspress Meedia lõpetama XX isikuandmete töötlemine ja avalikustamine, eemaldades artikli veebiversioonist hageja nime, vanuse, foto jt tema isikut tuvastada võimaldavad andmed.
7.Jätta rahuldamata XX hagi Eesti Vabariigi ja AS-i Ekspress Meedia mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
8.Maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
8.1.Jätta XX menetluskuludest 2% Eesti Vabariigi kanda.
8.2.Jätta XX menetluskuludest 20% AS-i Ekspress Meedia kanda.
8.3.Ülejäänud XX menetluskulud jätta tema enda kanda.
8.4.Jätta AS-i Ekspress Meedia menetluskulud 78% ulatuses XX kanda. Ülejäänud AS-i Ekspress Meedia menetluskulud jätta tema enda kanda.
8.5.Rahuldada osaliselt XX taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata XX menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 225,8 eurot.
8.6.Rahuldada AS-i Ekspress Meedia taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata AS-i Ekspress Meedia menetluskulude rahaliseks suuruseks 4552 eurot.
8.7.Mõista Eesti Vabariigilt XX kasuks välja menetluskulu 204,51 eurot.
8.8.Mõista AS-ilt Ekspress Meedia XX kasuks välja menetluskulu 2045,16 eurot.
8.9.Mõista XX-lt AS-i Ekspress Meedia kasuks välja menetluskulu 3550,56 eurot.
8.10.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 8.8 ja 8.9 tasumisele määratud summad, mille tulemusel mõista XX-lt AS-i Ekspress Meedia kasuks välja 1505,40 eurot
8.11.Kohustada XX tasuma AS-ile Ekspress Meedia resolutsiooni punktis 8.10 väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Apellatsiooniastme menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
9.1.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda.
9.2.Määrata AS-i Ekspress Meedia apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 2600 eurot. Välja mõista XX-lt AS-i Ekspress Meedia kasuks 2600 eurot.
9.3.Kohustada XX tasuma AS-ile Ekspress Meedia resolutsiooni punktis 9.2 väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Mitte avaldada avalikus arvutivõrgus maakohtu 04.12.2017 kohtuotsuse põhjenduste osas punktis 42 viiendas lõigus 4., 6., 9. ja 10. lauset. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema 3 (24)
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE,
VASTUVÄITED
SELLE
ALUSEKS
OLEVAD
ASJAOLUD
JA
KOSTJA
1.XX (hageja) esitas 12.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Riigiprokuratuuri kaudu, kostja 1) ja AS Ekspress Meedia (kostja 2) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kostja 2 vastu esitas hageja lisaks nõude artikli eemaldamiseks. Alternatiivselt ebaõigete andmete ümberlükkamise ja artikli eemaldamise nõudele esitas hageja nõude kohustada kostjat 2 lõpetama hageja isikuandmete töötlemine ja avalikustamine ning seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paikneb vaidlusalune artikkel.
2.Kostja 2 poolt välja antavas nädalalehes Eesti Ekspress ilmus 12.08.2015 artikkel „Politsei tahab Lamborghinist lahti saada“. Ajalehe veebiväljaandes avaldati sama artikkel pealkirjaga „Lamborghini koht pole politseigaraažis!“. Nimetatud artiklis kirjeldati põhjalikult hageja elustiili ja majanduslikku olukorda ning Soomes ja Eestis toimuvate kriminaalmenetluste asjaolusid. Artiklis refereeriti ulatuslikult kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX kohtueelset menetlust juhtiva kostja 1 juhtiva riigiprokuröri ZZ (prokurör) seisukohti hageja isiku, käitumise ja kriminaalmenetluse asjaolude kohta.
3.11.08.2015 avaldati vaidlusalune artikkel veebiväljaandes pealkirjaga „Minu Lamborghini koht pole politseigaraažis!“. 12.08.2015 pöördus hageja artikli autori poole ja palus artikli pealkirja muuta selliselt, et see ühtiks paberväljaande pealkirjaga. Veebiväljaandes avaldatud pealkiri jättis mulje, justkui oleks hageja vastava väite esitanud. Tegelikkuses ei olnud hageja kellelegi sellist väidet esitanud ja sõiduk ei kuulunud hagejale, seega oli tegemist artikli lugejates tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust tekitava pealkirjaga. Artiklis esitatud prokuröri väidetest oli aru saada, et need ei olnud esitatud eraisikuna vaid prokurörina ja seetõttu on kostjaks 1 Eesti Vabariik (Riigiprokuratuuri kaudu).
4.17.05.2017 loobus hageja artikli eemaldamise nõudest (hagiavalduse p 1.6) ja esitas täiendava nõudena nõude 12.08.2015 artikli juures avaldatud kommentaaride eemaldamiseks. Samuti palus hageja käsitleda hageja isikuandmete töötlemise ja avalikustamise keelamiseks kohustamise nõuet ja hageja nõuet veebilehtede seadistamiseks kohustamiseks, mitte enam alternatiivsete vaid põhinõuetena. Samuti esitas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude täpsustatud kujul.
5.10.07.2017 menetlusdokumendis loobus hageja indekseerimise ja otsingumootorite poole pöördumise nõudest (hagiavalduse p 1.8). Samuti täpsustas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet ja loobus faktiväite „hageja kaitsja on võlunud korteri kohtult välja“ osas nõudest.
6.Eeltoodust tulenevalt olid maakohtu menetluses järgmised hageja nõuded:
Kohustada kostjaid ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate avaldamist:
„Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015 paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmised väited: (1) Soomes lendas süüdistus illegaalses laenuäris õhku, sest tänavu suvel kuritegu aegus. [...] X-le saadeti küll Soomest kohtukutse, kuid see ei jõudnud temani ühegi tema ametliku Eesti aadressi kaudu. Samas kinnitas mees korduvalt prokuröridele, et on alati kättesaadav ja teeb enda poolt kõik asja kiireks lahendamiseks. 4 (24)
(2) Laenuäri varjatud külje ilmsiks tulekul kahtlustas riigiprokuratuur, et mees kavatseb Eestist lahkuda ning alustada uut elu Ameerikas. Sinna püüdis X prokuratuuri andmetel toimetada ka oma vara: näiteks korraldas kahe sõiduki Eesti registrist kustutamise ning USAsse saatmise. (3) On tavapärane, et kui X nõuab mõne temaga seotud firma vara aresti alt vabastamist, palub prokurör tõestada selle vara legaalset päritolu. Seepeale väljendab X, et tõestaks küll hea meelega, kuid on kahjuks vahepeal kaotanud ametliku seose firmaga. (4) Ka kohtukutse eest ära jooksmine võib X-le siinpool lahte mitte nii võidukalt lõppeda. Tahtlikule kõrvalehoidmisele võib järgneda sundtoomine, tagaotsitavaks kuulutamine, viimaks koguni kohtumõistmine tagaselja. (5) Auto omanik XX (XX) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega rambivalgusesse mõne aasta eest. (6) Ligi 300 000-eurone Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all. (7) Ent X kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat aresti all. (8) Samal ajal trikitab auto peremees XX võimudega, et pääseda rahapesusüüdistusest. (9) Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit. Nimetatud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele.“
7.Ülaltoodud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise teade peab ilmuma ajalehe Eesti Ekspress paberväljaande järgmise numbri rubriigis „Teateid elust“ ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee 3 (kolme) päeva jooksul pärast faktiväidete ebaõigsust tuvastava kohtulahendi jõustumist. Veebiväljaandes ekspress.delfi.ee avaldatav vastavasisuline teade peab olema lugejale selgesti loetavalt nähtav 12.08.2015 artikli juures, mille pealkirja juurde tuleb lisada märkus: „Artikkel sisaldab ebaõigeid väiteid, mille osas on avaldatud eraldi teade ebaõigete väidete ümberlükkamise kohta.“
Kohustada AS-i Ekspress Meedia lõpetama XX isikuandmete töötlemine ja avalikustamine, eemaldades artikli veebiversioonist hageja nime, vanuse, foto jt tema isikut tuvastada võimaldavad andmed. Kohustada AS-i Ekspress Meedia muutma artikli pealkirjad „Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ ja „HOMSES EKSPRESSIS: Minu Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ samaks ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes avaldatud pealkirjaga „Prokuratuur tahab Lamborghinist lahti saada“. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja rahaline hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest kohtu äranägemisel määratavas ulatuses.
8.Kostjad on avaldanud hageja kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: -
-
Lõik 1: „Soomes lendas süüdistus illegaalses laenuäris õhku, sest tänavu suvel kuritegu aegus. [...] X-le saadeti küll Soomest kohtukutse, kuid see ei jõudnud temani ühegi tema ametliku Eesti aadressi kaudu. Samas kinnitas mees korduvalt prokuröridele, et on alati kättesaadav ja teeb enda poolt kõik asja kiireks lahendamiseks.“ Lõigus sisaldub faktiväide, et ainuke aegumist mõjutav asjaolu oli hageja väidetav kõrvalehoidumine kohtukutse vastuvõtmisest. Aegumine Soomes menetletavas kriminaalasjas leidis tegelikult aset juba 2014. aastal. Seos hageja käitumise ja aegumise vahel puudub. Lõik 2: „Laenuäri varjatud külje ilmsiks tulekul kahtlustas riigiprokuratuur, et mees kavatseb Eestist lahkuda ning alustada uut elu Ameerikas. Sinna püüdis X prokuratuuri andmetel toimetada ka oma vara: näiteks korraldas kahe sõiduki Eesti registrist 5 (24)
-
-
-
-
-
-
-
kustutamise ning USAsse saatmise.“ Lõigus sisaldub faktiväide, et kõne all olevad sõidukid BMW X5 ja Aston Martin kuulusid hagejale. Nimetatud sõidukid ei ole kunagi hagejale kuulunud. Lõik 3: „On tavapärane, et kui X nõuab mõne temaga seotud firma vara aresti alt vabastamist, palub prokurör tõestada selle vara legaalset päritolu. Seepeale väljendab X, et tõestaks küll hea meelega, kuid on kahjuks vahepeal kaotanud ametliku seose firmaga.“ Lõigus sisaldub faktiväide, et hagejalt on nõutud vara päritolu tõendamist. Samuti faktiväide, et hageja on väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu. Ükski prokurör ei ole hagejalt nõudnud vara legaalse päritolu tõendamist ja hageja ei ole ka väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu. Lõik 4: „Z kinnitab, et ehkki Soomes langes põhisüüdistus (ehk illegaalne laenuäri) aegumise tõttu ära, ei takista see selle äriga teenitud miljonite luhvitamist Eestis käsitlemast võimaliku rahapesuna. Ka kohtukutse eest ära jooksmine võib X-le siinpool lahte mitte nii võidukalt lõppeda. Tahtlikule kõrvalehoidmisele võib järgneda sundtoomine, tagaotsitavaks kuulutamine, viimaks koguni kohtumõistmine tagaselja.“ Lõigus sisaldub faktiväide, et hageja hoidub Eestis menetletavas rahapesukuriteo kriminaalasjas tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale või kavatseb seda tulevikus teha. Kõnealune kriminaalasi ei ole jõudnud kohtumenetluse faasi, mistõttu ei ole võimalik hoiduda kohtumenetlusest kõrvale. Hageja on seni ilmunud kõikidele menetlustoimingutele, kuhu ta on kutsutud. Lõik 5: „Auto omanik XX (XX) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega rambivalgusesse mõne aasta eest“. Lauses sisaldub faktiväide, et sõiduauto Lamborghini Aventador omanikuks on hageja. Sõiduauto Lamborghini Aventador ei ole hagejale kunagi kuulunud. Lõik 6: „ligi 300 000-eurone sõiduk Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all“. Lauses sisaldub faktiväide, et sõiduk Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all. Arestitud auto ei ole kolm aastat Koplis seisnud, vaid see on juba hulk aega tagasi sealt ära viidud. Lõik 7: „Ent X kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat aresti all“. Lauses sisaldub faktiväide, et sõiduauto Lamborghini Aventador omanikuks on hageja. Sõiduauto Lamborghini Aventador ei ole kunagi hagejale kuulunud. Lõik 8: „Samal ajal trikitab auto peremees XX võimudega, et pääseda rahapesusüüdistusest.“ Lauses sisaldub faktiväide, et hageja trikitab võimudega, et pääseda rahapesusüüdistusest. Aegumine Soomes menetletavas kriminaalasjas leidis aset 2014. aastal, mistõttu puudub seos hageja käitumise ja rahapesusüüdistusest pääsemise vahel. Ka ei saaks hageja ja temaga seotud äriühingute tegevust seoses kriminaalasjas arestitud varaga pidada „trikitamiseks“. Lõik 9: „Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit.“ Lauses sisaldub faktiväide, et YYY korter on kuulunud hagejale. YYY korter ei ole kunagi hagejale kuulunud.
