Hageja lepinguline esindaja Karina Maasikleht (e-post xxx) Kostja: S B (isikukood xxx, e-post xxx )
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S B võlgnevus 624,77 eurot (kuussada kakskümmend neli eurot ja seitsekümmend seitse senti) AMESTIC OÜ kasuks, s.o põhivõlgnevus summas 555 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 49,77 eurot, võla sissenõudmiskulu 20 eurot.
3.Välja mõista S B AMESTIC OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (555 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.06.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta 51% ulatuses S B ja 49% ulatuses AMESTIC OÜ kanda.
5.Välja mõista S B menetluskulu summas 239,70 eurot (kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja seitsekümmend senti) AMESTIC OÜ kasuks, sealhulgas tasutud riigilõiv 102 eurot ja esindaja tasu 137,70 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb S B tasuda AMESTIC OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (239,70 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AMESTIC OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S B (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 11.06.2018 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.06.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.03.2017 tähtajalise üürilepingu nr 15.03.17, millega hageja kohustus andma kostja kasutusse sõiduki Mazda 6 registreerimisnumbriga xxx lepingus kokkulepitud tingimistel. Kostja kohustus tasuma hagejale sõiduki üürimise eest lepingus kokkulepitud tasu koos käibemaksuga 15 eurot päevas kuni sõiduki tagastamiseni. Kostja palus, et hageja esitaks arve sõiduki kasutamise eest kostjaga seotud ettevõtte F OÜ (pankrotis) nimel ning saadaks arve e-postile xxx . Esialgse kokkuleppe kohaselt pidi leping lõppema 15.05.2017. Pooled leppisid kokku lepingu pikenemises kuni 20.05.2017. Kostja tagastas sõiduki 20.05.2017. Hageja esitas kostjale sõiduki kasutamise aja eest arve nr MA170154 summas 450 eurot maksetähtajaga 09.05.2017 ja arve nr MA170184 summas 105 eurot maksetähtajaga 29.05.2017. Vaatamata korduvatele hageja poolt kostjale edastatud meeldetuletustele ning kostja poolt hagejale antud lubadustele arvete tasumise kohta, ei ole kostja oma lepingust tulenevat kohustust täitnud ja eelpool nimetatud arvete eest ära
tasunud. 19.04.2018 saatis hageja kostjale võlanõude ja hagihoiatuse ning tegi ettepaneku asja kohtuväliseks lahendamiseks, kuid kostja ei reageerinud sellele. Vastavalt lepingu p 2.1.6 kohustus rentnik iga võlgnevuse kohta saadetud teatise eest tasuma võla menetlustasu summas 40 eurot. Vastavalt lepingu p-le 3 on rendileandjal õigus nõuda arve tasumisega viivitamisel viivist 0,5 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 555 eurot, võla menetlustasu 40 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 595 eurot ning viivise põhinõudelt 0,06 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. 10.08.2018 esitatud dokumendis vaidleb hageja kostja seisukohtadele vastu. Kostja on lepingu allkirjastanud füüsilise isikuna, mitte juriidilise isiku juhatuse liikmena. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et tema eraisikuna ei ole hageja nõuetega nõus, kuivõrd auto rentis F OÜ (pankrotis). Kõik rendimaksed tegi ettevõte F OÜ(pankrotis), arved olid esitatud F OÜ-le (pankrotis). Kostja sõitis autoga ettevõtte esindajana ning tegutses F OÜ (pankrotis) huvides. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 21.08.2018 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 2
järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud 15.03.2017 rendilepingu nr 15.03.17, mille alusel on hageja andnud kostjale rendile sõiduki Mazda 6 registreerimisnumbriga xxx (tlk 33). Lepingust nähtuvalt on lepingupoolteks Amestic OÜ (rendileandja) ja S B (rentnik). Pooled on kokku leppinud renditingimustes ning lepingu on rentniku poolel allkirjastanud S B. Kostja vastuväited selle kohta, et ta on lepingu allkirjastanud F OÜ (pankrotis) seadusliku esindajana, on jäänud kostja poolt paljasõnaliseks. Allkirjastatud lepingust ei nähtu viidet, et rentnikuks oleks olnud juriidiline isik. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud tõendeid, et pooltevahel oleks olnud aastate pikkune koostöö, mille kohaselt F OÜ (pankrotis) on rentinud hagejalt sõidukeid. Üksnes arvete esitamine F OÜ-le (pankrotis, tlk 30-31) ei kinnita, et leping oleks sõlmitud F OÜ-ga (pankrotis). Kohus, lähtudes pooltevahel sõlmitud lepingust, leiab seega, et leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel ning kostja on sõlminud lepingu tarbijana. Rendilepingu 15.03.17 kohaselt leppisid pooled kokku renditasus 30 päeva 450 eurot. Pooled pikendasid sõiduki rentimist kuni 22.05.2017 (tlk 33). Hageja on esitanud rendilepingu alusel arve nr MA170154 summas 450 eurot (30 päeva rent) ja arve nr MA170184 summas 105 eurot (7 päeva rent). Kuivõrd kostja sõlmis hagejaga lepingu ning kostja kasutas hageja renditud sõidukit, on kostjal kohustus hagejale osutatud renditeenuse eest tasuda. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et renditeenust nimetatud ajavahemikul ei osutatud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid, et ta ei oleks nimetatud arveid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue summas 555 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on kostjale osutanud renditeenust, mille eest on väljastanud kostjale ka arveid. Kostja ei ole arveid tasunud ega esitanud väiteid selle kohta, et võlgnevus oleks tasutud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid nõutava põhivõla suuruse arvestuse osas, seega mõistab kohus nimetatud summa kostjalt välja.
