Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Lindorff Eesti AS nõuab 11.12.2017.a esitatud hagis V K vastu põhivõlgnevuse 5 115,80 euro, seisuga 11.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 4 439,91 euro, tasumata intresside 231,70 euro, tasumata vara realiseerimisega seotud kulude 1 795,87 euro, tasumata kindlustuslepingute maksegraafikujärgsed maksete 884,72 euro ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb AS S P ja kostja vahel 18.12.2006.a sõlmitud kapitalirendilepingust nr xxx, mille alusel soetas AS S P kostja huvides sõiduauto Lexus GS300. Kostja ei asunud sõlmitud lepingut täitma, millest tulenevalt ütles AS S P sõlmitud lepingu 25.04.2007.a üles ja nõudis liisingueseme tagastamist. Kostja tagastas liisingueseme 19.06.2007 ja 29.04.2008 müüdi liisinguese enampakkumisel. Kostja ei likvideerinud võlgnevust ja D B A/S E f loovutas nõude kostja vastu Lindorff Eesti AS-ile. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 22.09.2018.a kostjale kätte toimetatud väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (tl 68). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 12.10.2018.a) vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta 2/3

soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 650 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 650 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 650 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (650 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.