9.Ebaõigeid ja eksitavaid faktiväiteid esitades teotasid kostjad hageja au ja kahjustasid tema head nime. Võlaõigusseadusest (VÕS) tulenevalt on isiku au teotamine ja mainekahjustamine võimalik nii väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Erialakirjanduse kohaselt on VÕS § 1047 lg 2 mõistes au teotavateks andmeteks faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse.
6 (24)
10.Artiklis esitatud faktiväited ei olnud piisava põhjalikkusega kontrollitud ja artikli autor ei püüdnud saada hageja kommentaare nende väidete osas. Ajakirjanik soovis enne artikli ilmumist hagejalt vastust vaid Soome ametivõimude poolt menetletud rahapesu nn eelkuriteo aegumise osas ja hageja käitumise mõju sellele ning menetluse raskuskeskme Eestisse kandumise osas. Ühtegi muud selgitust artikli autor ei soovinud, samuti ei saatnud ta enne artikli avaldamist tutvumiseks selle mustandit. Faktiväidete tõele vastavuse kontrollimata jätmine on vastuolus Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktiga 3.5.
11.Artiklis avaldatud ebaõiged faktiväited pärinevad vähemalt osaliselt prokurörilt. Eelduslikult pärineb prokurörilt lõigus 1 esitatud faktiväide selle kohta, et ainuke aegumist mõjutav asjaolu oli hageja väidetav kõrvalehoidumine kohtukutse vastuvõtmisest. Samuti lõigus 2 esitatud faktiväide, et kõne all olevad sõidukid BMW X5 ja Aston Martin kuulusid hagejale, lõigus 3 esitatud faktiväide, et hagejalt on nõutud vara päritolu tõendamist ja et hageja on väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu. Samuti lõigus 4 esitatud faktiväide selle kohta, et hageja hoidub Eestis menetletavas rahapesukuriteo kriminaalasjas tahtlikult kohtust kõrvale või kavatseb seda tulevikus teha.
12.Kostja 1 on vastutav artikli sisu eest, kuna prokuröril oli võimalus artikli sisuga enne selle avaldamist tutvuda ja seda redigeerida. Artikkel avaldati prokuröri märkusi ja tema heakskiitu arvestades.
13.Kostjad on hageja au teotanud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega, mis põhineb ebaõigetel faktiväidetel.
14.Hageja hinnangul sisaldavad ebakohaseid väärtushinnanguid järgmised artiklis avaldatud laused, millede puhul on Riigiprokuratuuri 21.08.2015 pöördumise vastust nr RP-6-7/15/179(4)1 ja artikli sõnastust arvestades põhjendatud eeldada nende pärinemist juhtivalt prokurörilt: -
-
-
Lõik 10: „Pärast seda on pealtnäha viks ja viisakas X üliosava venitamis- ja väsitamistaktikaga võimud justkui oma pilli järgi tantsima pannud. Kahtlustatav on meile viimasel ajal valmistanud peavalu.“ Sellest saab mõistlik lugeja järeldada, et hageja asus tema suhtes läbiviidavat menetlust venitama ja kasutama muid vahendeid, et kriminaalasja menetleja enda tahtele allutada. Tegemist on selgelt ebakohase ja alusetu hinnanguga, võttes arvesse tõsiasja, et hageja ilmus kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX kohtueelses menetluses kõikidele menetlustoimingutele, mille puhul menetleja on pidanud kahtlustatava osavõttu vajalikuks ning viimase toimingul osalema kutsunud. Lõik 11: „Kuid X ei võtnud seda vastu, leides et ulatajal “puudub pädevus” sellist kutset anda – Eesti uurija pole ju mingi kohtu käskjalg, kes dokumentide kättetoimetamisega tegeleb! Sellist trikki pole minu praktikas keegi varem teinud. Sellel puudub loogiline ja mõistlik seletus.“ Sellest saab mõistlik lugeja eeldada, et prokurör peab loogika- ja mõistusevastaseks hageja keeldumist kohtukutse vastuvõtmisest. Hageja arvates on ebakohane arvustada kriminaalmenetluses kahtlustatavaks olevat isikut selle eest, et viimane oma kaitseõigust realiseerib ning tema hinnangul kriminaalasja menetleja tegevuses esinevatele puudustele tähelepanu juhib. Lõik 12: „Huvitav mis mängu ta kohtus mängib? Üks valgekrae võib viisaka olemisega kohtus palju ära teha.“ Kui argikontekstis viitab mõiste „valgekrae“ mõnevõrra hinnanguliselt kontoritöötajatele, vastandina „sinikraedeks“ nimetatavatele nn lihttöölistele, siis kriminaalmenetluslikus kontekstis viitab see mittevägivaldse kuriteo, sealhulgas majandusalase, varavastase vms kuriteo toimepannud isikule, kes on seotud ühiskonna (riigi) poliitilise ladviku, kõrgete riigiametnike ja/või äriringkondadega. Seega võimaldab lausest tulenev hinnang tõlgendust, mille kohaselt on hageja näol tegemist (eelduslikult) kuriteo toime pannud „valgekraega“, keda võib „viisaka olemise“ tõttu eelseisvas kriminaalasja kohtulikus menetluses (teatud) edu saata. 7 (24)
15.Prokurör eksis ajakirjanikule hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldades prokuröride eetikakoodeksi ja ajakirjandusega suhtlemise põhimõtete vastu. Kostjatel on kohustus ebaõiged ja hageja au õigusvastaselt teotavad faktiväited artikli avaldanud väljaandes ümber lükata.
16.Hageja ei ole andnud kostjale 2 nõusolekut töödelda tema isikuandmeid, s.o hageja nime, foto, vanust jm tema isikut tuvastada võimaldavaid andmeid. Hagejalt ei ole küsitud nõusolekut ka delikaatsete isikuandmete töötlemiseks, milleks on andmed süüteo toimepanemise kohta. Hageja puhul ei ole tegemist avaliku elu tegelasega. Hageja ei oma poliitilist ega majanduslikku võimu ega valda avalikkusele olulist teavet, ühtlasi ei teeni ta elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Ta ei ole oma tegevusega mõjutanud elu Eesti Vabariigis. Hageja isiku ja tema suhtes läbiviidavate menetluste suhtes ei saa esineda ülekaalukat avalikku huvi.
17.Artikli pealkirjad „Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ ning „HOMSES EKSPRESSIS: Minu Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ on eksitavad, kuna erinevad paberväljaandes avaldatud artikli pealkirjast. Hageja ei ole pealkirjas viidatud lauset öelnud. Lisaks rikuvad pealkirjad hageja õigusi, kuna sisaldavad ebaõiget faktiväidet selle kohta nagu kuuluks hagejale sõiduauto Lamborghini.
18.Hageja au teotamine kahjustas hageja psüühilist seisundit. Hagejal on artikli tõttu tekkinud XXX ja XXX. Ebaõigete faktiväidete avaldamine on mõjutanud negatiivselt hageja eraelulist ja tööalast suhet. Hageja on olnud sunnitud selgitama faktiväidetega seonduvat pangas arvelduskontot avades, äripartneriga ärialaseid läbirääkimisi pidades, välisriigi esinduses reisiloa taotlemisel jm juhtudel. Kostja 1 seisukohad
19.Kostja 1 vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
20.Hageja on ekslikult omistanud kostjale 1 asjaolusid ja õiguslikke järelmeid, mille eest ta ei saa vastutada, sest ta ei ole informatsiooni avaldaja ega faktiväidete esitaja. Hageja on loonud juhuslikke ja hüpoteetilisi põhjuslikke seoseid prokuröri väljendatud seisukohtade ja väidetavate hageja õigusrikkumiste vahel. Faktiväidete eeldamisega annab hageja neile meelevaldse ja endale sobiva sisu, mida kostjal 1 ei ole võimalik ümber lükata. Faktiväidete sisu on hageja enda tõlgendus artiklites öeldu osas, mida ei ole võimalik pidada faktiväiteks. Ükski artiklites esitatud faktiväidetest ei ole prokurörile ega Riigiprokuratuurile omistatav.
21.Hagi aluseks olevad artiklid ei kajasta usutlust prokuröriga, vaid neis võib leida üksnes tema kommentaare. Neist neli kommentaari on viidatud tsitaatidena, ülejäänute osas hageja eeldas, et tegemist on prokuröri poolt esitatud väidete ja hinnangutega. Riigiprokuratuur oli vaid üks ajakirjaniku allikatest ja kostja 2 vastutuse tuvastamisega ei kaasne kostja 1 vastutus.
22.Lõigu 1 osas ei ole tuvastatav, et faktiväide pärineks prokurörilt. Lõigus 2 esitatud väitest ilmneb üksnes, et prokuratuuril esines mingil ajahetkel kahtlus, et hageja võib Eestist lahkuda. Ei ole tuvastatav, millises ulatuses on toodud väide prokuröri tsiteerimine ja millises ulatuses on tema öeldut refereeritud. Lõigu 3 osas ei ole tuvastatav, et faktiväited pärineksid prokurörilt. Lõigus 4 on faktiväitena käsitletav üksnes see, et kohtukutse alusel ilmumata jätmisel võib järgneda tagaotsitavaks kuulutamine, mitte aga see, et hageja oleks kriminaalasjas tagaotsitavaks kuulutatud. Hageja väide ei ole käsitletav faktiväitena, tegemist on hageja enda tõlgendusega artiklites öeldu osas. Lõigu 5 osas ei ole tuvastatav, et väide pärineks prokurörilt. Lõikude 6, 7, 8 ja osas ei ole tegemist prokurörile omistavate väidetega.
