Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-4863

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas Harju Maakohtule avalduse V K pankroti väljakuulutamiseks. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas kohtule avalduse V K pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik tasunud 28.09.2011 vastutusotsusega nr 13-7/22-9 nõutavat maksuvõlga summas 112 771.36 eurot. Võlausaldaja esitas 06.12.2012 täitmisavalduse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poolt. Täitemenetlust alustas kohtutäitur K L , kuid tema poolt tehtud toimingute abil ei ole õnnestunud nõuet rahuldada. Maksuvõla katteks on laekumisi toimunud üksnes 12.02.2015 summas 0.05 eurot ja 21.09.2016 summas 182.46 eurot. Seega ei ole ligi 5,5 aastat väldanud täitemenetluse jooksul õnnestunud maksuhalduri ja kohtutäituri toimingutega võlga sisse nõuda. Kinnistusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid. Maanteeameti andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid. Võlgnik töötab xxx OÜ-s töölepingu alusel. 2017. aastal on võlgnikule tasutud igakuiselt töötasu 470 eurot ja 2018. aasta jaanuaris 100 eurot. Arvestades maksuvõla suurust, võlgniku töötasu suurust ja asjaolu, et võlgnikul muu vara puudub, siis võib asuda seisukohale, et võlgnikul ei ole ilmselgelt võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõue ei ole ajutine. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. 23.04.2018 määrusega on Harju Maakohus võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja kohustanud pankrotiavaldust esitanud võlausaldajat tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja

2-18-4863 kulutuste katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot. 27.04.2018 on võlausaldaja nimetatud summa kohtu deposiiti kandnud. 24.05.2018 toimunud eelistungil tunnistas võlgnik, et on vastutusotsusest ja sellest tulenevast nõudest teadlik ja ei ole seda vaidlustanud. Võlgnik tunnistas, et tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda. Võlausaldaja selgitas eelistungil, et võlausaldaja nõue ei ole aegunud, kuna tulenevalt maksukorralduse seaduse § 132 lg 5 p 1 on aegumine olnud peatunud. Harju Maakohtus on 02.06.2018 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul töökoht. Võlgnik on lahutatud, tal on kaks alaealist last. Avalikest registrite andmetel on võlgnikul osalus OÜ-s xxx (osa väärtus 850 eurot). EKrediidiinfo väljavõtte kohaselt ei ole ettevõte viimases kvartalis tasunud makse. 2017. aasta müügitulu oli 2699 eurot ning puhaskasum -1293 eurot. Võlgniku arvelduskonto jääk S AS-s on 2.21 eurot. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole võlgnik liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioniga. Kinnistusraamatu andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole liiklusregistris võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Seega järeldub ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni põhjal, et võlgnikul puudub arvestatav vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu võlgniku vastu nõue summas 112 771.36 eurot. Kohustused AS-i S P ees on 11.07.2018 seisuga 50 095.63 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 8 täitemenetlust, kus sissenõutavaks summaks kokku koos riigi nõudega on 121 045.40 eurot. Kokku on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 171 141.03 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt välja selgitatud võlgniku teadaolevate kohustuste maht moodustub peamiselt Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud nõudest. Analüüsides võlgniku vara ja kohustuste vahekorda on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lõige 2 tähenduses. Kuivõrd võlgnik ei ole ajutise pankrotihalduriga koostööd teinud ega võtnud osa pankrotimenetlusest ning olemasolev informatsioon on olnud sedavõrd fragmentaarne, siis puudub ajutisel halduril võimalus anda hinnang vara tagasivõitmise võimalustele. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavaks tehtud dokumentide ja informatsiooni ning päringu vastustele saabunud andmete alusel esialgse hinnangu kohaselt ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selliseid tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Pankrotimenetluses tuleb tehingute täpsemaid asjaolusid uurida ning tuvastada, kas tehingud on tagasivõidetavad. Tehingute kehtetuks tunnistamise aluste tõsikindel tuvastamine väljub ajutise pankrotihalduri ülesannete piiridest.

