Pärisilla Finland Oy hagi TCEV Grupp OÜ vastu 191 914,01 euro väljamõistmiseks 191 914,01 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. veebruari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pärisilla Finland Oy apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Pärisilla Finland Oy (hageja), rk 2605293-3; esindajad vandeadvokaat Priit Palmiste ja advokaat Stig Hendrikson
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: TCEV Grupp OÜ (kostja), rk 11048978; esindaja advokaat Rait Sarjas
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. veebruari 2018 otsus.
2.Teha uus otsus, millega mõista TCEV Grupp OÜ-lt välja Pärisilla Finland Oy kasuks 4657,50 eurot ja rahuldada hagi osaliselt.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus Pärisilla Finland Oy menetluskuludest 3 % TCEV Grupp OÜ kanda ja TCEV Grupp OÜ menetluskuludest 97 % Pärisilla Finland Oy kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Pärisilla Finland Oy (hageja) esitas 23. märtsil 2016 hagi TCEV Grupp OÜ (kostja), milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 159 526 eurot, leppetrahvi 32 388,01 eurot ja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. oktoobril 2014 ja 21. novembril 2014 töövõtulepingud nr 131014 (leping I) ja 211114-1 (leping II). Lepingu I esemeks olid Soomes asukohaga Vipelentie 35, Rauha, Lappeenranta 55320, Paritalot vundamenditööd hinnaga 39074 eurot. Lepingu II esemeks olid Soomes asukohaga Vipelentie 35, Rauha, Lappeenranta 55320, Paritalot paarismajade välis- ning siseseinte ehitustööd hinnaga 46575 eurot. Kostja rikkus lepingut, kuna ehitustööd olid puudustega. Puudused esinesid nii vundamenditöödel kui ka sise- ning välisseinte ehitustöödel. Samuti ei täitnud kostja lepingust tulenevat ehitusplatsi koristamise kohustust, kulutas ebaotstarbekalt ehitusmaterjale ning ei kaitsenud nõuetekohaselt ehitusobjekti ilmastiku eest. Esimesed puudused ilmnesid 2014. a novembris. Ehitatud vundamendiseinad olid kõverad. Ehitussoklitele jäeti paigaldamata soklikate ja vundamendiseinad ei olnud kaitsekilega kaetud. Objekt oli vahel mehitamata. 2015. a jaanuaris selgus, et kostja ehitatud seinad on kõveramad, kui RYL kvaliteedinõuete teine klass lubab. Hageja teavitas 21. jaanuaril 2015 kostjat kvaliteediprobleemidest. Kostja tööde ülevaatamise ja kontrollmõõdistuse tulemusel selgus, et tööd ei vasta lepingu osaks olevale projektdokumentatsioonile ning selles määratud kvaliteedinõuetele. 08.07.2015 eksperdiarvamuse kohaselt on ehitustööde kvaliteet halb. Tööde tegemisel ei ole alltöövõtja piisava täpsusega järginud materjalide ja seadmete ning tootjapoolseid paigaldus- ja tööjuhiseid ning RYL-i kvaliteedinõudeid. Sellest tulenevalt ei ole hageja ka kostja tehtud töid vastu võtnud. Kuna kostja keeldus puudusi kõrvaldamast, kõrvaldas puudused hageja ise. Hageja fassaadi eeltööde materjali kogukulu on 7669 eurot. Lepingu kõrvalkohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud kulu on 7120 eurot. Ehitusmaterjalide raiskamise ja üürivõlgnevuse tõttu tekkis kulu 17 488,70 eurot. Seinte kõverusest põhjustatud fassaadi krohvimise kulu on 127 248,80 eurot. Hagejal on kostja vastu leppetrahvi nõue 32 388,01 lepingu p 12.3, 12.4, 12.5 alustel.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