23.Kostja 1 ei ole artiklites toodud neljas tsitaadis esitanud ebakohaseid väärtushinnanguid, mistõttu ei ole ta põhjustanud hageja au teotamist ega hea nime kahjustamist. Kostjale 1 jääb arusaamatuks, milles ilmneb väärtushinnang hageja suhtes prokuröri tsitaatides „kahtlustatav on meile viimasel ajal tekitanud peavalu“ ja „sellest kohtuasjast võib kujuneda huvitav 8 (24)
väljakutse.“ Ainus järeldus, mida saab sellest järeldada on see, et tegemist on raske, kuid huvitava kohtuasjaga. Artikli konteksti ei ole intervjuu andjal võimalik ette teada ei artikli lõplikku kuju, ulatust ega sõnastust. Artikli konteksti on loonud artikli koostaja, mitte aga selles tsiteeritud isik.
24.Tsitaadid „sellist trikki pole minu praktikas keegi varem teinud. Sellel puudub loogiline ja mõistlik seletus“ ja „huvitav mis mängu ta kohtus mängib? Üks valgekrae võib viisaka olemisega kohtus palju ära teha“ on sisult üksnes juurdlevad ja nende alusel ei saa arvata, et prokurör on isiku ette süüdi tunnistanud või soovib tema suhtes ajakirjanduse vahendusel negatiivset kuvandit luua. Termin „valgekrae“ ei oma negatiivset tähendust. Prokurör märkis tsitaadis „sellist trikki pole minu praktikas keegi varem teinud. Sellel puudub loogiline ja mõistlik seletus“, et tema kogemuse kohaselt kahtlustatava poolt valitud menetlustaktika ei ole tavapärane. Seeläbi ei esita prokurör ühtegi hageja isikuõiguste kohta põhjendatud või põhjendamatut väärtushinnangut. Prokurör kommenteerib kahtlustatava menetlustaktikat mitte kahtlustatavat isikut.
25.Tsitaadi „huvitav mis mängu ta kohtus mängib? Üks valgekrae võib viisaka olemisega kohtus palju ära teha“ kohta on prokurör märkinud, et „palun jätke see küll välja, see on niivõrd hinnanguline, kui tahate üldist kokkuvõtvat lauset, siis pakun välja „„kindlasti võib kujuneda sellest kohtuasjast huvitav väljakutse.““ Seega on prokurör juhtinud ajakirjaniku tähelepanu hinnangu viisile ja teinud parandusettepaneku, kuid seda ei ole arvestatud. Järelikult ei pea kostja 1 õigeks, et vastava väärtushinnangu on esitanud prokurör. Kostja 2 seisukoht
26.Kostja 2 vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
27.Kostja 2 ei ole artiklis ebaõigeid ega ebakohaseid väiteid avaldanud. Osaliselt ei olnud tegemist faktiväidete, vaid hinnangutega. Samuti ei avaldanud kostja 2 väiteid sellisel kujul nagu seda loeb hageja.
28.Lõik 1 – kostja 2 ei ole väidet sellisel kujul nagu seda loeb hageja, avaldanud. Isegi kui seda saab selliselt lugeda ei ole tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga. Kostja 2 ei avaldanud ega andnud artiklis hinnangut, et kui hageja oleks kutse vastu võtnud, siis (kindlasti) ei oleks kuritegu aegunud. Kostja 2 tugines vestlusele prokuröriga. Isegi kui tuleb välja, et väide 1 ei vasta tõele/ei ole põhjendatud, siis ka sellisel juhul loetakse ametniku kinnitusele tuginemine ajakirjanduse poolt põhjendatuks ja väite õigusvastaseks lugemine sõnavabadusse ebaproportsionaalseks rikkumiseks.
29.Lõigus 2 ei ole tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga. Kostja 2 tugines vestlusele prokuröriga.
30.Lõigu 3 väiteid, et hagejalt on nõutud seoses vara aresti alt vabastamisega selle vara legaalse päritolu tõestamist ja, et hageja ei ole seda teinud, saab lugeda faktiväideteks. Kostja 2 tugines vestlusele prokuröriga. Asjaolu, kellelt prokurör midagi nõuab ei käi hageja kohta.
31.Lõik 4 – kostja 2 ei ole väidet sellisel kujul nagu seda loeb hageja, avaldanud. Kostja 2 ei ole avaldanud ei otseselt ega ka kaudselt midagi selle kohta, et hageja plaanib või veelgi enam juba hoiab ennast Eestis menetletavast rahapesu kuriteo asjast kõrvale. Väide, et nii Eesti kui ka Soome prokuratuuril on olnud varem raskusi hageja kättesaamisega on põhjendatud.
32.Lõigus 5 on tegemist faktiväitega, kuid see ei ole negatiivne. Selle väite avaldamine oli põhjendatud, kuna mõistliku arusaama järgi võib hagejat pidada selle sõiduauto omanikuks.
33.6. lõigu väide on faktiväide. Hagejal ei ole väite 6 osas nõuet, kuivõrd seal ei mainita hagejat. Isegi kui see puudutab hagejat, on tegemist neutraalse väitega.
34.Lõigu 7 väide ei sisalda midagi ebaõiget ega põhjendamatut. 9 (24)
35.Lõigus 8 mainitud „trikitamist“ ei saa lugeda faktiväiteks. Tegemist on hinnanguga, kuna ei ole olemas universaalset skaalat, mida trikitamiseks lugeda. Arvestades prokuröri poolt kirjeldatud olukordadega võib pidada põhjendatuks sõna „trikitamine“ kasutamist, mis ilmestab hageja käitumist olukorras, kus talle süüdistus esitatakse. Näiteks: kuidas hageja käitus kui uurija esitas talle kohtukutse; hageja on korduvalt keeldunud vastu võtmast kohtukutseid; väited ülekuulamisel, et ei pea võimalikuks vastu võtta Helsingi esimese astme kohtu kohtudokumente enne kui selgub millisel õiguslikul alusel need kätte toimetada soovitakse; menetleja kutsel on hageja jätnud kohale ilmumata ka Eestis; hageja on Eestis viibinud ajavahemikul, mille osas oli kinnitanud, et viibib välismaal.
36.Lõik 9 - Korteri müümine on faktiväide. Tegemist on neutraalse väitega. YYY korterit müüs Q OÜ, mille ainus juhatuse liige on ja oli hageja. Lähtudes sellest, et juriidiline isik on abstraktsioon, siis võib eelnevast ajakirjandus teha ka järelduse ja väite, et hageja müüs YYY korterit.
37.Vaidlusalused väited põhinevad intervjuul prokuröriga, kes artikli üle vaatas ja hoolikalt parandusi tegi. Hagejale on juba enne kohtumenetlust antud võimalus kommenteerida kogu artiklit ning hageja kommentaar, mis avaldati, lükkab ka osasid väiteid ümber.
38.Hageja ei ole näidanud, kuidas tema hinnangul ajakirjanduseetika koodeksi väidetav rikkumine mõjutab hetkel hagejale seadusest tulenevat nõudeõigust ja kostjale 2 seadusest tulenevaid kohustusi. Kostja 2 ei vastuta avaldatud tsitaatide eest. Prokurör on artikli teksti üle lugenud ja sellega tsitaadid heaks kiitnud.
39.„Peavalu“ põhjustamise hinnang on põhjendatud. Arvestades kui mitmeid kordi on hageja keeldunud dokumente vastu võtmast või selgitanud, kuidas ta ikka ei saa ülekuulamistele tulla, on prokuröril täielik õigus nimetada kõike kaasnevat hinnanguga „peavalu“. „Triki tegemise“ hinnang oli põhjendatud. Staažikal prokuröril oli põhjendus, et oma töö- ja elukogemuse pinnalt sellist käitumist ka „trikiks“ nimetada, kuivõrd riigi võimuorgani esindaja poolt kutse kätte toimetamise pädevuses kahtlemiseks ei olnud vähematki alust ning midagi sellist ei olnud prokuröri töös varem ette tulnud. „Valgekrae“ osas ei tulene esiteks reaalselt avaldatud väitest, et see käiks konkreetselt hageja kohta. Samuti on hinnang põhjendatud. Hageja ei tee rasket füüsilist tööd, et teda saaks nimetada sinikraeks.
40.Avaldatud artikkel ja selle juures olev hageja pilt puudutab avalikkusele huvi pakkuvat teemat. Nime ja foto kasutamine ei kajasta selliseid eraelu detaile, mis ei seondu kuidagi avaliku huviga.
41.Meedial on mitte ainult õigus, vaid ka kohustus informatsiooni levitajana kajastada võimalike rahapesusüüdistustega seonduvalt. Hageja ei eita ka ise, et hageja on olnud nii Eesti kui ka Soome õiguskaitseorganite huviorbiidis. Lisaks ka Põhja Ringkonnaprokuratuur süüdistas hagejat maksukuriteos, mille tagajärjel jäi riigile laekumata üle 410 000 euro makse. Maksude ja rahapesu küsimused puudutavad iga isikut ja ettevõtjat meie riigis, inimestel on õigus teada, et selliste süütegude menetlemine toimib ja toimub.
42.Hagejal ei ole õigust nõuda artikli pealkirja muutmist. Pealkirjades ei ole hagejat mainitud. Ajakirjandusele sõnade suhu panemine ei ole lubatud. Hagejal ei ole õigust nõuda indekseerimise välistamist, kuna kostja 2 ei ole väärasid ega õigusvastaseid väiteid avaldanud ega õigusvastaselt isikuandmeid töödelnud.
43.Hagejal ei ole kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole põhjendanud kahju olemasolu ja ulatust. Ümberlükkamise (või ka nn kustutamise nõude kõrval) ei ole kostjal 2 veel ka mittevaralise kahju hüvitise kohustust. Igale rikkumisele ei pea järgnema kahju hüvitamise kohustust.
10 (24)
MAAKOHTU OTSUS
44.Maakohus rahuldas 04.12.2017 hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt ja kohustas kostjat 2 avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate: „Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015 paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmised väited:
1.Auto omanik XX (XX) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega rambivalgusesse mõne aasta eest.
2.Ent X kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat aresti all.
3.Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit. Nimetatud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele.“
45.Maakohus kohustas kostjat 1 avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate: „Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015 paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmise väite: Seepeale väljendab X, et tõestaks küll hea meelega, kuid on kahjuks vahepeal kaotanud ametliku seose firmaga. Nimetatud väide on eksitav ja ei vasta tegelikkusele.“
46.Ülejäänud faktiväidete osas jättis maakohus hagi rahuldamata.
47.Maakohus rahuldas hagi artikli pealkirjade muutmise nõudes ja kohustada kostjat 2 muutma artikli pealkirjad „Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ ja „HOMSES EKSPRESSIS: Minu Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ samaks ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes avaldatud pealkirjaga „Prokuratuur tahab Lamborghinist lahti saada“.
