M E hagi Arvutitark OÜ vastu kahju 4792,88 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja alates 27.04.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
5216,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M E (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja: Arvutitark OÜ (registrikood 12494674; asukoht Saku tn 15, 11314 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrias Palmits (Advokaadibüroo Paas & Partnerid; e-post [email protected]) 25.09.2018
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
hageja M E, kostja esindaja vandeadvokaat Andreas Palmits
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud M E kanda.
3.Välja mõista M E Arvutitark OÜ kasuks menetluskuluna 701,70 eurot.
4.M E tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Arvutitark OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja M E esitas 26.04.2018 Harju Maakohtusse hagi Arvutitark OÜ vastu kahju 4792,88 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja alates 27.04.2018 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R K ja kostja 06.01.2018 müügilepingu, mis seisnes R K poolt kostja kodulehel tellimuse esitamises. Lepingu esemeks oli 12 videokaarti kokku summas 6326,64 eurot. Tellimuse kinnitusel märgiti tellimuse täitmisajaks 2-5 tööpäeva. Perioodil 09.01.2018-08.02.2018 muutis kostja tellimuse täitmisaega kokku vähemalt viiel korral ning 08.02.2018 nähtus kostja veebisaidilt tellimuse eeldatavaks täitmise tähtpäevaks 16.02.2018. 08.02.2018 esitas R K kostjale järelpärimise lepingu täitmise kohta ning teavitas kahju tekkimisest. Samal päeval vastas kostja, et lepingu täitmisega on probleeme ning R K tagastati kogu lepingu täitmiseks tasutud raha. R K on nõude loovutanud hagejale.
3.Käesoleval juhul seisneb tekkinud varaline kahju selles, et lepingu täitmise tähtpäevast, s.o hiljemalt 12.01.2018 kuni kostja poolt R K raha tagastamiseni 08.02.2018, kallinesid lepingu esemeks olnud videokaartide hinnad olulises ulatuses. Kuivõrd kostja enda e-poes seisuga 09.02.2018 lepingu esemeks olnud toodetele sarnase spetsifikatsiooniga videokaardid puudusid, siis on hageja videokaartide turuhinna tuvastamiseks kasutanud konkureeriva arvuti riistvara müüva ettevõtte pakkumisi 09.02.2018 seisuga. Oma toote tunnustelt olid sama tootja samaväärsed tooted müügil 1a.ee veebipoes hinnaga 732,64 eurot, 980 eurot, 911,69 eurot, 780,48 eurot ja 936,22 eurot. Hageja hindab eeltoodust tulenevalt lepingu esemeks olevate kaartide turuhinnaks seisuga 08.02.2018 vähemalt 868,21 eurot kaardi kohta. Lepingu täitmata jätmisega on kostja kahju tekitanud vähemalt summas 4091,88 eurot.
4.Hagejale on tekkinud kahju ka saamata jäänud tulu näol summas 701 eurot. Nimelt olid tellitud videokaardid mõeldud krüptoraha kaevandamiseks. R K tellis kostjalt samaaegselt lepingu sõlmimisega ka protsessorid, mälud, emaplaadid ja toiteplokid selleks, et ehitada kaks krüptoraha kaevandamiseks vajalikku masinat. Kuivõrd eeltoodud koosluses mainitud komponendid on tavapärased kaevandamise masina ehitamiseks ja kostja tegeleb antud seadmete müügiga, siis saab eeldada, et kostja oli teadlik, et R K vajab videokaarte kaevandamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt on kostja tekitanud kahju saamata jäänud tulu näol, mis seisnes kaevandamata jäänud krüptoraha väärtuse ulatuses.
5.Hageja ei nõustu, et kostja e-poes esitatud müügitingimused on nõude aluseks oleva lepingu osaks. Kostja ei ole mainitud tingimustele lepingu sõlmimisel viidanud. Lisaks on hagejale teadaolevalt kostja korduvalt müügitingimusi ka muutnud, mistõttu puudub veendumus, et müügitellimuse tegemise ajal müügitingimused viidatud sõnastuses ka kehtisid. Lisaks eeltoodule on hageja seisukohal, et isegi kui müügitingimused on nõude aluseks oleva lepingu osaks saanud, on müügitingimuste punkt 7.1.1.1. antud sõnastuses tühine tüüptingimus.