Vastuse kohaselt on seinade kõverused tõendamata. Kuna kostja tegi töid kümnel erineval majal, pole aru saada, millise maja seinast on pilt tehtud ja kui suur on kõrvalekalle normist. Hagist ei nähtu tegelikke mõõtmisi. Hagis pole nimetatud, millisest nõudest tulenevalt oleks vajalik soklikatte ja kaitsekile paigaldamine. Hagi lisas 4 toodud e-kirjast ei nähtu, mis ajal või olukorras on see tehtud. Kostja koristas endale järel prügi ära ja hagejale ei saanud sellest tekkida kahju. Kostja ei ole raisanud materjali. Ei ole tõendatud, et hageja viskas prügi hulka betoonplokid. Samuti ei ole teada, kas plokid olid terved või oli tegu praaktoodanguga. Kasutuskõlblikke materjale prügi hulka ei pandud. Tõendatud ei ole piltide tegemise asukoht. Hageja ei ole nimetanud, millal esinesid olukorrad, kus objekt ei olnud nõuetekohaselt mehitatud. Hageja kartus tööde tähtaja ohtu seadmise osas ei realiseerinud. Sellest ei saanud tekkida kahju. Hagi lisas 17 esitatud fotod on tehtud enne, kui objektil tööd lõpetati. Kostja kõrvaldas kõik puudused, mis tema töödes esinesid. Pärast seda allkirjastasid hageja esindajad ka tööde vastuvõtmise aktid. Samuti on hageja tasunud kostjale kõikide lepingujärgsete tööde eest. Kuna hageja keeldus õigustamatult lepingu lisas 6 toodud alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamast, koostas kostja akti vaegtööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta, mille hageja esindaja 16.04.2015. See akt tõendab, et kõik puudused, mille osas hageja tegi kostjale etteheiteid, said kõrvaldatud, mistõttu pole võimalik, et hagejale on tekkinud vaegtöödega seonduvad lisakulutused. Samuti allkirjastas tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti Oravapoisid OÜ, kes alltöövõtu käigus võtsid kostjalt objekti üle ning jätkasid sellel töödega. Ka see akt tõendab, et objektil puuduseid ei olnud ning tööd jätkusid sujuvalt pärast kostja kohustuste täitmist. Mõlemale lepingule kohaldatakse lepingu p 3.2. kohaselt Soome õigust.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 6. veebruari 2018 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti hageja kanda ja nende rahalist suurust kindlaks ei määratud. Pooled on lepingu punktis 3.1. kokku leppinud, et pooltele laienevad Soome ehitustöövõtu üldised lepingutingimused (YSE 1998) osas, mis ei ole töövõtulepingus eraldi sätestatud. Punkti 3.2 kohaselt järgivad pooled lepingu täitmisel lepingut ja selle lisasid, Soomes kehtivat õigust ja ehitusalal kohaldatavaid standardeid, tavasid ja praktikat. Lisaks on pooled punktis 11.1 kokku leppinud, et tööde teostamisel on aluseks töövõtjale üle antud projektdokumentatsioon ja muud lepingu dokumendid, hea ehitustava, lepingu allkirjastamise hetkel kehtinud RYL klass I kvaliteedinõuete kõige uuem versioon, Soomes kehtivad muud ehitusala normid, standardid ja seadused, ametlikud nõuanded ja ettekirjutused. Kohaldamisele kuuluvad Soomes kehtivad normid. Soome pädev asutus Soome õiguse kohaldamise osas selgitas, et kõne all olevale õigussuhtele kohaldatakse üldisi lepinguõiguslikke reegleid ja põhimõtteid. Nende kohaselt seob leping osapooli selle kokkulepitud sisu alusel, kui leping on sõlmitud õiguspädevalt ning see ei ole ebaõiglane varaõiguslikke õigustoiminguid käsitleva seaduse (229/1928) §-s 36 sätestatud viisil. Üldised lepinguõiguslikud põhimõtted ei ole kõikehõlmavalt täpsed.