48.Maakohus jättis kostjate vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja kostja 2 vastu esitatud isikuandmete töötlemise keelamise ja avalikustamise osas hagi rahuldamata. Maakohus võttis vastu hageja osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse hageja järgmiste nõuete osas: 1) Kohustada kostjat II eemaldama enda hallatavalt veebilehelt jt meediakanalitest 12.08.2015 artikkel tervikuna. 2) Kohustada kostjat II seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paikneb vaidlusalune artikkel ja kohustada kostjat II esitama omal kulul taotluse teabeotsingusüsteemidele veebiaadresside kuvamise lõpetamiseks otsingutulemustes. 3) Kohustada kostjaid ümber lükkama lõigus „Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit. Seegi oli vahepeal aresti all, kuid suudeti sealt advokaat Jaak Siimu abil kohtu kaudu välja võluda.“ sisalduv faktiväide selle kohta, et „hageja kaitsja on võlunud korteri kohtult välja“.
49.Maakohus jättis hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude läbi vaatamata osas, milles hageja palus tuvastada faktiväidete ebaõigsus lauses „ligi 300 000-eurone sõiduk Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all“ sisalduva faktiväite „sõiduk Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all“ osas.
50.Maakohus jättis 2% hageja menetluskuludest kostja 1 kanda, 20% kostja 2 kanda ja ülejäänud hageja enda kanda. Ülejäänud hageja menetluskulud jäid tema enda kanda. Kostja 2 menetluskuludest jättis maakohus 78% hageja kanda ja ülejäänud kostja 2 enda kanda. Maakohus määras hageja menetluskuludena kindlaks 10 225,80 eurot ja kostja 2 menetluskuludena 5400 eurot. Maakohus mõistis kostjalt 1 hageja kasuks välja 204,51 eurot ja kostjalt 2 4212 eurot ja tasaarvestuse tulemusena mõistis välja hagejalt kostja 2 kasuks 2166,84 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue
51.Lõigus 1 esimeses lauses viidatakse sellele, et Soomes menetletavas asjas kuritegu aegus, järgnevas lauses kirjeldatakse hageja tegevust kohtukutse vastuvõtmisel. Maakohtu hinnangul 11 (24)
ei saa lõigu 1 lause sisust teha järeldust, et selles viidatud hageja tegevus kohtukutse kättesaamisel oleks põhjustanud Soomes kuriteo aegumise. Aegumise põhjuseid ei ole artikli viidatud lõigus esile toodud. Seetõttu ei ole tegemist hageja väidetud faktiväitega. Antud lõigus ei antud hagejale mingit väärtushinnangut. Selles on kirjeldatud hageja suhtes kutsete kätte toimetamist, kuid mingeid järeldusi sellest tehtud ei ole. Samuti ei ole hageja käitumist mingilgi viisil arvustatud. Lõigus 2 nähtub, et artiklis on viidatud sellele, et sõidukite BMW X5 ja Aston Martin Rapide omanikuks ei ole hageja, vaid hagejaga seotud äriühingud. Seega ei ole hagejat käsitletud omanikuna, mistõttu ei ole hageja kohta artiklis hageja poolt viidatud faktiväidet esitatud. Lõigus 4 ei sisaldu faktiväidet selle kohta, et hageja hoidub Eestis menetletavas rahapesukuriteo kriminaalasjas tahtlikult kohtust kõrvale või kavatseb seda tulevikus teha. Asjaolu, et antud lõigus on seejuures viidatud hagejale, ei tähenda, et hagejat oleks peetud isikuks, kes on juba kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma asunud või oleks alust arvata, et ta kavatseks seda teha. Lausetes on märgitud „võib mitte nii võidukalt lõppeda“ ja „võib järgneda“, mis viitavad võimalusele, mitte sündmusele või olukorrale, mis oleks juba aset leidnud või tõsikindlalt leiaks aset tulevikus. Selliselt mõistaks antud lauseid maakohtu hinnangul ka keskmine lugeja. Lõigus 8 ei ole tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga. Ei ole võimalik üheselt järeldada, mis asi on „trikitamine“. Nimetatud lõigust ei nähtu, milles on trikitamine seisnenud. Seega ei ole võimalik asuda tõendama selle õigsust. „Trikitamist võimudega“ ei saa pidada ebakohaseks väärtushinnanguks. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on ühiskonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise (Riigikohtu 13.06.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). Kriminaalsüüdistusest pääsemiseks võimaluste kasutamine ei ole ebakohane käitumine. Tegemist ei ole hagejat alavääristava hinnanguga, vaid keskmisele lugejale jääb hagejast pigem mulje kui nutikast inimesest, kes kasutab erinevaid võimalusi süüdistusest pääsemiseks.
52.Artiklis on märgitud, et hageja üritas oma vara USA-sse toimetada. Vara Eestist ära viimist ei kirjeldatud halvustavas tähenduses. Hageja käitumine, mida on kirjeldatud artiklis vara enda omaks tunnistamata jätmisena, ei tähendada halvustavat hinnangut. Sellega on kohtu hinnangul artiklis viidatud hagejale kui isikule, kes selgitab oma seoseid arestitud varaga. Hagejale ei ole antud hinnangut, et selline käitumine oleks mingil viisil pahatahtlik või oleks seotud ebaausate võtetega oma õiguste eest seismisel.
53.Pooled ei vaielnud, et lõigus 3 sisalduvad faktiväited, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu ning et hagejalt on nõutud vara päritolu tõendamist. Hageja väitel ei ole prokurör hagejalt nõudnud vara legaalse päritolu tõendamist ja hageja ei väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu. Tõendatud ei ole, et hageja oleks väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu. Kas selline väide hageja poolt kriminaalmenetluses esitati, saanuks tõendada ainult kostja 1. Eeltoodu on tõendamata, mistõttu on tegemist ebaõige faktiväitega. Tõene oli faktiväide, et hagejalt on nõutud vara päritolu tõendamist.
54.Pooled ei vaielnud, et lõigus 5 ja lõigus 7 sisaldub faktiväide, et hagejale kuulub sõiduauto Lamborghini Aventador. Hageja väitel ei ole sõiduauto talle kunagi kuulunud. Kohtu hinnangul on viidatud lõikudes esitatud faktiväide selle kohta, et hageja on sõiduauto Lamborghini 12 (24)
Aventador omanik. Hageja tõendas, et sõiduauto Lamborghini Aventador ei ole temale kuulunud. Seega luges maakohus tõendatuks, et lõikudes 5 ja 7 on tegemist ebaõige faktiväitega.
55.Pooled ei vaielnud, et lõigus 6 sisaldub faktiväide selle kohta, et sõiduk Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat Koplis aresti all. Hageja väitel ei ole arestitud auto kolm aastat Koplis seisnud, vaid see on juba hulk aega tagasi sealt ära viidud. Tegemist on hageja hinnangul neutraalse faktiväitega. Maakohus leidis, et olukorras, kus hageja on väitnud, et tema ei ole sõiduautoga Lamborghini Aventadori omanik, ei ole hageja põhjendanud, kuidas see väide hageja õigusi rikub ja maakohus jättis selles osas hagi läbi vaatamata.
56.Pooled ei vaielnud, et lõigus 9 sisaldub faktiväide, et YYY korter on kuulunud hagejale. Hageja väitel ei ole YYY korter kunagi talle kuulunud. Hageja kinnitas, et tegemist on neutraalse faktiväitega. Kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXXX väljavõtte kohaselt ei ole hageja aadressil YYY X, YYY X, YYY X ja YYY X Tallinnas asuva kinnisasja omanikuna olnud kordagi sisse kantud. Maakohus luges tõendatuks, et Tallinnas YYY tänaval asuv korter ei ole kunagi hagejale kuulunud. Seega oli tõendatud, et artikli lõigus 9 on tegemist ebaõige faktiväitega.
57.Maakohus ei nõustunud kostja 2 arvamusega, et mõistliku arusaama järgi võib hagejat pidada sõiduauto Lamborghini Aventador ja YYY korteri omanikuks. Keskmisele mõistlikule lugejale ei saa omistada teadmist sellest, et isiku vara all võiks silmas pidada hoopis selle isiku äriühingule kuuluvat vara. Ajakirjandus ei või meelevaldselt tõlgendada omandisuhteid ja esitada neid erinevalt tegelikust olukorrast. Juriidilise isiku vara ei saa samastada juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku varaga. Antud juhul ei ole artiklis viidatud sellele, et hageja seos varaga seisneks selles, et vara kuulub küll juriidilisele isikule, kuid hageja on selle juriidilise isikuga seotud.
58.Eeltoodust tulenevalt on ebaõigeteks faktiväideteks lõikudes 3 (faktiväite osas, et hageja on väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu), 5, 7 ja 9 sisalduvad faktiväited. Kostja 1 väitel ei pärine lõikudes 3, 5 ja 7 ning 9 esitatud faktiväited prokurörilt. Kostja 2 väitel tugines ajakirjanik lõigu 3 osas prokurörilt saadud informatsioonile. Teise isiku kohta faktiväidete avaldamise korral lasub andmete avaldajal kohustus kontrollida andmete tegelikkusele vastavust. Tegemist on käibekohustusega, mille sisu on avatud VÕS § 1047 lg-s 3. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kuna faktiväidete 5, 7 ja 9 osas ei ole kostja 2 väitnud, et ta oleks seejuures tuginenud prokuröri poolt avaldatule ning et ta oleks täiendavalt andmete aluseks olevaid asjaolusid enne artikli avaldamist kontrollinud, ei esine kohtu hinnangul antud juhul VÕS § 1047 lg 3 sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu.
59.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on VÕS § 1047 lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline. Maakohtu hinnangul ei saa hageja nõuda kostja 1 kohustamist ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks lõikudes 5, 7 ja 9, kuna prokuratuur ei ole käsitlenud hagejat korteri ja sõiduki Lamborghini Aventador omanikuna. Prokuröri poolt ajakirjanikule tagasi saadetud artikli teksti kohaselt ei ole prokurör palunud viia sisse parandusi, mis seonduvad sõiduki Lamborghini Aventador ja YYY korteri kuuluvuse osas esitatud väidetega, kuid sellest kirjast ei nähtu, et prokurör oleks vara kuuluvuse osas ajakirjanikule mingeid selgitusi andnud. Samuti ei ole kostja 1 avaldanud kostjale 2 andmeid, millest tulenevalt peaks tegema järelduse, 13 (24)
et kostja 1 on käsitlenud hagejat vara omanikuna. Seega ei ole lõikudes 5 ja 7 sisalduvate faktiväidete osas vastustavaks isikuks kostja 1.