6.Hageja on seisukohal, et pelgalt lepingupartnerite poolt kohustuse rikkumine ei ole kuidagi käsitletav vääramatu jõuna. Kostjal on võimalus oma lepingupartneritega maandada enda lepingulised riskid selliselt, et tarne mittetoimumisel on kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Juhul, kui kostja ei ole seda teinud, siis on tegemist tema äririskiga, mis ei kandu edasi suhetesse kolmandate osapooltega.
7.Kostja on avaldanud, et kahju väljamõistmisel rikastuks hageja alusetult. Hageja vaidleb eeltoodule vastu. Hageja on esitanud arvutuskäigu ja tõendid selle kohta, et perioodil, millal kostja viivitas oma lepingulise kohustuse täitmisega, tõusid videokaartide hinnad turul märgatavalt. Hagejale tekkinud kahju seisneb selles, et kostja poolt ca 1,5 kuud pärast lepingu sõlmimist tagastatud rahasumma eest ei olnud turult võimalik enam samaväärseid ja samas ulatuses videokaarte soetada. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja selgitab, et e-poes pakutava kauba tellis kostja oma S partnerilt, kelle süsteem näitas, et videokaartide kogus on olemas ning tarneks lubati 2-3 tööpäeva. S hulgiladu ei saanud kostjale videokaarte lubatud 2-3 päevaga tarnida, kuna S partner müüs need kaardid S kliendile. S hulgiladu palus oodata tarnet otse maaletooja käest, mis reeglina võtab aega 1-2 nädalat. Kuna tellimuse esitamisest oli möödunud kuu ja kostjal polnud hagejale alternatiivi pakkuda, otsustas kostja tellimuse tühistada ning 08.02.2018 kandis kogu tellimuse raha R K e tagasi. Kostja tegutses täies vastavuses e-poe müügitingimustega. Kostja taganes lepingust ning tagastas viivitamatult nõude loovutajale tema poolt tasutud ostusumma.
9.Käesoleval juhul nõuab hageja hinnavahe hüvitamist, mille eeldused on sätestatud VÕS § 135 lg-s 1. Nimetatud sätte kohaselt tulnuks R K lepingust esmalt taganeda. R K lepingust aga taganenud ei ole. Lisaks sellele ei ole tehtud asendustehingut. Teoreetiliselt võiks kõne alla tulla hinnavahe hüvitamine asendustehingut tegemata, kuid see on võimalik vaid turuhinnaga kaubeldava kauba puhul ning arvesse tuleb võtta turuhinda lepingust taganemise ajal. R K pole aga lepingust taganenud. Eeltoodust tulenevalt ei saa 1a.ee väljatrükid erinevate videokaartide hindadega olla asjakohased, kuivõrd need kajastavad videokaartide hinda 09.02.2018 seisuga, mil lepingust taganemist ei olnud toimunud.
10.Hageja väide, et kostja on tüüptingimusi muutnud, ei ole tõendatud ja kostja vaidleb sellele vastu. Niisamuti vaidleb kostja vastu sellele, et kostja ei ole tüüptingimustele lepingu sõlmimisel viidanud. Kostja e-poest kauba ostmisel ei ole võimalik tellimust esitada ilma, et kauba ostja kinnitaks tüüptingimustega nõustumist. Tuginedes tüüptingimustele on kostja lepingust õiguspäraselt taganenud. Samuti on kostja tagastanud videokaartide ostuhinna.
