Hageja STK Õigusbüroo OÜ (registrikood 14054361, registriaadress F. R. Kreutzwaldi 3-2, 10120 Tallinn), seaduslik esindaja V T , e-post xxx Kostja J S (isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxx, e-post xxx )
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
STK Õigusbüroo OÜ hagi J S vastu võla nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista J Slt põhinõue 300 (kolmsada) eurot ja viivised 16,32 (kuusteist eurot ja 32 senti) eurot STK Õigusbüroo OÜ kasuks.
3.Välja mõista J Slt viivis põhinõudelt (300 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2018 kuni põhinõude tasumiseni STK Õigusbüroo OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista J Slt menetluskulud 75 (seitsekümmend viis) eurot STK Õigusbüroo OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
2-18-100023 Asjaolud
1.2017 aasta veebruarikuus pöördus kostja hageja poole tasuta õigusteenuse konsultatsioonile. Konsultatsiooni toimumise ajal ei olnud kostjal dokumente kaasas ja konsultatsiooni läbiviinud jurist teatas kostjale, et järgmise konsultatsiooni maksumus on 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kostja oli ettepanekuga nõus. Hageja osutas kostjale õigusabiteenust ja esitas kostjale arve summas 300 eurot, mille kostja tasus. Pärast seda koostas hageja kostja soovil kostjale nõudekirja, tegi päringuid kinnistusraamatusse ja tegi hulgaliselt arvutusi (tl 42-43). Hageja esitas kostjale arve 300 eurot (tl 44), mida kostja tasunud ei ole. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 300 eurot, viivised perioodi 21.07.2017-19.04.2018 eest summas 16,32 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 619, § 629 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94.
3.Hageja märgib, et: hageja oli kostjat teenuse hindadest teavitanud; kostja ei ole näidanud hagejale Perekaardi olemasolu, mistõttu ei kohaldunud kostjale soodustust; kostja väide, et kostja juhtumiga ei tegeletud, ei vasta tõele. Kostjaga ühenduse saamine oli raskendatud, kuivõrd kostja ei vastanud hageja kõnedele. Alles siis, kui kostja ise mõne aja pärast hagejaga ühendust võttis, sai kostjaga koostööd uuendatud. Kostja dokumentatsioon ei ole kaotsi läinud; hageja nõuab kostjalt tasu tehtud töö eest, mis ei ole seotud teenuse osutamise perioodi pikkusega, kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud nõudekirja koostamise tähtaega; hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja ei saanud valmis dokumenti. Nõudekiri, mille saatmata jätmisele kostja viitab, oli valmis, kuid juhul kostja oleks soovinud täiendusi, oli hageja valmis kirja korrigeerima. Pärast nõudekirja kättesaamist (tl 66) võttis kostja hagejaga ühendust ning peale järjekordset kohtumist hageja enam kostjaga ühendust ei saanud ja kostja hagejaga ühendust ei võtnud. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
5.Kostja märgib, et: kostjale ei tutvustatud teenuste hindu ning kostjale öeldi, et tal on Suure Pere Liidu soodustus 50%; kolm kuud ei tegeletud kostja asjaga ning kostja dokumendid olid mõnda aega kadunud seoses firma kolimisega; kostja ei saanud valmis dokumenti kuigi oli hagejale tasunud pool arvest. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
2-18-100023
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
11.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsunduslepingu (VÕS § 619) tunnustele vastav leping (suuline õigusabiteenuse osutamise leping), mille kohaselt oli hagejal kohustus koostada nõudekiri ja kostjal kohustus nõudekirja koostamise eest tasuda. Poolte vahel puudub vaidlus nimetatud asjaolu üle.
12.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja sai hagejalt valmis dokumendi või mitte ning kas kostjal oli soodustus arve tasumisel.
13.Kohus leiab, et hageja edastas kostjale valmis dokumendi, nimetatud asjaolu on tõendatud hageja poolt esitatud nõudekirjaga (tl 42-43) ja kostjale saadetud e-kirjaga (tl 66). Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja ei ole nõudekirja kätte saanud või oleks hagejale esitanud pretensioone hageja poolt koostatud nõudekirja osas.
14.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et talle rakendus soodustus arve tasumisel Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta esitas hagejale soodustuseks vajaliku dokumendi.
15.Tõendamata on kostja väide, et talle ei tutvustatud teenuste hindu. Kostja on vastuses nõustunud, et tasus pool hageja esitatud arvest. Seega võib asuda seisukohale, et kostja oli teenuse hinnast teadlik.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue tulenevalt arvest nr 11072017/1 (tl 44), so nõudekirja koostamise (arvel nr 11072017/1: kahju hüvitamise nõude esitamine) osas summas 300 eurot põhjendatud ja tõendatud. Kostjal on poolte vahelisest lepingust tulenevalt tasu maksmise kohustus.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
2-18-100023 millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Hageja on arvestanud tasunõudelt viivist seadusjärgse viivisemäära alusel alates arve nr 11072017/1 tasumise tähtpäevast kuni hagi esitamiseni (21.07.2017 – 18.04.2018 k.a.) 272 päeva eest summas 16,32 eurot (tl 52). Kohus leiab, et hageja on õigustatud arvestama viivist. Kostja, olles tasu maksmisega viivituses, pidi arvestama viivisega, mis tulenes seadusest.
19.Hageja on lisaks palunud välja mõista viivise põhinõudelt (300 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 16,32 eurot ning edasi viivis põhinõudelt (300 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2018 kuni põhinõude tasumiseni.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 300 eurot, viivise 16,32 eurot, viivise põhinõudelt (300 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2018 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
21.Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
23.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot (tl 64). Riigilõivu tasumine nähtub kohtuinfosüsteemist. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.