60.Lõigus 3 sisalduv faktiväide pärineb prokurörilt. Prokuröri poolt ajakirjanikule tagasi saadetud artikli teksti kohaselt ei ole prokurör palunud viia sisse parandusi, mis seonduvad väitega, et hageja on väitnud, et vahepeal kadunud seose tõttu on vara legaalse päritolu tõendamine võimatu. Kohtu hinnangul on antud juhul ajakirjanik teabe sellest, kuidas hageja on kriminaalasja kohtueelse menetluse ajal käitunud, saanud prokurörilt. Kuid tegemist ei olnud sedavõrd tõsise iseloomuga faktiväidetega, mille puhul oleks ajakirjanikul tekkinud kohustus väite faktilist aluspõhja lisaks prokuröri väidetele kontrollida, mistõttu ajakirjanik võis artikli kirjutamisel tugineda prokuröri väidetele. Seega oli lõigus 3 sisalduva faktiväite avaldamise eest vastutavaks isikuks kostja 1.
61.Hageja väitel eiras riigiprokurör ajakirjanikule kriminaalasja kohtueelse menetluse käigu ning hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldades prokuröride eetikakoodeksi § 2 lg 1 ja § 4 lg 2 nõudeid. Samuti rikkus prokurör ajakirjandusega suhtlemise põhimõtteid. Kuna maakohus leidis, et kostja 1 on lõigus 3 sisalduva faktiväite avaldamise eest vastutavaks isikuks tulenevalt VÕS § 1047, siis ei analüüsinud maakohus täiendavalt, kas prokuröride eetikakoodeksi ja ajakirjandusega suhtlemise korra rikkumine on aluseks kostja 1 vastutusele.
62.Kostja 2 väitel on hagejale juba enne kohtumenetlust antud võimalus kommenteerida kogu artiklit ning hageja kommentaar, mis avaldati, lükkab ka osaliselt artiklis esitatud väiteid ümber. Maakohus leidis, et kostja 2 ei ole ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks kohtule esitanud, mistõttu ei pidanud kohus tuvastatuks asjaolu, et hageja sai enne artikli avaldamist võimaluse artiklis kajastatud väidete osas vastuväiteid esitada. Hageja esitas kohtule 10.08.2015 ajakirjaniku poolt hagejale saadetud e-kirja, kuid selles on esitatud hagejale vaid paar küsimust, kuid artikli enda teksti pole hagejale saadetud. Kohus ei nõustunud kostjaga 2 selles, et kuna enne kohtumenetlust avaldati hageja kommentaar, mis lükkab osad väited ümber, siis ei ole hagejal ümberlükkamise nõuet. Kommentaari avaldamisega saab näidata kommentaari avaldaja seisukohta, mitte seda, et ajakirjandusväljaanne lükkaks ebaõiged faktiväited ümber.
63.Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt ja kohustas avaldama kostjaid avaldama ajalehes eesti Ekspress vastava teate hageja poolt soovitud viisil. Isikuandmete töötlemise lõpetamise nõue
64.Maakohus lahendas nõude VÕS § 1055 lg 1, § 1047 lg 1 p 7 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) järgi. Vaidlust ei olnud, et artiklis on avaldatud hageja foto, tema ees ja perekonnanimi ning vanus, mis on isikuandmed IKS § 4 lg 1 mõttes. IKS § 11 lg 1 kohaselt juhul kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud IKS § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele IKS-i teisi paragrahve. Vajaliku nõusoleku olemasolu peab tõendama andmete avaldaja. IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kostja 2 ei väitnud, et tal oli hageja nõusolek hageja foto, nime ja vanuse avaldamiseks. Seega saanuks kostja 2 hageja foto, nime ja vanuse avaldada üksnes IKS § 11 lg-s 2 sätestatud tingimustel.
65.Hageja väitel ei ole hageja avaliku elu tegelane. Kostja 2 väitel puudutab avaldatud artikkel ja selle juures olev hageja pilt avalikkusele huvi pakkuvat teemat ja meedial on mitte ainult õigus, vaid ka kohustus informatsiooni levitajana kajastada võimaliku rahapesusüüdistustega seonduvat ning maksude ja rahapesu küsimused puudutavad iga isikut ja ettevõtjat meie riigis, 14 (24)
mistõttu on inimestel õigus teada, et selliste süütegude menetlemine toimib ja toimub. Maakohus nõustus kostjaga 2, et rahapesusüüdistuse ja menetlemise kajastamine on Eesti ühiskonnas oluline ja tegemist on aktuaalse teemaga. Artikli fookuses oli hageja suhtes toimuv kriminaalmenetlus rahapesukahtlustuse alusel, hageja varade päritolu selgitamine ja kriminaalmenetluses arestitud vara staatus. Kirjutades hagejast lugu nimetatud teemadel on nende kajastamiseks vajalik viidata ka isiku nimele. Kostjal 2 oli õigus avaldada ka hageja foto ja vanus. Kostja 2 ei väitnud, et tal oli hageja nõusolek hageja süütoeandmete avaldamiseks. Seega saanuks kostja 2 nimetatud andmed avaldada vaid IKS §11 lg-s 2 sätestatud tingimustel. Kostja 2 sai andmed kostjalt 1. Arvestades kuriteokahtlustuse iseloomu (rahapesu kahtlustus) ja seoses selle menetlemisega tõusetunud keerukaid olukordi, oli maakohtu hinnangul antud juhul prokurör õigustatud avalikkust sellest menetlusest informeerima. Artikli teemade raames hageja nime, foto, vanuse ja süüteo andmete avaldamisel ei põhjustanud hagejale põhjendamatuid kannatusi ning avalikkuse huvi kaalub üles kannatanu privaatsuse riive. Artikli pealkirja muutmise nõue.
66.Hageja nõue artikli pealkirja muutmiseks oli lahendatav VÕS § 1055 alusel. Vaidlust ei olnud, et artikli veebiversioonis on endiselt kättesaadav artikkel pealkirjadega „Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ ja „HOMSES EKSPRESSIS: Minu Lamborghini koht pole politseigaraažis!“. Hageja väitel on pealkirjad eksitavad, kuna erinevad paberväljaandes avaldatud artikli pealkirjast. Hageja ei ole pealkirjas viidatud lauset öelnud. Lisaks rikuvad pealkirjad hageja õigusi kuna sisaldavad ebaõiget faktiväidet selle kohta, nagu kuuluks hagejale sõiduauto Lamborghini. Maakohtu arvates, kuna artiklis kirjutatakse hagejast, siis viitavad ka pealkirjas sisalduvad laused hagejale. Artiklite pealkirjade väljenduslaad viitab sellele, et tegemist on tsitaatidega. Tsitaatide avaldamine saab olla õigusvastane VÕS § 1047 lg 1 järgi. Õigusvastasuse tuvastamise eelduseks on asjaolu, et isik ei ole tsitaatideks olevaid lauseid öelnud. Kostja 2 ei tõendama, et artiklite pealkirjades sisalduvad laused pärinevad hagejalt. Lisaks leidis maakohus, et lauses „Minu Lamborghini koht pole politseigaraažis!“ sisaldub ebaõige faktiväide selle kohta nagu oleks hageja sõiduauto Lamborghini omanik. Eeltoodu tõttu kuulus nõue rahuldamisele. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
67.VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb au teostamise korral kahjustatud isikule maksta mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) kui ebakohase väärtushinnangu avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1). Ebakohaste väärtushinnangute avaldamine võib olla õigusvastane isiklike õiguste rikkumise tõttu (VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050.
68.Hageja hinnangul olid ebakohased väärtushinnangud avaldatud prokurörilt saadud informatsiooni põhjal lõikudes 10–12. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Maakohus leidis, et viidatud lõikudes ei sisaldu ebakohast väärtushinnangut. Tegemist ei ole hageja au teotava ega halvustava, vulgaarse, inimväärikust alandava ega mõnitava tähendusega hinnanguga.
69.Lõigus 10 „Üliosava venitamis- ja väsitamistaktikaga võimud justkui oma pilli järgi tantsima“ panemine viitab maakohtu arvates hinnangule, et hageja on keskmisest kavalam ja nutikam menetlusosaline. Ehkki artiklis ei ole hageja käitumist teistele eeskujuks seatud, ei ole seda ka halvustatud. Lõigus 11 on kirjeldatud hageja tegevust kutse vastu võtmisest keeldumisel. See, et menetleja on märkinud, et hageja käitumisel puudub loogiline ja mõistlik seletus, ei anna alust järelduseks, et menetleja on andnud hagejale hinnangu kui ebaloogiliselt ja mõistusevastaselt käituvale inimesele. Antud juhul viitab artiklis avaldatu sellele, et hageja kasutab ootamatuid menetlustaktikalisi võtteid, mis ei pruugi siiski olla ebaausad, vaid on 15 (24)
lihtsalt kummalised. Lõigu 12 osas märkis maakohus, et „valgekraeks“ nimetamine ei ole tingimata halvustava tähendusega. Ka see, kui isik oma viisaka olemisega suudab kohtus edu saavutada, ei ole halvustav. Samuti ei tulene „valgekrae“ halvustav tähendus muudest lausetest ega kogu artikli kontekstist. Maakohus leidis, et „valgekraeks“ nimetamine tuleneb artikli kontekstis sellest, et hageja puhul on tegemist äriga tegeleva isikuga, mitte sellest, et tegemist on kahtlustatavaga rahapesu kuriteos.
70.Maakohus ei hinnanud hageja poolt esitatud PP analüüsi ega kostjate poolt esitatud tõendeid hageja käitumise kohta kriminaalmenetluses
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED
71.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus kohustas Eesti Vabariiki avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate: „Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015 paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmise väite: Seepeale väljendab X, et tõestaks küll hea meelega, kuid on kahjuks vahepeal kaotanud ametliku seose firmaga. Nimetatud väide on eksitav ja ei vasta tegelikkusele.“ Apellant palus kohustada see avaldama teade viisil, kus lisatakse, et avaldatud väide pärines Riigiprokuratuurilt.