11.Kostja ei tunnista saamata jäänud tulu nõuet 701 eurot ega sellega seotud viivisenõuet. Kostjale ei saanud ega pidanudki olema arusaadav, milleks R K videokaarte kasutada soovis, kuna kostja ei analüüsi e-poe ega kaupluste ostjate ostetud ja/või tellitud seadmete kooslust eesmärgiga saada teada, milleks ostja plaanib neid kasutada. Ka ei ole R K sellele lepingu sõlmimisel ega ka hiljem viidanud. Kostja kordab, et tegemist on spetsiaalselt arvutimängude mängimiseks välja töötatud tootega ning ei videokaartide tootja ega edasimüüjad reklaami nimetatud toodet kui krüptoraha kaevandamiseks vajalikku või sobivat lisaseadet. Lisaks on hageja kõik väited krüptoraha varasema kaevandamise või väidetava saamata jäänud tulu kohta täielikult tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutaja oleks mingisugust krüptoraha varasemalt kaevandanud. Isegi juhul, kui nõude loovutaja olekski mingisugust krüptoraha varem kaevandanud, ei saa sellest järeldada, et kaevandada oleks saanud samasugust kogust krüptoraha kostjalt ostetud videokaartide abil.
12.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostja poolt viidatud tüüptingimused on tühised ja R K poolt lepingust taganemine ei ole oluline, tuleb juhinduda üldistest lepingulise kahju hüvitamise reeglitest. VÕS § 127 lg-s 3 sätestatu kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette. Kostja on selgitanud, et ta ei analüüsi oma klientide tellimusi ega tea seetõttu milleks nad ostetud kaupa kasutada soovivad. R K ei ole videokaarte ostes viidanud soovile kaevandada krüptoraha. Kostjale ei ole
teada, kas need videokaardid selleks üldse sobivad. Ka ei saanud kostja lepingu sõlmimise ajal ette näha seda, et videokaartide nõudlus turul kasvab, mis viib videokaartide hinnatõusuni. Täiendavalt on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on selgitanud, et R K on raha tagastatud ning mingisugust kahju ta seeläbi kannatanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) R K tellis 06.01.2018 kostja e-poest 12 videokaarti, s.o pooled sõlmisid omavahel müügilepingu (tlk 33 ja 37); 2) R K ei sõlminud tehingut tarbijana (tlk 79 pöördel); 3) kostja ei tarninud R K 12 videokaarti, vaid tagastas talle videokaartide eest tasutud 6326,64 eurot (tlk 38 pöördel); 4) R K loovutas nõude hagejale (tlk 42 ja 79 pöördel).
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tüüptingimuste punkt 7.1.1. ja selle alapunkt 7.1.1.1. on tühised, kas kostja on müügilepingust kehtivalt taganenud ning kas hagejale on tekkinud kahju otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu näol.
16.Kostja poolt lepingust taganemine Võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega peab kohus esialgselt analüüsima, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Kostja viitab taganemisel enda müügitingimuste punktile 7.1.1. ja selle alapunktile 7.1.1.1. Nimetatud punktide järgi jätab kaupleja endale õiguse enne kauba ostjale tarnimist lepingust taganeda, kui tellitud kaupa ei ole mõistliku aja jooksul või kauplejale ebamõistliku kulu tekitamata võimalik tarnida (tlk 55 pöördel ja 56). Kohtu hinnangul on e-poes esitatud müügitingimused, sh punktid 7.1.1. ja 7.1.1.1., saanud lepingu osaks, kuivõrd ilma nendega nõustumiseta ei oleks võimalik kostja e-poes tellimust esitada. Hageja on selle asjaolu omaks võtnud (tlk 79 pöördel). VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul on kostja müügitingimuste puhul tegu tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu
eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kohtu hinnangul on kostja müügitingimuste punkt 7.1.1. ja selle alapunkt 7.1.1.1. tühine, kuivõrd kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Kohus leiab, et selliselt sõnastatud punkt justkui välistaks teise poole kahju hüvitamise nõude, kuivõrd müüjal on igal ajal võimalik lepingust taganeda. Kuivõrd nimetatud müügitingimuste punkt on tühine, ei saanud kostja sellele taganemise hetkel tugineda, mistõttu leiab kohus, et kostja ei ole poolte vahel sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud. Seega ei ole pooled vabanenud enda lepinguliste kohustuste täitmisest.
17.Kahju hüvitamine VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. Riigikohtu lahendist 3-2-1-5-12 tulenevalt peab lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest; 3) kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik; 4) hagejale on tekkinud või tekib kahju; 5) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 6) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 7) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kontrollima kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõude eelduseid.