Soomes ei ole eraldi seadustikku, mis käsitleks töövõtulepinguid või ehitustöövõtulepinguid, välja arvatud tarbijaid kaitsvad seadused, mida ei kohaldata kahe firma vahelisele suhtele. Hageja väitel kohaldatakse kõne all olevale juhtumile osapoolte vahelist lepingut ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. Ehitustöövõtulepingute üldtingimusi (YSE) kohaldatakse nii, nagu osapooled on nende kohaldamise üle kokku leppinud. Kui osapooled on kokku leppinud lepingute üldtingimuste mõnest osast erinevalt, siis on niisugune eritingimus üldiste lepingutingimuste suhtes prioriteetne. Kahju hüvitamine lepingusuhteis eeldab, et lepingupool on rikkunud lepingut ning sellega on tekitatud teisele lepingupoolele kahju. Lähtekoht on see, et hüvitamisvastutus eeldab ettekavatsematust, kuid lepingut rikkunud osapool peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta on tegutsenud hoolikalt. Lisaks eeldab kahju hüvitamine üldiselt, et lepingut rikkunud osapoolele on jäetud võimalus hoida ära kahju tekkimine, parandades lepingukohases töös oleva vea. Hüvitamisvastutuse eeldused võidakse kindlaks määrata lepingus, kuid üldiselt ollakse seisukohal, et vastutust tahtliku tegevuse või ränga hoolimatusega põhjustatud kahju eest ei saa lepingus välistada. Hagejalt kostjale 21.01.2015 saadetud e-kirjale lisatud fotodelt ei nähtu, millisel objektil on fotod tehtud või milliselt fotolt nähtub, et kohati on keermelatid betoonist välja jäetud 12-17 cm. 13.02.2015 kirjaga koos saadetud fotodelt ei nähtu samuti, millises majas on väidetavad vead fikseeritud ning fotolt pole võimalik aru saada, kuidas on müüri ülemine osa sisse vajunud. Samuti ei nähtu fotodelt lisas 17, mille alusel hageja väidab, et seintel on puudused. Hageja pole välja toonud, millised on kõrvalekalded ette nähtud normidest. Hageja on lisas 20 välja toodud välisseinte kõrvalekalded lubatust. Maakohus leidis, et hageja on sellega tõendanud seintes kõveruste olemasolu. Kostja ei ole tõendi asjakohasusele ja lubatavusele vastu vaielnud. Fotodelt on näha, et mõõtmistulemuste kohaselt ületavad müüritise kõrvalekalded maksimaalset +/- 8 mm. RYL tabeli 511:T5 (kd II, tl 38) kohaselt on maksimaalseks lubatud hälbeks asukohast teise ja kolmanda klassi kohta +/- 8 mm. Hageja on oma lõplikes seisukohtades tuginenud lepingule ja märkinud, et lepingu punkti 11.1 kohaselt tuleb tööde teostamisel lähtuda RYL II klassi kvaliteedinõuetest. Samas nähtub kohtule esitatud soomekeelsest originaallepingutest ning nende tõlgetest, et punktis 11.1 on sätestatud aluseks klass I kvaliteedinõuete kõige uuem versioon. On ebaselge, millisele kvaliteediklassile hageja tugineb. Lepingust tulenevalt peab selleks olema I klass, mistõttu on hälbed veelgi enam lubatust suuremad. Maakohus märkis, et kostja on vaidlustanud ekspertarvamuse nii vorminõuete täitmata jätmise tõttu – ekspertarvamus ei ole allkirjastatud, kui sisulistel põhjustel – eksperdil ei olnud sellises tööstaadiumis võimalik hinnata vundamendi ja seinte nõuetele vastavust, kuna paikvaatluse läbiviimise hetkel oli tegemist kaetud töödega. Maakohus nõustus kostjaga, et eksperdiarvamuse allkirjastamata jätmise tõttu ei saa kohus pidada arvamust tõendina lubatavaks. Kuna puudub kindlus selle koostaja osas, pole võimalik hinnata, kas ekspertarvamus pärineb usaldusväärsest allikast. Kostja on nimetatud vastuväidet menetluse kestel välja toonud, kuid hageja ei ole vaatamata sellele allkirjastatud akti kohtule esitanud, mistõttu jättis maakohus selle tõendina arvestamata. Kuigi on tuvastatud ehituskvaliteedi puudused välisseinte kõveruste puhul hagiavalduse lisa 20 alusel, ei ole võimalik kohtul kindlaks teha, milline oli materjali kulu ja seega maksumus
konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks. Seega on tekkinud kahju suurus tõendamata ja kahju hüvitamise nõue, mis on esitatud seinte kõveruste likvideerimiseks, tuleb rahuldamata jätta. Maakohus tuvastas, et kostja teostatud tööd on hageja poolt vastu võtmata, kuna pooled ei ole allkirjastanud ,,alltöövõtu tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti’’. Sellel asjaolul ei ole kahju hüvitamise nõude seisukohalt tähtsust. Hageja nõue seisneb eelkõige kulutustes ja kahjus, mida hageja on pidanud puuduste kõrvaldamisega kandma, kuna kahju hüvitamise nõuet on hagejal võimalik esitada sõltumata tööde vastuvõtmisest. Seega ei oma tööde lõpliku vastuvõtmise fakti tuvastamine käesoleval juhul tähendust. Sel põhjusel ei oma ka tähtsust, kas 16.04.2015 tööde üleandmise – vastuvõtmise aktil on õiguspäraselt tööde teostajaks märgitud TCEV Rakennus Oy. Esitatud fotode alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millised on kõrvalekalded ettenähtud normidest, kuidas on kostja tööde teostamisel kokku lepitud nõudeid rikkunud, samuti puuduvad mõõtmistulemused. Hageja ei ole välja toonud, kuidas on graafiku esitamata jätmine või objekti alamehitamine põhjuslikus seoses kahju hüvitamise nõudega. Neid asjaolusid ei saa iseenesest lugeda kahju hüvitamise aluseks. See, et kostja oli teadlik hageja poolt talle ette heidetavatest puudustest, ei muuda asjaolu, et hageja ei ole kahju suurust tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, millistest kulutustest lähtuvalt on summa moodustunud. Hageja on esitanud 14.12.2015 koostatud tekitatud kahjude akti (kd II, tl 130), milles hageja kinnitas, et kostja on tekitanud hagejale kahju summas 17 488,70 eurot, mis on tingitud puudulikust juhtimisest ja organiseerimatusest ehitustööde jooksul. Samas on hageja tunnistanud, et objektil oli ka teisi alltöövõtjaid. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, milline osa koristusteenusele kulutatud summast oli põhjuslikus seoses kostja poolt objektile jäetud jäätmetega. Olukorras, kus kahju hüvitamise nõuded ei kuulu rahuldamisele, ei asunud kohus täiendavalt analüüsima esitatud arveid, hinnapakkumisi ja kulutuste akte. Võõrkeelsed ja tõlketa tõendid tuleb jätta kohtumenetluses arvestamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kostja lepingut. Hageja esitas nõude tõendamiseks kuludokumendid koos selgitustega (hagiavalduse lisa 21-23) ning välisseinte kõverustest tingitud fassaadikrohvimise tööde hinnapakkumise (hagiavalduse lisa 24) summas 127 248,80 eurot. Hageja on lisas 20 välja toonud välisseinte kõrvalekalded lubatust. Kostja ei ole tõendi asjakohasusele ja lubatavusele vastu vaielnud. Fotodelt on näha, et mõõtmistulemuste kohaselt ületavad müüritise kõrvalekalded maksimaalset +/- 8 mm. Lepingutest tulenevalt peavad tööd vastama RYL-i I klassi kvaliteedinõuetele. Ka maakohus leidis, et kostja rikkus lepingut, kuid ei mõistnud kahjuhüvitist välja; 2) vastutab kostja lepingu rikkumise eest. YSE § 25 lg 1 järgi hõlmab lepingupoole vastutus, kui töövõtulepingus või käesolevates üldistes lepingutingimustes pole teisiti sätestatud, kohustust hüvitada teisele lepingupoolele kõik need kahjud, mis on tekkinud seoses sellega, et