72.Lisaks palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ülejäänud faktiväidete osas ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kostjal 2 hageja isikuandmete töötlemise keelamiseks ja kostja 1 ja kostja 2 vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samuti vaidlustas hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja palus eeltoodud osas teha uue otsuse, millega kohustada kostjat 2 avaldama ajalehes Eesti Ekspress järgneva sisuga teate: „Eesti Ekspress avaldas XX kohta ebaõigeid väiteid. Eesti Ekspress avaldas 12.08.2015 paberväljaandes ja veebiväljaandes ekspress.delfi.ee seoses XX-ga järgmised väited: (1) Soomes lendas süüdistus illegaalses laenuäris õhku, sest tänavu suvel kuritegu aegus. [...] X-le saadeti küll Soomest kohtukutse, kuid see ei jõudnud temani ühegi tema ametliku Eesti aadressi kaudu. Samas kinnitas mees korduvalt prokuröridele, et on alati kättesaadav ja teeb enda poolt kõik asja kiireks lahendamiseks. (2) Sinna püüdis X prokuratuuri andmetel toimetada ka oma vara: näiteks korraldaas kahe sõiduki Eesti registrist kustutamise ning USAsse saatmise. (3) On tavapärane, et kui X nõuab mõne temaga seotud firma vara aresti alt vabastamist, palub prokurör tõestada selle vara legaalset päritolu. (4) Ka kohtukutse eest ära jooksmine võib X-le siinpool lahte mitte nii võidukalt lõppeda. Tahtlikule kõrvalehoidmisele võib järgneda sundtoomine, tagaotsitavaks kuulutamine, viimaks koguni kohtumõistmine tagaselja. (5) Samal ajal trikitab auto peremees XX võimudega, et pääseda rahapesusüüdistusest. (6) Auto omanik XX (XX) sööstis oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autodega rambivalgusesse mõne aasta eest. (7) Ent X kalleim sõiduk, uuena enam kui 300 000 eurot maksev Lamborghini Aventador seisab juba kolmandat aastat aresti all. (8) Endiselt müüb X 1,2 miljoniga oma YYY korterit. Nimetatud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele.“
73.Hageja palus rahuldada hagi kostja 2 vastu esitatud nõudes kohustada kostjat 2 lõpetama hageja isikuandmete töötlemine ja avalikustamine, eemaldades 12.08.2015 artikli veebiversioonist hageja nime, vanuse ja foto ehk tema isikut tuvastada võimaldavad andmed. Lisaks rahuldada hagi kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja rahaline hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest 16 (24)
kohtu äranägemisel määratavas ulatuses. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
74.Kaevatava kohtuotsuse p-st 69 nähtuvalt ei pidanud kohus vajalikuks hinnata PP poolt 16.11.2015 koostatud semiootilise ekspertiisi analüüsi, kuna kohtuotsuse p-des 65–68 jõudis kohus järeldusele, et vaidlusaluses 12.08.2015 artiklis ei sisaldu hageja kohta avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja tõendi hindamata jätmisega ei nõustu. Maakohus kujundas oma siseveendumuse enne tõendi hindamist.
75.Lõigu 1 osas ei nõustu hageja maakohtu hinnanguga. Maakohus kitsendas hageja väidet märkides, et artiklist ei nähtu, et Soomes oli aegumise ainukeseks põhjuseks hageja tegevus. Hageja ei ole väitnud, et artiklis esitatud väitest nähtuvalt oli tema tegevus ainukeseks aegumise põhjuseks. Hageja väitis, et tema tegevus ei põhjustanud etteheidetava kuriteo aegumist ja tegu aegus juba enne seda, kui Soome kohus kohtukutse kättetoimetamise palvega Eesti ametivõimude poole pöördus. Kuna kuriteo aegumine Soomes menetletavas kriminaalasjas leidis tegelikult aset juba enne seda, kui Soome kohus kohtukutse kättetoimetamise palvega Eesti ametivõimude poole pöördus ja viimased seoses sellega apellandi poole pöördusid, puudub kasvõi kaudne kausaalne seos artiklis kirjeldatud hageja väidetava käitumise ja Soomes menetletud kuriteo aegumise vahel. Seetõttu on viidatud Helsingi Linnakohtu 22.01.2016 otsusest nähtuvalt maakohtu vastupidine järeldus ekslik. Hageja ilmus kutsutud ajal Helsingi esimese astme kohtus toimunud kohtuistungile ja istung temast tulenevatel põhjustel edasi ei lükkunud. Seega oli ekslik maakohtu järeldus, et kuriteo aegumise põhjuseks oli hageja kohtusse mitteilmumine.
76.Ekslik on maakohtu arvamus, et lõigus 2 ei ole hagejat käsitletud sõidukite omanikuna ning jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Lõiku 3 tõlgendades eksis maakohus, kui arvas, et hagejalt on nõutud vara päritolu selgitamist. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et olukorras, kus lause esimene pool sisaldab õiget faktiväidet, ei saa kriminaalmenetlusest tulenevalt pidada ebaõigeks ka lause teist poolt. Lõigu 4 osas jättis maakohus tähelepanuta hagis esitatud seisukohad, et artiklis esitatud väide on väär, kuna viidatud kriminaalmenetlus ei ole jõudnud kohtueelsest menetlusest kohtumenetluse faasi.
77.Lõigus 8 esineb hageja arvates faktiväide, mitte hinnang tema tegevuse kohta, nagu arvas maakohus. Riigikohus on leidnud, et isegi sellisel juhul, kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta (andnud hinnangu) andmeid sisaldavate lausetega, tuleb ka seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt RKTKo 11.02.2004 nr 3-2-1-11-04, p 10; 09.01.2013 nr 3-2-1-166-12, p 12). Antud juhul on artikli autor seda teinud, väites, et artiklis ekslikult sõiduki Lamborghini Aventador omanikuks peetud hageja „trikitab“ ametivõimudega rahapesusüüdistusest pääsemise eesmärgil. Hageja ei nõustu maakohtuga, et keskmisele lugejale jääb artiklis avaldatu põhjal hagejast pigem mulje kui keskmiselt nutikast inimesest, kes kasutab erinevaid võimalusi süüdistusest pääsemiseks. Artikli kontekstis tuleb mõiste „trikitamise“ all silmas pidada artiklis kirjeldatud apellandi tegevust, mida on erinevates lõikudes sisalduvate faktiväidete kaudu konkretiseeritud ning mis loovad lugeja jaoks mulje, et isik ei panusta süüdistusest pääsemiseks mitte asja õiglasele menetlusele, vaid trikkide kasutamisele.
78.Puudub alus hageja isikuandmete avaldamiseks IKS § 11 lg 2 alusel seetõttu, et vastavate andmete avaldamist lubatavaks pidanud kohus on ise kaevatavas kohtuotsuses sisuliselt kindlaks teinud artiklis avaldatud andmete osalise ebaõigsuse, mistõttu ei esine vähemalt ühte kolmest isikuandmete avaldamist lubavat tingimust. Hageja hinnangul ei esine ka ülekaalukat avalikku huvi IKS § 11 lg 2 mõttes.
79.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus menetlusõiguse norme ning leidis seetõttu, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lauseosa „[---] Üliosava venitamis- ja väsitamistaktikaga võimud justkui oma 17 (24)
pilli järgi tantsima“ panemine viitab hinnangule, et hageja on keskmisest kavalam ja nutikam menetlusosaline ning et hageja käitumist ei ole mingil viisil halvustatud. PP semiootilisest ekspertiisist selgub, et hagejast on loodud negatiivne kuvand ja prokurör ei suhtu hageja tegevusse kui seadusest tulenevate õiguste õigustatud kasutamisse. Hageja ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et hageja „valgekraeks“ nimetamine tuleneb artikli kontekstist sellest, et hageja puhul on tegemist äriga tegeleva isikuga. Semiootilisest ekspertiisist nähtuvalt viitab „valgekrae“ kriminaalmenetluse kontekstis isikule, kes on toime pannud mittevägivaldse kuriteo, nt majanduskuriteo.
80.Maakohus ei ole poolte menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates arvestanud mitmeid olulisi asjaolusid, mistõttu on jõudnud osaliselt ebaõigele seisukohale pooltelt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Seetõttu tuleb isegi juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muus osas muutmata, muuta kaevatavat kohtuotsust menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist puudutavas osas.
81.Maakohus on määranud kostja 2 menetluskulud kindlaks koos käibemaksuga. Kostja 2 on käibemaksukohustuslane ja märkinud ise lepingulise esindaja kulude suuruseks 4500 eurot, seega oleks pidanud maakohus menetluskulude summa kindlaks määrama ilma käibemaksu arvestamata. Kostja 2 menetluskulude nimekirjas sisaldub 15 minutit väldanud tegevus, mida on kirjeldatud kui maanteeameti päringuga seotud tegevused. Kostja 2 ei esitanud maakohtule tõendina ühtegi maanteeametile esitatud päringut. Maakohus leidis, et hagiavaldusele kulutatud 22 tundi ja 34 minutit ei ole põhjendatud, pidades põhjendatuks 12 tundi ja 34 minutit. Maakohus ei arvestanud, et koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Lisaks on maakohus kostja 2 hagi vastuse ja hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamiseks lugenud põhjendatud ajakuluks 23 tundi ja 40 minutit. Sellist erinevust menetluskulude põhjendatuse osas ei saa õiglaseks lugeda. Võrreldavate tegevuste puhul peab selleks kuluva aja põhjendatuse hindamisel lähtuma eeldusest, et poolte lepingulistel esindajatel kulus selleks üldjoontes sama kaua aega. Seetõttu tuleb hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks kuluv aeg lugeda põhjendatuks samas ulatuses, nagu seda on tehtud kostja 2 poolt hagi tagamise taotlusele ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks ning sellega seotud tegevusteks kuluva mõistliku aja puhul.
82.Hageja hinnangul ei ole hagi tagamise avalduse täiendamisele kulunud aja täies ulatuses mittevajalikuks lugemine põhjendatud. Lisaks tuleks hageja ja kostja 2 menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvestada asjaolu, et kuigi hageja loobus 17.05.2017 esitatud nõudest kohustada kostjat 2 mitte avaldama vaidlusaluse artikli juures avaldatud hageja isikuõigusi rikkuvaid lugejakommentaare, eemaldas kostja 2 need omal initsiatiivil, esitades selle kohta 17.05.2017 kohtule vastava tõendi. Seega saab väita, et hageja saavutas oma eesmärgi tulenevalt kostja 2 enda tegevusest ning sõltumata nõudest loobumisest.
83.Hageja hinnangul tuleb täpsustada kostja 1 suhtes ümberlükkamisteate sõnastust, kuna kohtuotsuses märgitud teate sõnastusest ei selgu, et teate ja ebaõige faktiväite avaldaja on riik. Lisaks on maakohus kasutanud teate pealkirjas mitmuse vormi, kuid teate tekstis lükatakse ümber üks faktiväide.
84.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostja 2 palus jätta menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
85.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas ning muuta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Tühistatud osas on ringkonnakohtul võimalik teha endal uus otsus. Ülejäänud edasikaevatud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. 18 (24)
86.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis osaliselt rahuldamata hageja nõuded faktiväidetes sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, jättis rahuldamata nõude kohustada kostjat 2 lõpetama hageja isikuandmete töötlemine, jättis rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kostjate vastu. Lisaks vaidlustas hageja ka menetluskulude jaotuse, paludes jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles osaliselt nõuetest loobumise tõttu kohus lõpetas menetluse, jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada faktiväite ebaõigsus seoses sõiduki Lamborghini Aventador Koplis aresti all seismisega, rahuldas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osaliselt ning rahuldas hageja nõude kohustada AS-i Ekspress Meedia muutma vaidlusaluse veebiartikli pealkirja samaks paberväljaandes avaldatud pealkirjaga. Vaidlustamata osas on kohtuotsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu.
87.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas esitatud väited on tõendatud või mitte. Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud faktiväidete ebaõigsuse aga ennekõike väärtushinnangute ebakohasuse tuvastamisel lähtuma PP arvamusest (I kd, tl 60-85). Artiklites avaldatut tuleb kolleegiumi arvates hinnata tavalise mõistliku lugeja arusaamisest lähtudes, kuid PP arvamuses on esitatud teksti semiootiline analüüs ja sellest tehtud järeldused, mis ei ole samastatavad keskmise mõistliku lugeja arusaamadega avaldatust. Eeltoodu tõttu on maakohus õigesti jätnud PP arvamuse TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 järgi arvestamata kui asjakohatu tõendi.