17.1.Lepingu rikkumine, vastutus lepingu rikkumise eest ja täiendava tähtaja määramine VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müügilepingu peamine sisu kohustus võõrandada kokkulepitud ese tasu eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on videokaartide müügihinna tasunud ja kostja pole hagejale videokaarte tarninud. Kohtu hinnangul rikkus kostja poolte vahel sõlmitud müügilepingut, kui jättis hagejale tarnimata tema poolt tellitud videokaardid. Kostja viitab VÕS § 103 lg-le 2 ja leiab, et kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist vääramatu jõu olukorraga. Vääramatuks jõuks saab lugeda vaid sellist takistavat asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada. Erialakirjanduses on
jõutud seisukohale, et võlgniku mõjuulatuses on üldiselt võlgniku enda tegevusega seonduvad riskid, nt võlgniku lepingupartnerite tegevus ja võlgniku kasutatavate esemete korrasolek (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 484). Seega olukord, kus S partner ei suutnud kostjale videokaarte mõistliku aja jooksul tarnida, ei ole vääramatu jõu tõttu tekkinud. Seega ei ole kostja poolt lepingu rikkumine vabandatav ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtu hinnangul on täidetud ka kostjale täiendava tähtaja andmine. Nimelt andis hageja 08.02.2018 kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 16.02.2018 (tlk 39).
17.2.Kahju tekkimine Kohtul tuleb tuvastada, kas hagejale on tekkinud kahju. VÕS § 128 lg-te 1-4 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
17.2.1.Otsene varaline kahju Hageja leiab, et talle on tekkinud otsene varaline kahju summas 4091,88 eurot, mis seisneb selles, et alates lepingu täitmise tähtpäevast kuni kostja poolt raha tagastamiseni kallinesid turul videokaartide hinnad. Kohus selgitab hagejale, et kohus ei ole seotud hageja esitatud nõude kvalifikatsiooniga. Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru hageja nõue otseseks varaliseks kahjuks. Kohtu hinnangul ei ole hagejale tekkinud otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kostja on tagastanud hagejale videokaartide ostuhinna. Kohtu hinnangul on hageja kahju hüvitamise nõude puhul sisuliselt tegemist hinnavahe hüvitamisega VÕS § 135 kohaselt. VÕS § 135 lg 1 järgi kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. VÕS § 135 lg 2 järgi kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud. Seega saaks hageja nõuda kostjalt hinnavahe hüvitamist, kui hageja oleks teinud asendustehingu ja lepingust taganenud. VÕS § 135 lg 2 kohaselt oleks hinnavahe hüvitamine võimalik ka ilma asendustehingut tegemata, kuid eelduseks oleks siiski lepingust taganemine. Käesoleval juhul on hageja aga kohtule teatanud, et talle teadaolevalt ei ole R K lepingust taganenud (tlk 79 pöördel). Eeltoodust tulenevalt saab jõuda järeldusele, et hagejal ei ole võimalik nõuda kostjalt hinnavahe hüvitamist, kuivõrd R K ei ole lepingust taganenud. Seetõttu on ka hageja poolt esitatud 1a.ee väljatrükid erinevate videokaartide hindade osas asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejale otsest varalist kahju tekkinud.
