Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: Swedbank – nr EE062200221059223099; SEB Pank – nr EE571010220229377229; Luminor Bank – nr EE221700017003510302; LHV Pank – nr EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

2

lepingu lahutamatuks osaks on Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A. Pooled leppisid lepingus kokku, et võrguettevõtja osutab kostjale võrguteenust „Võrk 1“. Ostja (kostja) kohustus tasuma kord kuus arve alusel. Lepingu punktis 8 lepiti kokku, et võrguettevõtja esindaja on Eesti Energia AS. Elektrilepingu puudumisel müüb elektrit Eesti Energia üldteenuse alusel (kinnituskiri, lisa 6). Elektrilevi OÜ saatis kostjale kinnituskirja (lisa 6), kus muu hulgas teatati, et leping hakkab kehtima alates 17.08.2021 ning teatati, et on võimalik valida sobiv elektrimüüja. Samas teatati, et elektrilepingu puudumisel müüb elektrit Eesti Energia üldteenuse alusel. Kuna kostja oli jätnud täitmata lepinguga endal võetud kohustused ja jättis teenuste eest tasumata, teatas võrguettevõtja Elektrilevi OÜ kostjale, et võrguleping nr xxx tarbimiskohal xxx (mõõtepunkti EIC xxx) ja võrguleping nr xxx tarbimiskohal - xxx (mõõtepunkti EIC xxx) lõpeb 08.11.2023 (lisa 7). Hageja esitab nõude 11 tasumata arve alusel (lisa 10), kus põhinõude kogusumma 183,42 eurot: -arve 31.01.2023: elektrienergia 7,31 eurot, võrguteenus 6,0 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 0,77 eurot + käibemaks 2,82 eurot, kokku 16,9 eurot; -arve 28.02.2023: elektrienergia 9,54 eurot, võrguteenus 6,14 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 0,80 eurot + käibemaks 3,30 eurot, kokku 19,78 eurot; -arve 31.03.2023: elektrienergia 9,79 eurot, võrguteenus 7,45 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 1,05 eurot + käibemaks 3,66 eurot, kokku 21,95 eurot; -arve 30.04.2023: elektrienergia 6,19 eurot, võrguteenus 6,26 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 0,82 eurot + käibemaks 2,66 eurot, kokku 15,93 eurot; -arve 31.05.2023: elektrienergia 6,33 eurot, võrguteenus 6,22 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 0,81 eurot + käibemaks 2,66 eurot, kokku 16,02 eurot; -arve 30.06.2023: elektrienergia 7,58 eurot, võrguteenus 6,21 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 0,81 eurot + käibemaks 2,93 eurot, kokku 17,53 eurot; -arve 31.07.2023: elektrienergia 7,27 eurot, võrguteenus 6,24 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 0,75 eurot + käibemaks 2,85 eurot, kokku 17,11 eurot; -arve 31.08.2023: elektrienergia 9,63 eurot, võrguteenus 7,13 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 0,90 eurot + käibemaks 3,53 eurot, kokku 21,19 eurot; -arve 30.09.2023: elektrienergia 8,30 eurot, võrguteenus 5,48 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 0,62 eurot + käibemaks 2,88 eurot, kokku 17,28 eurot; -arve 31.10.2023: elektrienergia 6,89 eurot, võrguteenus 5,80 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 0,67 eurot + käibemaks 2,67 eurot, kokku 16,03 eurot; -arve 30.11.2023: elektrienergia 1,64 eurot, võrguteenus 1,30 eurot, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 0,14 eurot + käibemaks 0,62 eurot, kokku 3,7 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 183,42 eurot ning lisanduv viivis. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 183,42 eurot võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30.11.2023 esitatud arve maksetähtajale 19.12.2023 järgnevast päevast, s.o alates 20.12.2023. Hagiavalduse esitamise seisuga (05.11.2024) on sissenõutava viivise suurus 20,51 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 3

183,42 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 06.11.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on 19.11.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et käesoleval ajal on nõude omanik OÜ GS Core. Elektrilevi OÜ on loovutanud nõuded Eesti Energia AS-le. Eesti Energia AS on loovutanud nõuded Enefit AS-le. Enefit AS kinnituskirja kohaselt on Enefit AS loovutanud 19.09.2024 OÜ Abilux viitenumbri xxx nõude summas 283,49 eurot OÜ-le GS Core.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja vastas et Enefit AS-i poolt loovutatud nõuete korral läheb maksekäsu kiirmenetlusse põhisummana see number, mis Enefit AS on hagejale kinnitanud, käesoleval juhul 193,42 eurot. Põhisumma sisse loetakse ka igasugused täiendavad teenused, näiteks arvetel olev rida „lisateenused ja muud nõuded“. Käesoleval juhul on selline rida olemas 30.09.2023 arvel (hagiavaldusele lisatud). Samuti on lisateenus ka 31.12.2023 koostatud arvel (Lisa 1), kuid hageja seda hagiavaldusele ei lisanud. Hagiavaldust koostades avab hageja kõik arved ning hagiavalduse põhisummaks arvestab hageja ainult need summad, mis on elektrienergia, võrguteenus, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, millele lisandub käibemaks. Muid tasusid hageja hagisse ei pane põhjusel, et ajakulu hagi koostamiseks oleks võimalikult lühike. Maksekäsu kiirmenetluses esitab OÜ GS Core suure osa avaldusi läbi automaatsüsteemi, mis on 2022 seadistatud. Süsteem seadistati nii, et seadusejärgne viivise määr on 8,0% aastas. Hagiavalduste koostamiseks robot puudub ja hageja koostab neid käsitsi. See võimaldab arvestada seadusejärgset viivist nii, nagu viivise määr mingil ajahetkel kehtinud on. Et vähendada tõendamiskoormist ja ajakulu hagi koostamiseks oleks võimalikult lühike, on hageja loobunud sissenõudmiskulude nõudest. Kohus märgib, et hageja ei selgitanud, miks ta maksekäsus nõudis viivist aja eest (ca 2 aastat), mil võlga üldse veel ei olnud (millest suur viivise summa erinevus ka tekkis). Hageja põhjendustest nähtub, et ta maksekäsumenetluses arvestas põhivõla hulka ka lisateenuse, milleks aga lisatud tõendist nähtuvalt oli võla kohta meeldetuletuskirja saatmine 5 eurot. Esiteks oli erinevus 10 eurot, mitte 5 eurot (ehk siis ikkagi oleks maksekäsumenetluses 5 euro võrra nõue suurem ka sel juhul), teiseks on see 5 eurot meeldetuletuskirja eest olemuselt võla sissenõudmiskulude hüvitis, mida hageja ka maksekäsus kiirmenetluses eraldi nõudnud on (40 eurot). Ehk siis see 5 eurot pidi olema esitatud võla sissenõudmiskulude summa sees. Kohus on seega seisukohal, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses nõude kohta valeandmeid.

5

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhivõla summa suuremana hagiavalduses esitatud põhivõla summast. Hageja vastas kohtu nõudel kohtule selgituseks, et see oli tingitud avalduste esitamisest läbi automaatsüsteemi. Samas hageja ei selgitanud, miks ta maksekäsus nõudis viivist aja eest (ca 2 aastat), mil võlga üldse veel ei olnud. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Kohus on seetõttu seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse kulu kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse kulu hageja kanda ja kõik muud poolte menetluskulud kostja kanda. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Maris Juha kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.