töövõtulepingu järgsed kohustused jäävad mingis suhtes täitmata või mis on muul viisil teisele lepingupoolele tekitatud. Sarnaselt VÕS §-ga 642 lg 1 vastutab töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumisel põhimõtteliselt alati; 3) rikkus maakohus selgitamiskohustust ja otsus on üllatuslik. Kostja ei esitanud vastuväiteid asjatundja arvamuse kohta enne asja sisulise arutamise lõpetamist. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et asjatundja arvamuse puhul pole võimalik hinnata, kas see pärineb usaldusväärsest allikast. Kohus oleks juba eelmenetluses pidanud juhtima tähelepanu, et selle tõendiga ei saa arvestada. Eelmenetluses tuleb kohtul selgitada pooltele, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad. Samuti tuleb vajadusel teha ettepanek esitada täiendavad tõendid; 4) on nõue tõendatud. Hageja esitas 14.12.2015 koostatud tekitatud kahjude akti (kd II, tl 130), milles hageja kinnitab, et kostja on tekitanud hagejale kahju 17488,70 eurot, mis on tingitud puudulikust juhtimisest ja organiseerimatusest ehitustööde jooksul. Hageja esitas kohtule 19.05.2015 e-kirjavahetuse (kd II, tl 132) selle kohta, et kostjal on tekkinud üürivõlg. Kahjude olemasolu kinnitab ka tunnistaja Kiur Lootus; 5) rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget 8, kuna otsus on põhjendamata ja vastuoluline; 6) rikkus maakohus TsMS § 33 lõiget 1, kui ei küsinud soomekeelsete tõendite tõlget ja jättis need otsuses arvestamata. Selle puuduse oleks saanud eelmenetluses kõrvaldada. Kostja ei vaielnud soomekeelsetele dokumentidele vastu.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kuna kohus ei tuvastanud kohustuste rikkumist, ei saa hagejal olla kahju hüvitamise nõuet. Maakohus leidis selgelt, et lepingu rikkumine on tõendamata. Maakohus on õigesti tagastanud tõlkimata tõendid tuginedes TsMS § 33 lõikele 3. Maakohus on korduvalt pooltele kinnitanud, et ei valda soome keelt. Kuna kohus ei tuvastanud lepingu rikkumist, et olnud tal ka kohustust hinnata kahju suuruse tõendamiseks esitatud tõendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 6. veebruari 2018 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 4657,50 eurot ja jätab hageja menetluskuludest 2,4% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 97,6% hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Ringkonnakohus märgib, et töövõtulepingu rikkumist tuleb eelkõige analüüsida selle järgi, kas töövõtja saavutas lepinguga kokkulepitud tulemuse. Selleks tuleb hinnata, kas valminud tööl on kokkulepitud omadused ja kas tehtud töö vastab kokkulepitud või tavalisele kvaliteedile. Lisaks sellele võib töövõtulepingut olla rikutud juhul, kui ületati töö valmimiseks kokkulepitud tähtaega või rikuti mõnd lepingulist kõrvalkohustust. Hageja etteheited kostjale lepingu täitmisel puudutavad valminud töö kvaliteeti (kõverad seinad), lepingulise kõrvalkohustuse rikkumist (ehitusplatsi koristamata jätmine) ja töö käigus esinenud minetusi (materjali ebaefektiivne kasutamine, platsi mehitamata jätmine). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsust süsteemselt ja piisavalt arusaadavalt põhjendanud ja on sellega rikkunud TsMS § 442 lõiget 8. Maakohtu otsuses on kohtu tuvastatu ja poolte esitatud seisukohad läbisegi esitatud ja need pole selgelt eristatavad.