17.2.1.1.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja on lepingust taganenud ja hagejale on tekkinud otsene varaline kahju, ei teki kostjal kahju hüvitamise kohustust VÕS § 127 lg 3 tõttu. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lõiked 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla lepingulise kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Järelikult võib lepingu rikkumine teatud juhtudel olla kahju põhjuseks, kuid see ei anna alust rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (Riigikohus 3-2-1-5306 p 13). Erialakirjanduses on väljendatud seisukohta, et oluline ei ole see, kas võlgnik nägi lepingu sõlmimisel lepingurikkumist ette või pidi seda ette nägema, vaid see, kas ta oleks pidanud arvestama lepingurikkumise selliste tagajärgedega (ehk sellise kahju tekkimisega) (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 662). Seega kas kostja oleks pidanud ette nägema, et kui ta hagejale videokaarte ei tarni, võib hagejal tekkida kahju seoses krüptoraha kaevandamisega. Kohtu hinnangul ei olnud selline kahju tekkimine kostjale ettenähtav. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei teatanud hageja tellimuse esitamisel ega hiljem, et vajab tellitavaid osi kaevandamise masina ehitamiseks. Seejuures ei ole kaevandamise masina ehitamise jaoks vajalikud osad üldteada asjaolu, seega ei pidanudki kostjale teada olema, milleks hageja videokaarte vajab. Samuti on oluline, et videokaardid ja muud seadmed tellis hageja kahe erineva tellimusega (tlk 37 ja 47). Kohtu hinnangul ei ole kostjal kohustust analüüsida klientide tellimusi. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei olnud ega saanudki kostjale teada olla, milleks hageja tellitud videokaarte vajab. Samuti ei saanud kostjale olla ettenähtav, et lepingulise kohustuse täitmise ajal võivad tõusta videokaartide hinnad turul märgatavalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kahju ei olnud rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav.
17.2.2.Saamata jäänud tulu Hageja leiab, et talle on tekkinud saamata jäänud tulu, mis seisneb kaevandamata jäänud krüptoraha väärtuse ulatuses. Saamata jäänud tulu arvestamise aluseks on hageja poolt perioodil 12.01.2018-08.02.2018 samaväärsete videokaartidega kaevandatud krüptoraha. Hageja kaevandas kahe Miner-iga, mis olid varustatud 1070 GTX videokaartidega kokku 1,05 ether-it. Seisuga 08.02.2018 on ühe ether-i hind turul 814,17 USA dollarit ja USA dollari kurss euro suhtes 08.02.2018 seisuga oli 0,82 eurot. Seega on hagejal tekkinud saamata jäänud tulu näol kahju kokku summas 701 eurot. Kohtu hinnangul on hageja saamata jäänud tulu tõendamata. Kohtule esitatud tõendist kaevandatud koguse kohta ei nähtu (tlk 48), milliste seadmetega krüptoraha kaevandati ja kes seda kaevandas. Seega ei saa ainuüksi esitatud tabelist tuletada, et hageja on krüptoraha kaevandanud. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist on tõendiga krüptoraha kaevandamise kohta hageja poolt, ei ole hageja tõendanud, et täpselt samasugust kogust oleks olnud võimalik kaevandada ka kostjalt tellitud videokaartidega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja saamata jäänud tulu nõue jätta rahuldamata. Ka saamata jäänud tulu osas leiab kohus, et isegi juhul, kui hagejale tekkis kahju saamata jäänud tulu näol, ei olnud kahju rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, mistõttu ei tekiks kostjal kahju hüvitamise kohustust (vt punkt 17.2.1.1.).
18.Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud, mistõttu tuleb jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
19.Sissenõudekulust ja viivisest Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, puudub alus rahuldada hageja sissenõudekulu ja viivise nõue. Kõigest eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostjal on menetluses olnud kaks lepingulist esindajat. Esimene esindaja osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 60 eurot 3 tunni ja 12 minuti eest summas 192 eurot järgnevalt: 1) kliendile vastuse koostamine maksekäsu kiirmenetluses 12 minutit; 2) hagiavalduse ja nende lisadega tutvumine 1 tund; 3) kostja vastuse projekti koostamine ja vastuse ärasaatmine 2 tundi. Teine esindaja osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 110 eurot 4 tunni ja 38 minuti eest summas 509,70 eurot järgnevalt: 1) 24.06.2018 tutvumine tsiviilasja materjalidega, ettevalmistus 25.09.2018 kohtuistungiks, küsimuste koostamine esitamiseks hagejale 2 tundi; 2) 24.09.2018 kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamine 1 tund ja 30 minutit; 3) 25.09.2018 osalemine kohtuistungil 1 tund ja 8 minutit. Seega kokku on kostjale õigusabi osutatud 7 tundi ja 50 minutit summas 701,70 eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul lepinguliste esindajate tunnitasu 60 eurot ja 110 eurot tunnis vastab kostja esindajate kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, leiab, et kostja menetluskulud on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista summas 701,70 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.