4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 595 eurot.
VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud rendilepingu üldtingimuste punktis 3 (tlk 32, 40) on määratud viivise määraks lepinguline määr 0,5% päevas. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1- 106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavaldusele lisatud rendilepingu üldtingimuste punktis 3 on määratud viivise määraks lepinguline määr 0,5% päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05). Samuti ei tähenda hagis viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-25-16 p 13). Kuivõrd rendilepingu üldtingimuste punkt 3 on eeltoodust tulenevalt tühine kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16, seadusjärgset viivise määra.
Viivist on arvestatud hagiavalduse kohaselt järgmiselt: 1) Arve nr MA170154, viivise määr 0,5% päevas, periood 10.05.2017-26.06.2018, põhivõlgnevus 450 eurot, viivis 929,25 eurot; 2) Arve nr MA170184, viivise määr 0,5% päevas, periood 30.05.2017-26.06.2018, põhivõlgnevus 105 eurot, viivis 206,33 eurot; 3) menetlustasu, viivise määr 0,5% päevas, periood 01.05.2018-26.06.2018, põhivõlgnevus 40 eurot, viivis 11,40 eurot. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda viivist võla menetlustasult summas 40 eurot. Kohus jätab selles ulatuses viivisenõude rahuldamata. Viivisearvestuse perioodil kehtis järgmine seadusjärgne viivise määr: 8% aastas. Seadusjärgset viivise määra arvestades kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud viivise summaks 49,77 eurot (arve nr MA170154 viivis 40,73 eurot; arve nr MA170184 viivis 9,04 eurot). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue kokku summas 49,77 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt alates 27.06.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja nõuab kostjalt võla menetlustasu 40 euro tasumist. Hageja tugineb nõude esitamisel rendilepingu üldtingimuste punktile 2.1.6, mille kohaselt iga võlgnevuse kohta rentnikule saadetud teatise eest kohustub rentnik tasuma võla menetlustasu summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esindaja esitanud kostjale pärast lepingu lõppemist nõudekirja (tlk 29). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks esitanud kostjale võlgnevusega seotud saadetisi rohkem. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja võla sissenõudmiskulu 20 euro ulatuses.
6.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 555 eurot, viivis 49,77 eurot, võla
sissenõudmiskulud 20 eurot ning seadusjärgne viivis põhinõudelt (555 eurolt) alates 28.01.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud 51 % ulatuses kostja kanda ja 49 % ulatuses hageja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud hagilt riigilõivu 200 eurot ning kandnud õigusabikulusid hagiavalduse koostamisel, kostja seisukohtadega tutvumisel, täiendava seisukoha esitamisel 270 eurot (tunnihinnaga 90 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista, s.o summas 102 eurot (51 % 200 eurost). Samuti on kohtu hinnangul õigusabikulu summas 270 eurot põhjendatud. Arvestades, hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kostja esitatud vastuväidete sisu, siis loeb kohus usutavaks, et hageja esindaja on osutanud teenuseid 3 tunni ulatuses (s.o 270 eurot /90). Kohtu hinnangul on osutatud teenused olnud vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik. Seega tuleb õigusabikulud kostjalt välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele, s.o summas 137,70 eurot (51% 270 eurost). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 239,70 eurot, s.o riigilõiv summas 102 eurot ning esindaja tasu summas 137,70 eurot.
9.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb
kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Seega ei määra kohus kindlaks ka kostja menetluskulude rahalist suurust.
11.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.