8.Hageja 21. jaanuaril 2015 saadetud kirjast ja neile lisatud piltidest (tl 100-106, I kd) nähtub, et ehitustööde käigus esines seinte kõverust. Tegu on ehitusjärgus objektiga ja sellest tõendist ei saa järeldada, kas puudused eksisteerisid ka ehitise valmimisel. Kostja lubas 22. jaanuari 2015 e-kirjas puudused kõrvaldada (tl 107, kd I). Samuti märkis kostja, et kõverus ei pruugi viimistlust takistada. Hageja 13. veebruari 2015 kirjast (tl 109-119, kd I) ja neile lisatud piltidest nähtub, et hageja andis kostjale erinevaid juhiseid. Ainuüksi piltidelt ei ole puudusi võimalik tuvastada. Samuti puudub eelnimetatud tõendis informatsioon, kas hageja poolt etteheidetud puudused kõrvaldati kostja poolt. 12. aprilli 2015 kirjas ja selle lisatud piltidel (tl 1-20, kd II) kirjeldab hageja erinevaid puudusi. Esitatud tõendist ei ole arusaadav, kas need puudused on seotud seinte kõverusega või on need uued puudused. Tõendi esitamise ajal oli tegemist ehitusjärgus, mitte valmis ehitatud objektiga. Maakohus jättis õigustatult arvestamata asjatundja arvamuse (tl 22-26, kd II), kuna see ei ole allkirjastatud ja asjatundja kvalifikatsioon ei ole kontrollitav. Hageja ei ole tõendanud asjatundja pädevust, samuti seda, et arvamuses märgitud isik on arvamuse välja andnud. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse dispositiivsuse põhimõttest valivad pooled ise, millised tõendid nad esitavad (TsMS § 5 lg 1 ja 2). Apellatsiooniastmes oli hagejale TsMS § 652 lg 4 järgi tagatud võimalus tõendi puuduse kõrvaldamiseks. Kuigi apellant leiab, et maakohus rikkus eelmenetluse sätteid, kui ei selgitanud, et arvamus tuleb allkirjastada, ei ole hageja ka koos apellatsioonkaebusega allkirjastatud arvamust esitanud. Ka 5. oktoobri 2017 maakohtu istungil antud ütlused ei tõenda asjaolu, et puudused eksisteerisid hageja etteheidetud viisil valminud ehitisel. Joonitud ja mõõdetud fotodelt pole võimalik aru saada, millal ja millisel objektil on need tehtud (tl 34-50, kd II). Just eelnimetatud tõenditega soovis hageja tõendada ehitise seinte kõverusega seotud lepingu rikkumist (hageja
13.novembri 2017 teesid, p 2.2.3).
9.Ringkonnakohus leiab, et tõendatud on seinte kõverusega seotud puudused ehitusprotsessi käigus, kuid mitte valminud tööl (vt käesoleva otsuse p 8). Samas ei anna protsessi käigus esinenud puudused veel alust pidada valminud asja lepingutingimustele mittevastavaks. Sellisel juhul ei ole põhjendatud puuduste esinemisest tulenev kahju hüvitise nõue. Järelikult ei ole kohtul iseenesest vaja hinnata tõendeid, mis on esitatud kahju suuruse tõendamiseks. Ringkonnakohus siiski märgib, et hageja ei ole piisavalt tõendanud ka põhjuslikku seost kohustuste rikkumise ja kahju vahel ning kahju suurust. Maakohus leidis põhjendatult, et esitatud tõenditest ei nähtu, millise konkreetse puuduse kõrvaldamiseks ostetud materjali kasutati (maakohtu otsuse p 35). Esitatud tõenditest nähtub, et ostetud on ehitusmaterjali (tl 52, 54, 56, kd II) ja osa sellest on veetud Soome (tl 53, 55, kd II). Seejuures ei ole materjali kulu seostatud väidetavalt kõrvaldatud puudustega.
