Krediidikaitse Grupp OÜ hagi OSP Consult OÜ ja A Ki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
9 125,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Pärnu mnt. 130 - 36, Tallinn 11317, e-post [email protected]), juhatuse liige V K (isikukood xxxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Tenno Parmas (isikukood 38801055721), Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, e-post [email protected]); Kostja I: OSP Consult OÜ (registrikood 12512834, asukoht Kivila 15 - 174, Tallinn 13917, e-post [email protected]), juhataja ja ainuosanik A K (isikukood xxxx); Kostja II: A K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx).
Menetluse liik
Kirjalik hagimenetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjatelt OSP Consult OÜ (registrikood 12512834) ja A K (isikukood xxxx) solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja võlgnevus 6 223,30 eurot (põhivõlg 4 562,54 eurot, intress 273,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17.11.2016 kuni 17.04.2017 eest 1 387,01 eurot). Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis 0,2% päevas alates 18.04.2017 põhivõlasummast 4 562,54 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 2 901,78 eurot. Menetluskulude jaotus:
Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 550 eurot (riigilõiv).
Kohustada kostjaid solidaarselt tasuma menetluskuludelt (550 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsus toimetada kätte pooltele ja saata teadmiseks A Ki ajutisele pankrotihaldurile Svetlana Pildenile (e-post [email protected]).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 28.02.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OSP Consult OÜ-lt (lühendatult ka kui OÜ) ja A Kilt (kostjad) 5 863,92 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 03.03.2017 kostjatele makseettepaneku, mis on mõlemale kostjale kätte toimetatud 03.03.2017 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. 03.03.2017 esitasid kostjad nõudele vastuväite (t lk 14 ja 18) ning seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 20.03.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohtu 22.03.2017 määruse alusel esitas hageja 17.04.2017 hagi kostja vastu (t lk 27), mille kohus võttis 19.04.2017 määrusega menetlusse (t lk 54). Hageja nõustus hagiavalduses asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (hagi p 4).
3.Kostjad vastasid hagile 10.05.2017 (t lk 62). Oma vastuses nõustusid kostjad asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Hageja esitas kostja vastusele arvamuse 29.05.2017 (t lk 64).
4.04.09.2018 tegi kohus pooltele ettepaneku menetluskulude nimekirja esitamiseks ning ühtlasi teavitas pooli sellest, et 18.07.2018 on Xxxx AS esitanud Harju Maakohtule avalduse A Ki pankroti väljakuulutamiseks. Pooled rohkem kohtule avaldusi ega dokumente ei esitanud.
Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
5.Hageja nõuab kostjatelt (kui laenusaajalt ja käendajalt) solidaarselt põhivõlga 4 562,54 eurot, intressi 273,75 eurot sissenõutavaks muutunud viivist (perioodi eest 17.11.2016 kuni 17.04.2017) summas 1 387,01 eurot ja edasiulatuvat viivist 0,2% päevas tagastamata põhinõudelt alates 18.04.2017 kuni põhinõude tasumiseni, aga mitte enam kui 2 901,78 eurot.
6.Hageja toob esile järgmised asjaolud: OÜ esitas 16.06.2016 Xxxx OÜ-le (registrikood xxxx, edaspidi laenuandja) kodulehe xxxx kaudu elektroonilise laenutaotluse summale 10 000 eurot tähtajaga 24 kuud. Taotluse esitas OÜ nimel A.K, kui laenutaotleja juhatuse liige. Xxxx OÜ tegi samal kuupäeval OÜ-le laenupakkumuse vabalt valitava laenu tagasimaksega summale 5 000 eurot intressiga 6% kuus. Laenuandja ja OÜ sõlmisid 16.06.2016 lepingu Ci2016061010, mille kohaselt laenuandja andis OÜ-le laenu 5 000 euro ulatuses, intressiga 6% kuus, maksetähtajaga 30 päeva. Laen anti OÜ-le laenulepingu p. 3.2 kohaselt ettevõtte põhivara soetamiseks (edaspidi Laenuleping). Samaaegselt sõlmiti laenuandja ja A.Ki vahel 16.06.2016 käendusleping CiK2016061011, mille kohaselt OÜ juhatuse liige A K võttis endale kohustuse tagada Laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täitmine, kui laenusaaja lepinguliste kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ja laenusaaja on jätnud oma kohustused tähtajaks täitma (edaspidi Käendusleping). Käendaja kohustus vastutama laenuandja ja OÜ vahel sõlmitud Laenulepingust tulenevate kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise eest, sh tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete eest piirsummas kuni 10 000 eurot. Pärast Laenu- ja Käenduslepingu allkirjastamist 16.06.2016, kandis laenuandja maksekorralduse T.201600197 alusel OÜ kontole EE662200221057878569 Swedbank AS-is 5 000 eurot, millest oli maha arvestatud Laenulepingu tasu 100 eurot. Vastavalt Laenulepingule pidi OÜ laenu 5 000 eurot koos intressiga 300 eurot laenuandjale tagastama 16.07.2016. Lepingu eritingimuse p 3.10.2 kohaselt oli laenusaajal õigus laenu tagastustähtaega laenuandja nõusolekul pikendada piiramatu arv kordi. Selleks tuli laenusaajal tasuda eelneva perioodi intress ja laenu tagastustähtaeg pikeneb automaatselt 30 päeva (lepingu p. 3.6). Ajavahemikus 18.06.2016 kuni 15.10.2016 laekus OÜ-lt 1 600 eurot, millest võlausaldaja kandis intressi tasumise katteks 1 164,52 eurot ja põhivõla katteks 437,46 eurot. Kuna OÜ pikendas neljal korral (18.06.2016, 13.08.2016, 15.09.2016 ja 15.10.2016). laenu tagastamise tähtaega, siis lõplikuks laenu tagasimakse tähtajaks oli 16.11.2016. Nimetatud tähtajaks OÜ ega käendaja A.K laenu koos kõrvalnõuetega laenuandjale ei tasunud ega pikendanud ka laenu tagasimakse tähtaega. Laenuandja saatis 03.02.2017 kostjatele elektroonilise nõudekirja andes kostjatele täiendava tähtaja kuni 10.02.2017 võlgnevuse tasumiseks. Ka nimetatud kuupäevaks laenu koos intressiga laenuandjale ei tagastanud. Nõude loovutamise lepinguga 1017214INK (14.02.2017) loovutas laenuandja Laenulepingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega hagejale koos õigusega pöörata nõudeõigus ka käendaja ehk A.Ki vastu. Hageja saatis kostjatele võlateatise
1017214, millega andis veelkord täiendava tähtaja (hiljemalt 28.02.2017) võlakohustuse täitmiseks. Kostjad ei tagastanud laenu ka selleks tähtajaks.
7.Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot (hagiavalduse p 5). Samuti palub hageja välja mõista viivis (seaduses sätestatud määras) menetluskuludelt. Kostjate vastuväited
8.Kostjate 10.05.2017 esitatud vastuväidetes märgitakse järgmist: -
kostjad ei võta hagi õigeks.
-
Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et Xxxx OÜ ja kostjate vahel oli sõlmitud 16.06.2016 Laenu- ja Käendusleping põhisummas 5 000 eurot intressiga 6 % kuus.
-
Samuti ei vaidlusta kostjad võlgnevuse olemasolu.
-
Kostjatel on hetkel majanduslikud raskused. OÜ ei tegutse alates veebruarist 2017 ning äriühingul puudub kinnis- ja vallasvara ning ka A.Kil ei ole sissetulekut ning puudub kinnis- ja vallasvara, mis tagaks laenukohustuste täitmist.
-
Antud olukorras on kostjad on sunnitud teatama, et hetkel ei ole neil võimalik täitmata jäänud Laenulepingust tulenevaid kohustusi täita.
-
Antud juhul on ülejäänud laenuosa tasumine summas 4 562,54 eurot koos intressiga ja viivistega võimatu.
-
Kostjad on teadlikud sellest, et hageja võib rakendada kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks ja ei ole selle vastu, kuid vaevalt hageja nõuded rahuldatakse, sest kostjatel ei ole vara.
-
Juhul, kui pooled ei sõlmi kompromissi, siis on kostjad sunnitud pöörduma kohtu poole pankrotiavaldusega.
-
Kompromissina tegid kostjad ettepaneku sõlmida maksegraafik väiksemale summale, kui on põhivõlg.
9.Menetluskulude jaotuse osas kostjad seisukohta ei võtnud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised: -
Vaidlus puudub selles, et Xxxx OÜ ja OÜ vahel on 16.06.2016 sõlmitud Laenuleping (t lk 33-36), mille alusel sai OÜ laenu summas 5 000 eurot (laenu ülekandmine OÜ-le on tõendatud ka maksekorraldusega tl 41) intressimääraga 6% (300 eurot) kuus. Lepingutasu oli 100 eurot ning kokkulepitud viivis 0,2% tasumata makselt päevas.
-
Vaidlus puudub selles, et Xxxx OÜ ja A.K sõlmisid Käenduslepingu OÜ-ga sõlmitud Laenulepingust tulenevate OÜ kohustuste täitmise tagamiseks (tl 37-40).
-
Vaidlust ei ole selles, et Xxxx OÜ loovutas 14.02.2017 nõude kostjate vastu hagejale (t lk 45).
-
Vaidlust ei ole ka selle, et kostjad on ajavahemikus 18.06.2016-15.10.2016 tasunud võlgnevust kokku 1 600 eurot (t lk 42), millest võlausaldaja on arvestanud 1 164,52 eurot intressi nõude katteks ja põhivõla katteks 437,46 eurot. (Võlausaldajal on VÕS § 88 lg 8 alusel õigus lugeda esmalt kaetuks intressinõue.)
12.Hageja on esitanud kohtule Laenu- ja Käenduslepingute rikkumisest tulenevad nõuded. Võlgnevuse olemasolu ega suurust kostjad ei vaidlusta (TsMS § 231 lg 2).
