Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Jätta rahuldamata hageja nõue ülejäänud menetluskulude osas.

Tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

viivist

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpulEimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 14.03.2018 kohtumäärusega. Kohus toimetas hagiavalduse koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte e-toimikus 01.04.2018. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. VÕS § 408 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 404 lg 2 p 2 järgi tarbija tahteavalduses peavad olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 1–11

nimetatud andmed. Kohus leiab, et punktides 5-9, 11 nimetatud andmed on puudu (tarbijakrediidilepingu kestus; põhisumma, intressi ja mis tahes muude tasude summa (edaspidi tagasimakse), tagasimaksete arv ja sagedus teabe esitamise aja seisuga ning vajaduse korral erineva intressimääraga laenujääkide puhul see, milliste tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete katteks tarbija tehtud tagasimakset arvestatakse; kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma; intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. /.../, krediidi kulukuse määr aasta kohta; kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär maksetega viivitamise korral ja selle kohandamise kord ning vajadusel viivituse korral hüvitamisele kuuluvad kulud. VÕS § 408 lg 2 järgi käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Antud juhul on võlgnik asunud laenu kasutama, mistõttu on laenuleping kehtiv. VÕS § 408 lg 4 järgi kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Laenulepingu (kliendilepingu) tingimuste p 9.3. järgi kui laenusaaja on teinud lepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: (a) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (b) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; (c) kolmandas järjekorras intressi katteks; (d) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kostja on teostanud hagejale järgnevad maksed 26.05.2015 121,06 eurot, 02.06.2015 121,06 eurot, 25.11.2015 100 eurot ja 30.11.2015 100 eurot. Kohus loeb need põhisumma katteks. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt alljärgneva arvestuse järgi VÕS § 94 sätestatud määras intressi: perioodil 25.09.2014 – 25.05.2015 summalt 2 000 eurot on intress 1,21 eurot (25.09.2014-31.12.2014 oli intressimäär 0,15 % aastas, perioodil 01.01.201525.05.2015 0,05 % aastas), perioodil 26.05.2015 – 01.06.2015 summalt 1 878,94 eurot (intressimäär oli 0,05 % aastas) 0,02 eurot, perioodil 02.06.2015 – 24.11.2015 summalt 1 757,88 eurot (intressimäär oli 0,05 % aastas) 0,42 eurot, perioodil 25.11.2015-29.11.2015 summalt 1 657,88 eurot (intressimäär oli 0,05 % aastas) 0,01 eurot, 30.11.2015 – 26.08.2017 summalt 1 557,88 eurot 0,46 eurot (intressimäär oli 30.11.2015-30.06,2016 0,05 % aastas, sellest ajast edasi 0 %), intress kokku 2,12 eurot. Kohus leiab, et 27.08.2015 sõlmitud leping on heade kommete vastane, tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuna selle alusel lepiti kokku, et põhivõlg on 2453,06 eurot, kuigi tegelikkuses ei laenatud raha juurde. Kohus loeb lepingu lõppenuks alates 27.08.2017, kuivõrd hagiavalduse kohaselt arvestatakse sellest ajast arvates viivist. Viivis alates 27.08.2017 - 04.02.2018 summalt 1 557,88 eurot on 55,32 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/).

Vastavalt laenulepingule arvestatakse laenutähtaja pikendamise tasu vastavalt laenusaaja laenu suhtes kehtivale intressi määrale pikenenud laenu tähtaja päevade eest arvestatava summa ulatuses. Kuna laenulepingus puuduvad elementaarsed tarbijakrediidile ettenähtud andmed, siis ei ole võimalik arvestada nimetatud kulu maha. Kohus mõistab E Pilt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja kokku 1 655,32 eurot, so põhivõlgnevus 1 557,88 eurot, intress 2,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 55,32 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivise alates 05.02.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 1 557,88 eurot). TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta osaliselt kostja kanda. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et on õiglane mõista kostjalt välja 225 eurot riigilõivu, mis vastab hagihinnale hagi rahuldatud ulatuses. Õigusabikulud summas 100 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohuslane, siis TsMS § 174 lg 10 kohaselt ei arvesta kohus õigusabikuludele käibemaksu juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.