10.Hageja 21. novembri 2014 kirjas ja sellele lisatud fotodelt (tl 94-97, kd I) selgub, et erinevad ehitusjäätmed olid ladustatud läbisegi hunnikusse. 24. märtsi 2015 e- kirjast ja sellele lisatud fotodelt (tl 125-130, kd I) nähtub, et ehituspraht oli objektil laiali. Selles kirjas hoiatas hageja, et võib objekti korrashoiu kohustuse rikkumise eest teha trahvi 5000 eurot. Kostja lubas prahi koristada (tl 131, kd I). Esitatud piltidelt nähtuvad erinevates kohtades ladustatud ehitusmaterjalid (tl 133-212, kd I). Eeltooduga saab lugeda tõendatuks, et kostja rikkus vähemalt mõnel korral objekti korrashoiu kohustust. Sellega rikuti töövõtulepingu p 8.9, mille kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt igapäevaselt tööst tekkinud jääkide koristamist ja objekti puhastamist.
11.Kuigi on tuvastatud, et objekti korrashoiu kohustust rikuti, leidis maakohus õigesti, et ei ole tõendatud sellest tekkinud kahju ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel (maakohtu otsuse p 61). Kuna objektil oli ka teisi töövõtjaid ja esitatud tõenditest ei selgu, kas kostja koristas oma prügi ise ära, ei ole ehitusjäätmete laokile jätmisest tekkinud kahju hüvitamise nõue tõendatud.
12.Ehitusmaterjali liigsuurt kulu soovis hageja tõendada 4. märtsi 2015 e- kirjaga ja selle lisatud piltidega (tl 122-124, kd I; 13. novembri 2017 teeside 2.2.8). Piltidelt nähtub, et mõned üksikud ehitusplokid asetsevad ehitusjärgus ehitise kõrval. Kuigi ka ehitusprahi sees nähtub ehitusmaterjale (tl 94-97, kd I; tl 125-130, kd I; tl 133-212, kd I), ei ole teada, kas need materjalid õnnestus uuesti kasutada ja kas need olid kasutuskõlblikud. Seetõttu on materjali ebaotstarbekas kasutamine tõendamata.
13.Üürivõlast lähtuva nõude tõendamiseks esitatud tõendid on ebaselged ja arusaamatud. 19. mai 2015 e- kirjast (tl 132, kd II) nähtub, et kostjal esines võlgnevus „Repotie 6a omaniku“ ees, samas ei selgu, kellega ja millistel tingimustel üürileping sõlmiti. Samas tõendis on märgitud, et korterit kasutasid hageja allhankijad. Seega viitab esitatud kiri sellele, et kostjal oli kolmanda isiku ees võlgnevus, kuid korterit kasutavad ka hageja allhankijad. Esitatud arve (tl 136, kd II) ei tõenda lepingulisi suhteid seoses üüriga. Arve saajaks on hageja, mitte kostja. Esitatud tõenditest ei nähtu ka seda, kas võlgnevus tasuti ja kes seda tegi.
14.Ringkonnakohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohustus tuvastas, et vähemalt mõnel juhul rikuti objekti korrashoiu kohustust, kui tehti üldehitustöid. Töövõtulepingu 211114-1 p 12.3. kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt leppetrahvi iga konkreetse rikkumise eest kuni 10% lepingu hinnast, kui töövõtja rikub lepingust tulenevaid kohustusi. Sama lepingu p 9.1. järgi on lepingu hind 46 575 eurot. Seega on põhjendatud leppetrahvi nõue 4657,50 euro ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et objekti koristamata jätmine eest on hageja hoiatanud kostjat, et ta võib nõuda leppetrahvi (tl 125, I kd). Ringkonnakohus leiab, et leppetrahvi saab nõuda vaid siis, kui seda tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist. Vastasel korral võib õiguskaitsevahendi kasutamine olla hea usu põhimõtte vastane. Kuivõrd objekti korrashoiu kohustuse rikkumise kohta hoiatati leppetrahvi nõudmisest, on leppetrahvi nõue 4657,50 euro ulatuses põhjendatud. Hageja ei nõua leppetrahviga viivitamise eest viivist.
15.Ringkonnakohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Hagi rahuldati ~ 3 % ulatuses (4657,50*100/191914,01). Seega jätab ringkonnakohus hageja menetluskuludest 3 % kostja kanda ja kostja menetluskuludest 97 % hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.