88.Esmalt kontrollib ringkonnakohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamist maakohtu poolt hageja vaidlustatud lõikude kaupa.
89.Lõik 1: „Soomes lendas süüdistus illegaalses laenuäris õhku, sest tänavu suvel kuritegu aegus. [...] X-le saadeti küll Soomest kohtukutse, kuid see ei jõudnud temani ühegi tema ametliku Eesti aadressi kaudu. Samas kinnitas mees korduvalt prokuröridele, et on alati kättesaadav ja teeb enda poolt kõik asja kiireks lahendamiseks.“ Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et lõigus ei sisaldu väidet, et Soomes oli aegumise ainukeseks põhjuseks kohtukutse kättetoimetamise võimatus. Hageja arvates on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, sh Helsingi Linnakohtu 22.01.2016 otsust, mistõttu on maakohus jõudnud ekslikule järeldusele. Hageja heidab kostjale 2 ette seda, et tavaline lugeja, kellel puudub juriidiline haridus ei saa nimetatud lõigust järeldada, et kuritegu saaks aeguda ka mõnel muul põhjusel kui kohtusse mitte ilmumine. Hageja väidab, et tema tegevus ei põhjustanud kuriteo, milles ta oli antud Soomes kohtu alla, aegumist, vaid tegu aegus juba enne seda, kui Soome kohus kohtukutse kättetoimetamisega Eesti võimude poole pöördus. Artikli on esitatud järjestikused väited ja hageja arvates tavalise lugeja jaoks on need eksitavad. Ringkonnakohus hindab esmalt hageja nõuet lõigus 1 sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks VÕS § 1047 lg 4 järgi. Riigikohus on märkinud, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t väited, mis avaldatust sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Oluline on, et faktiväited järelduvad artikli sisust (vt Riigikohtu 15.04.2015.a otsus nr 3-2-124-15, p 13). Hageja poolt väljatoodud lõigule järgneb artiklis järgmine lõik – „Asi läks isegi nii koomiliseks, et tänavu suvel oli X keskkriminaalpolitseis ühes ruumis koos uurijaga. Uurija ulatas X-le Soome kohtukutse: palun, võta vastu. Kuid X ei võtnud seda vastu, leides et ulatajal „puudub pädevus“ sellist kutset anda /.../“. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub artiklist väljatoodud lõikudest mõistlikule lugejale kaudne faktiväide, mille kohaselt põhjustas hageja tegutsemine kohtukutse vastuvõtmata jätmisel Soome kriminaalmenetluse aegumise. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. 19 (24)
VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda avaldaja kulul sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega peab ringkonnakohus hindama hageja väidet, mille kohaselt aegus Soomes toimuv kriminaalmenetlus juba enne, kui Helsingi kohus kohtukutse kättetoimetamise palvega Eesti ametivõimude poole pöördus. Hageja väite õigsuse korral oleks artiklist ilmnev kaudne väide, et aegumise põhjustas hageja tegevus, ebaõige. Kolleegium leiab, et õige ei ole hageja väide, et Helsingi Linnakohus on kohtukutse kättetoimetamisega alustanud alles 07.07.2015, s.t pärast seda, kui mõlema kuriteo süüdistusõigus oli Soome õiguse kohaselt juba aegunud. Helsingi Linnakohtu otsusest nähtub, et kohtukutse dokumendid on saadetud Eestisse ja Šveitsi turunduskuriteo puhul juba 13.05.2014 ning mõlema kuriteo puhul uuesti 9.04.2015 (III kd, tl 81-82) ja neid ei ole õnnestunud hagejale kätte toimetada mõistliku aja jooksul. Kohtuotsuse kohaselt on kutse hagejale kätte toimetatud alles 25.08.2015. Seega on väär hageja seisukoht (tõlgendus artiklis avaldatule), et Helsingi Linnakohus alustas hageja kohtusse kutsumist alles pärast seda, kui kuritegude süüdistusõigus oli juba aegunud, mistõttu puudub hagejale kohtukutsete kättetoimetamisega seonduval igasugune seos kuriteo aegumisega. Kuna vaidlusalune lõik 1 ei sisalda ebaõigeid andmeid, jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja nõude kohustada kostjaid lõigus 1 esitatud andmeid ümber lükkama.
90.Ülejäänud osas kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega nõuete rahuldamata jätmise kohta, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja tuvastanud, et hageja väited ei anna alust lepinguvälise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
91.Lõik 2: „Laenuäri varjatud külje ilmsiks tulekul kahtlustas riigiprokuratuur, et mees kavatseb Eestist lahkuda ning alustada uut elu Ameerikas. Sinna püüdis X prokuratuuri andmetel toimetada ka oma vara: näiteks korraldas kahe sõiduki Eesti registrist kustutamise ning USAsse saatmise.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse seisukoha võtmiseks. Hageja ise on kaebuses nõustunud, et faktiväited võivad järelduda ka kaudselt artikli sisust. Küsimus vara kuuluvuse kohta on faktiväide, sest kuuluvust saab tõendada (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus nr 3-2-1-24-15, p 10). Seega tuleb kõnealuse faktiväite õigsuse hindamisel lähtuda artikli sisust laiemalt. Hageja poolt esiletoodud lõigule järgneb artiklis lõik, millest nähtub, et kõnealused sõidukid kuuluvad hagejaga seotud äriühingutele. Seega ei ole hagejat käsitletud artiklis autode omanikuna ega hageja kohta vaidlustatud lõigus ebaõiget faktiväidet esitatud.
92.Lõik 3 osas vaidlustas hageja apellatsioonkaebuses üksnes selle esimeses lauses sisalduva faktiväite, mille kohaselt on hagejalt nõutud vara päritolu tõendamist, väidetava ebaõige tuvastamise maakohtu poolt. Väide oli järgmine: „On tavapärane, et kui X nõuab mõne temaga seotud firma vara aresti alt vabastamist, palub prokurör tõestada selle vara legaalset päritolu.“. Kolleegium nõustub eeltoodud lõigu osas maakohtu otsuse põhjendustega. Artiklis esitatud väide on seotud hageja nõudega vara aresti alt vabastamiseks. Selles, et hageja on esitanud vara aresti alt vabastamise nõuded, poolte vahel vaidlust ei olnud. Nõude esitamisel peab isik, kes soovib vara aresti alt vabastamist, tõendama vara omandamisega seotud asjaolusid. Isik, kellele 20 (24)
vara aresti alt vabastamise nõue esitatakse, sh ka prokurör, peab asjaolude ebaselguse korral selgitama nõude aluseks olevate asjaolude esitamise vajadust. Kuigi ei ole tuvastatav, millal täpselt prokurör hagejalt selliste asjaolude esitamist nõudis, leiab kolleegium, et kostjale 2 oli piisav asjaolu avaldamiseks see, et vara aresti alt vabastamise nõude oli hageja esitanud ja prokurör kinnitas ajakirjanikule vaidlustatud asjaolu esinemist. Seega on nõue jäetud põhjendatult rahuldamata.
93.Lõik 4: „Ka kohtukutse eest ära jooksmine võib X-le siinpool lahte mitte nii võidukalt lõppeda. Tahtlikule kõrvalehoidmisele võib järgneda sundtoomine, tagaotsitavaks kuulutamine, viimaks koguni kohtumõistmine tagaselja.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole faktiväitega. Kohtu hinnangul on kõnealuse lõigu puhul tegemist väärtushinnanguga, millele järgneb neutraalne faktiväide. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole võimalik väärtushinnangut tõestada, küll aga on võimalik seda põhjendada (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2007.a otsus nr 3-2-1-53-07 p 18). Seega peab ringkonnakohus hindama, kas prokurör oli õigustatud sellist hinnangut ajakirjanikule esitama. Vastav lõik artiklis algab sõnaga „ka“, mis viitab hageja korduvale käitumisele. Arvestades, et Soome kohtumenetlus lõppes aegumisega ning hageja keeldus Eesti uurija poolt Soome kohtudokumentide vastuvõtmisest viisil, mida prokurör nägi oma praktikas esmakordselt, siis oli prokurör õigustatud andma selgitusi, et kohtukutse ignoreerimine Eestis ei pruugi lõppeda nii võidukalt kui Soomes. Prokurör, teades kuidas lõppes Soome kriminaalmenetlus, oli õigustatud tooma samasuguse võrdluse ka Eesti kontekstis. Kõnealusest lõigust ei nähtu, et hageja oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hakanud hoiduma või et ta kavatseks seda teha. Kohtu hinnangul on tegemist kohase väärtushinnanguga. Väärtushinnangut ei ole võimalik VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükata (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus nr 3-2-1-24-15, p 10). Lõigu 4 teine lause on neutraalne faktiväide, mis sedastab tagajärjed, mis võivad järgneda kohtumenetlusest tahtlikult kõrvalehoidmisele. See väide ei ole ebaõige faktiväide ega ole seotud hageja isikuga. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja nõude kohustada kostjaid lõigus 4 esitatud andmeid ümber lükkama.
94.Lõik 5: „Samal rahapesusüüdistusest.“
ajal
trikitab
auto
peremees
XX
võimudega,
et
pääseda
Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist ei ole faktiväitega, vaid hinnanguga hageja tegevuse kohta. Arvestades esiletoodud asjaolusid, ei saa väljendit „trikitamist võimudega“ pidada ebakohaseks väärtushinnanguks. Kohtukutse vastuvõtmisest keeldumine ja muud taolised hageja teod annavad alust järelduseks, et hageja kasutab oma menetlusõigusi viisil, mille võimalik tulemus on kriminaalmenetluse venimine. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse seisukoha võtmiseks. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et hageja tegevust sõnaga „trikitamine“ iseloomustades ei ole hagejale antud positiivset hinnangut ja sellise sõna kasutamine viitab pigem hinnangule, millest saab järeldada, et isik tegutseb viisil, mis on keskmisest nutikam ja pole otseselt seaduse vastane, kuid mida ei saa igakord pidada tavalugeja seisukohast heakskiidetavaks. Samas arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, oli hageja tegevuse hindamine sõnaga „trikitama“ kolleegiumi arvates põhjendatutud. Miks ole alust arvestada PP hinnangut sõna „trikitama“ tähenduse sisustamisel, on kolleegium eelnevalt selgitanud.