13.Hageja põhinõude aluseks OÜ vastu on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu p-de 1-3 kohaselt andis Xxxx OÜ kostjale OÜ laenu 5 000 eurot tähtajaga 16.07.2016. Lepingu p 6.2 kohaselt on OÜ-l laenu tagastamise kohustus. Lepingu tingimuste alusel on laenu tagastamise tähtaega küll kolm korda pikendatud ja lõplikuks laenu tagastamise tähtajaks kujunes 16.11.2017, kuid ka selleks ajaks ei ole OÜ laenu täies ulatuses tagastanud. Laenuandja ja ka hageja on andnud kostjatele täiendavalt aega oma kohustuste täitmiseks (kuni 28.02.2017, t lk 43 ja 46), kuid ka nendeks tähtaegadeks on laen tagastamata.
14.Hageja intressinõude aluseks OÜ vastu on VÕS § 94 lg 1, mis sätestab intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on Laenulepingu punktis 3.6 leppinud kokku intressi suuruseks 6% (s.o 300 eurot) kuus.
15.Hageja viivisenõude aluseks OÜ vastu on VÕS § 113 lg 1, mis näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), mille suuruse võib ette näha lepingus. Vastavalt Laenulepingu p-le 3.9 on hageja ja OÜ kokku leppinud viivisemääras 0,20 % päevas. TsMS § 367 võimaldab esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
16.Kostja S.K vastutab hageja ees VÕS § 65 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg-te 1-2 ja käenduslepingu alusel. VÕS 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS 142 lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
Käenduslepingu p 1.2 kohaselt kohustus A.K vastutama laenusaaja poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot. Kohtupraktika kohaselt kaitseb käenduslepingus märgitud maksimumsumma käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga käenduslepingust tulenevate võlausaldajate täiendavate nõuete eest, mida võib esitada ka sõltumata vastutuse maksimumsummast (RKTKo 3-2-1-8-13, p 12). Sellisteks käenduslepingust tulenevateks täiendavateks nõueteks on muuhulgas käendaja enda viivitusest käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisel tekkivad viivisenõuded (RKTKo 3-2-1-136-12, p 15). Käenduslepingu p 2.3 n selle pooled leppinud kokku ka käenduskohustuse rikkumise korral viivise 0,2% päevas kohustuse rikkumise summalt iga viivitatud päeva eest. Lisaks ei ületa hageja nõue A.Ki maksimumsummat.
vastu Käenduslepingus määratud vastutuse
17.VÕS § 164 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
18.Kostjate vastuväide seisneb selles, et kostjal ei ole rahalisi vahendeid võlgnevuse tasumiseks. VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada või väita, et käesoleval juhul tuleb kohustuse rikkumine lugeda vabandatavaks. See, et kostjatel ei ole rahalisi vahendeid kohustuse täitmiseks, ei ole asjaolu, mis välistaks kostjate vastutuse ja hagi rahuldamise. Ühtegi muud asjaolu ei ole kostjad esile toonud. Vabandatavuse väljenduseks on nn vääramatu jõu esinemine (VÕS § 103 lg 2). S.t et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust (loodusjõud, sõda jms). Seejuures märgib kohus, et raha maksmise kohustuse rikkumise korral (nagu käesoleval juhul) peaks vabandatavus üldjuhul olemuslikult olema välistatud - raha maksmise eest vastutab võlgnik reeglina alati ja võlausaldaja võib reeglina täitmist alati nõuda (vt ka Võlaõigusseaduse I Kommenteeritud väljaanne; P.Varul jt; Tallinn 2016, lk 483 p 6.1).
19.Kohus kontrollis otsus tegemise aja seisuga Kohtute Infosüsteemi andmeid ja tuvastas, et Harju Maakohtu 09.10.2018 määrusega on Xxxx AS avalduse alusel nimetatud A.Kile ajutine pankrotihaldur (Svetlana Pilden, Business Law Firm OÜ, e-post [email protected]). A.Ki või OÜ pankrotti välja kuulutatud ei ole. Määrusega on A.Kil keelatud ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine. Pankrotiseaduse § 20 lg 3 kohaselt peatub käsutuskeelu kohaldamise korral enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Kohus leiab, et praegusel juhul ei takista käsutuskeeld vaidluse lahendamist, sest hageja nõuab raha, liigitunnustega asja (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 51), mis pankroti väljakuulutamisega ei muutu pankrotivaraks. Kohtulahendiga käesolevas asjas tekib hagejal
vaid kostjatelt raha nõudmise õigus, mis omab pankrotimenetluses tähtsust nõuete kaitsmisel. Käesoleva lahendiga võlgniku vara otseselt ei muutu.
20.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 550 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 192 eurot ja hagiavalduselt 358 eurot). Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu summas 550 eurot. Kohtu hinnangul on TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg 2 alusel tegemist põhjendatud menetluskuluga.
24.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel.
25.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.