2-18-4863 Võlgnik on ajutise pankrotihalduri hinnangul tänase seisuga ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ilmselt üle jõu käivad kohustused, mille tekkimise täpsemaid asjaolusid ei ole õnnestunud ajutise menetluse raames tuvastada. Ajutise pankrotihalduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Maksejõuetuse põhjused tuleb täpsemalt välja selgitada edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Pankroti väljakuulutamise korral on ajutine pankrotihaldur valmis kohtu poolt määramise korral tegutsema pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et V K pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Deposiidi mittetasumisel tuleks pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Hilisema menetluse käigus on ajutine pankrotihaldur asunud seisukohale, et arvestades asjaolu, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt deposiiti tasutud summas jätkub ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks, siis on võimalik ülejäänud rahast esialgselt katta pankrotimenetluse kulud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et juhul kui kohus peab vajalikuks välja kuulutada V K pankroti, siis palub ajutine haldur kohustada V K kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.

2-18-4863 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue tuleneb 28.09.2011 vastutusotsusest nr 137/22-9, millega nõutava maksuvõlga suuruseks on 112 771.36 eurot. Võlausaldaja esitas 06.12.2012 täitmisavalduse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poolt. Täitemenetlust alustas kohtutäitur K L , kuid tema poolt tehtud toimingute abil ei ole õnnestunud nõuet rahuldada. Maksuvõla katteks on laekumisi toimunud üksnes 12.02.2015 summas 0.05 eurot ja 21.09.2016 summas 182.46 eurot. Seega ei ole ligi 5,5 aastat väldanud täitemenetluse jooksul õnnestunud maksuhalduri ja kohtutäituri toimingutega võlga sisse nõuda. Võlausaldaja on seisukohal, et võlausaldaja nõue ei ole aegunud, kuna tulenevalt maksukorralduse seaduse § 132 lg 5 p 1 on aegumine olnud peatunud. Võlgnik tunnistab, et on vastutusotsusest ja sellest tulenevast nõudest teadlik ja ei ole seda vaidlustanud. Võlgnik tunnistas, et tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja nõue on selge. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgniku suhtes läbiviidud täitemenetluses ei ole suudetud nõuet rahuldada ja võlgnik ei ole ise vabatahtlikult kohustust täitnud ning tal puudub vara kohustuse täitmiseks. Võlgnikul puudub töökoht. Võlgnik on lahutatud, tal on kaks alaealist last. Avalikest registrite andmetel on võlgnikul osalus OÜ-s B P , mille väärtuseks on 850 eurot. E-Krediidiinfo väljavõtte kohaselt ei ole ettevõte viimases kvartalis tasunud makse. 2017. aasta müügitulu oli 2699 eurot ning puhaskasum -1293 eurot. Võlgniku arvelduskonto jääk S AS-s on 2.21 eurot. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole võlgnik liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioniga. Kinnistusraamatu andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole liiklusregistris võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub arvestatav vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 171 141.03 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti makstud raha arvelt on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavaks tehtud dokumentide ja informatsiooni ning päringu vastustele saabunud andmete alusel esialgse hinnangu kohaselt ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selliseid tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Pankrotimenetluses tuleb tehingute täpsemaid asjaolusid uurida ning tuvastada, kas tehingud on tagasivõidetavad. Tehingute kehtetuks tunnistamise aluste tõsikindel tuvastamine väljub ajutise pankrotihalduri ülesannete piiridest. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded.

2-18-4863

PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ilmselt üle jõu käivad kohustused, mille tekkimise täpsemaid asjaolusid ei ole õnnestunud ajutise menetluse raames tuvastada. Ajutise pankrotihalduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Maksejõuetuse põhjused tuleb täpsemalt välja selgitada edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab V K , et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui V K soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Urmas Ustav on andnud nõusoleku enda nimetamiseks V K pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.