95.Kostja 1 osas vaidlustas apellant maakohtu otsuse resolutsiooni osas, milles maakohus kohustas kostjat 1 avaldama ajalehes Eesti Ekspress teate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, milles ei olnud mainitud, et ebaõiged andmed pärinevad Riigiprokuratuurilt. Apellant palus teadet täiendada viitega Riigiprokuratuurilt pärinevatele ebaõigetele andmetele. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole selles osas alust. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud 21 (24)
nõue (hagi ese). 25.05.2017 korraldaval kohtuistungil selgitas maakohus hagejale vajadust nõuet täpsustada. 10.07.2017 menetlusdokumendis täpsustas hageja mh nõuet ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja tõi täpselt esile, millise sisuga teate avaldamist ta ajalehes Eesti Ekspress soovib (IV kd, tl 15-19). Esitatud nõudest nähtuvalt ei ole hageja soovinud, et avaldataks teade, mille sõnastuses on rõhutatud, et faktiväited pärinevad Riigiprokuratuurilt. Kohtuotsuse resolutsioonis lahendab kohus TsMS § 442 lg 5 järgi poolte nõuded ja maakohus on otsuse resolutsioonis täpselt hageja poolt soovitud sõnastuses nõude rahuldanud. Apellatsioonimenetluses nõude muutmine ei ole lubatud. Seetõttu tuleb hageja apellatsioonkaebus osas, milles vaidlustati kohtu otsuse resolutsioon kostja 1 poolt avaldatava teate sõnastuse osas, jätta rahuldamata.
96.Järgnevalt analüüsib kolleegium maakohtu otsust osas, milles hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles jäeti hageja nõue kostja 2 vastu isikuandmete töötlemise ja avalikustamise lõpetamiseks ja avaldatud artiklist eemaldamiseks rahuldamata. IKS § 12 lg 2 sätestab, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kolleegiumi arvates on maakohus piisava põhjalikkusega kaalunud IKS § 12 lg 2 kohaldamise eeldusi ja leidnud, et hageja ees- ja perekonnanime, vanuse ja foto avaldamine 12.08.2015 artiklis oli õiguspärane. Arvestades kuriteo raskust, milles hagejale oli kahtlustus esitatud ja hageja käitumist, oli andmete avaldamiseks avalik huvi. Avaldatud andmete maht oli kooskõlas artikli sisuga ja ei kahjustanud hagejat. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud samad väited, mis maakohtu menetluses, ja maakohus on neid põhjalikult analüüsinud.
97.Apellant vaidlustas maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kolleegium leiab, et apellandi poolt kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamiseks. Apellant ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seostanud nende faktiväidetega, mille ümberlükkamise osas maakohus hagi rahuldas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohaste väärtushinnangutega ei ole võimalik hageja isikuõigusi rikkuda. Apellant leidis, et maakohus on hinnanud artiklis toodud teksti „Pärast seda on pealtnäha viks ja viisakas X üliosava venitamis- ja väsitamistaktikaga võimud justkui oma pilli järgi tantsima pannud.“ Lause on pärit artikli alajaotusest, kus kirjeldati hageja tegevust kohtukutsete vastuvõtmisest hoidumisel. Kolleegium möönab, et eeltoodud hinnang võib tavalises seaduskuulekas lugejas tekitada mulje, et hageja tavapäratu tegevus ei ole aktsepteeritav, kuid selline järeldus on kooskõlas artiklis esiletoodud faktiliste asjaoludega ja hagejale antud hinnang on õige. Järgmiseks vaidlustas hageja maakohtu hinnangu lõigule, milles tsiteeriti prokuröri, kes hageja tegevuse kohta kohtukutse vastuvõtmisest keeldumisel, ütles, et „... sellist trikki pole minu praktikas varem tehtud. Sellel puudub loogiline ja mõistlik seletus.“ Kolleegium leiab, et eeltoodud lauses puudub otsene hinnang kostja tegevusele ja prokuröril, kes on töötanud piisavalt kaua selleks, et omada üldistatavat kogemust, oli alust, et nimetada hageja ootamatut käitumist trikiks. Kolleegium nõustub, et hageja käitumine kohtukutse vastuvõtmisest keeldumisel ei olnud tavapärane ja omane seaduskuulekale isikule. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldusega lause „Üks valgekrae võib viisaka olemisega kohtus palju ära teha.“ osas. Kolleegiumi arvates ei saa eeltoodud lausest järeldada, et artiklis on antud hinnang selle kohta, et hageja oleks süüdi mõistetud, nagu väitis hageja. Artikli avaldamise ajal oli hagejale rahapesukuriteos kahtlustus esitatud. Sõna „valgekrae“ ei ole kolleegiumi arvates halvustava tähendusega, tähendades isikut, kes oma sissetuleku saab muu kui füüsilise tööga, sh ka ärimeest. Sõna „valgekrae“ ei ole otseselt seostatav rahapesukuriteoga, nagu väidab hageja. Pigem viitab see hinnanguna hagejale kui käitumiselt 22 (24)
viisakale ja keskmisest osavamale isikule, kes oskab oma menetlusõigusi ka kohtus kasutada. Tõendamist leidnud asjaolude järgi on selline hinnang kohane.
98.Viimaseks teeb ringkonnakohus menetluskuludega seonduvad otsustused. Maakohus jagas menetluskulud viisil, kus hageja menetluskuludest jäi 2% kostja 1 ja 20% kostja 2 kanda ning kostja 2 menetluskuludest jäi 78% hageja kanda. Kolleegiumi arvates on hagi rahuldamise proportsiooni arvestades menetluskulud jagatud TsMS § 163 lg 1 järgi õigesti. Apellant ei ole selgesõnaliselt menetluskulude jaotust vaidlustanud, kuid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisel selgitas ta, et arvestada oleks tulnud seda, et apellant loobus 17.05.2017 nõudest kohustada kostjat 2 mitte avaldama lugejakommentaare seetõttu, et kostja 2 eemaldas need omal initsiatiivil, mistõttu loobus hageja nõudest, kuna kostja oli nõude täitnud. Apellant ei ole kaebuses esile toonud, millises ulatuses võiks see mõjutada menetluskulude jaotust. Arvestades hagi rahuldamise proportsiooni, ei anna eeltoodu kolleegiumi arvates alust jagada menetluskulusid maakohtu otsuses toodust erinevalt.
99.Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu poolt määratud hageja ja kostja 2 menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse.
100.Väide, et maakohus on arvestanud kostja 2 lepingulise esindaja kulud ebaõigesti koos käibemaksuga, on õige. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja 2 sellist kinnitust esitanud ei ole ja vaidlust ei ole, et kostja 2 on käibemaksukohustuslane. Kostja 2 on menetluskulude nimekirjas (IV kd, tl 44) esitanud menetluskulude suuruse nii käibemaksuga kui ka ilma ja maakohus on lähtunud menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kuludest käibemaksuga, s.o 5400 eurot. Õigeks kostja 2 lepingulise esindaja tasu suuruseks on 4500 eurot. Lisaks lepingulise esindaja kulule oli kostja 2 menetluskuluks riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot ja äriregistri päringu kulu 2 eurot.
101.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust määrata kostja 2 lepingulise esindaja kulude suuruseks alla 4500 euro. Kostja 2 selgitas menetluskulude hüvitamise taotluses, et seoses suure ajamahuga oli kliendiga kokkulepe tavapärasest oluliselt väiksemas lepingulise esindaja tunnitasu määras 61,97 eurot. Kui aga kohus peaks leidma, et kõik tegevused ei olnud põhjendatud ja vähendab ajakulu, siis palus kostja 2 lähtuda arvestusest: põhjendatud tunnid korrutada tunnitasuga 150 eurot, mis on teenust osutanud advokaadibüroo tavaline tunnihind. Kostja 2 arvestuse kohaselt oli ajakulu maakohtus 72 tundi ja 37 minutit, kuid maakohus tuvastas, et põhjendatud ajakulu oli 49 tundi ja 37 minutit. Seega oleks tulnud menetluskulude suurus määrata arvestuse järgi 49 tundi ja 37 minutit korda 150 eurot, mis ületab olulises määras kostja 2 poolt taotletud menetluskulusid 4500 eurot. Kui isegi arvestada maha apellandi poolt viidatud 15 minutit, ka siis ületaks summa oluliselt 4500 eurot. Kolleegiumi arvates on ebaõige apellandi seisukoht, mille kohaselt olenemata sellest, et menetlustoimingute tegemiseks vajalikku aega vähendati, tuleks lähtuda kostja 2 lepingulise esindaja kulude arvestamisel tunnihinnast 61,97 eurot. Kostja 2 on oma taotluses esitanud alternatiivsed alused lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramiseks ja väiksemat tunnihinda saab kohaldada ainult siis, kui lähtutakse taotluses toodud ajaarvestusest. Seega on kostja 2 põhjendatud ja vajalik kulu lepingulise esindaja teenusele 4500 eurot, s.o summa, mille hüvitamiseks on esitatud taotlus.
102.Eeltoodut kokku võttes tuleb lugeda kostja 2 menetluskuludeks maakohtus 4552 eurot (lepingulise esindaja kulu 4500 eurot + riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot + äriregistri päringu kulu 2 eurot), millest kuulub hageja poolt kostjale 2 hüvitamisele 78% ehk 3550,56 eurot.
103.Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 10 228,8 eurot, millest riigilõiv oli 650 eurot ja lepingulise esindaja kulu 9575,80 eurot koos käibemaksuga. Kolleegium leiab, et apellandi väited ei anna alust määrata apellandi lepingulise esindaja põhjendatud kulu suuremas summas, kui see on maakohtu otsuses. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on 23 (24)
kohtu diskretsioonil põhinev otsustus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda ainult siis, kui diskretsiooni kujunemine pole jälgitav või on aluseks võetud ebaõiged andmed. Ebaõige on apellandi käsitlus, et hagi ja sellele vastuse koostamise ajad peaks olema võrdsed. Ajakulu määramisel lähtub kohus mitte ainult dokumendi mahust, vaid ka selle sisust. Arvestades eeltoodut on hageja maakohtu menetluskulud 10 225,80 eurot, millest jääb kostja 2 kanda 20%, s.o 2045,16 eurot ja kostja 1 kanda 2%, s.o 204,51 eurot.
101.TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel hageja ja kostja 2 vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestatakse ja tasaarvestuse tulemusel peab hageja tasuma maakohtu menetluskulusid kostjale 2 1505,40 eurot. Kostja 2 palvel kuulub menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
102.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ainult menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 178 lg 4 järgi apellandi kanda. Kostja 2 menetluskulude nimekirja järgi oli lepingulise esindaja kulu suuruseks 3500 eurot ilma käibemaksuta, tunnihinnaga 140 eurot. Ajakulu oli 25 tundi. Taotlus on esitatud viisil, kus kostja 2 palus juhul, kui kohus vähendab ajakulu, arvestada tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja 2 apellatsiooniastme kulud lepingulisele esindajale ei ole täies määras vajalikud ja põhjendatud. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu, ei saa lugeda selle vastamisega seonduvate toimingute ajakuluks kokku 17 tundi ja 40 minutit. Kolleegium loeb eeltoodud toimingutele põhjendatuks ajakulu 10 tunni ulatuses. Ülejäänud toiminguteks kulunud aega saab lugeda vajalikuks. Seega on kostja 2 apellatsioonimenetluse vajalik ja põhjendatud ajakulu 17 tundi ja 20 minutit. Esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta on asja keerukuse ja mahuga kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on kostja 2 apellatsiooniastme menetluskulu 2600 eurot. Kostja 2 palvel kuulub menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.