Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-15405
Tsiviilasi
Q.Y.S hagi H.S.A, Z.L-i , Y.B võla ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.03.2018 vaheotsus lõppotsusena
ning O.K.K vastu
Kaebuse esitaja, kaebuse liik Q.Y.S apellatsioonkaebus Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 33 316,23 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellant): Q.Y.S (registrikood XXX, XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar
ja
Kostja I (vastustaja I): H.S.A (registrikood XXX, XXX) Kostja II (vastustaja II): Z.L (isikukood XXX, XXX) Kostja III (vastustaja III): Y.B (isikukood XXX, XXX) Kostja IV (vastustaja IV): O.K.K XXX)
(registrikood XXX,
Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Kiisa Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 02.03.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnkohtu menetluskulud jätta Q.Y.S kanda.
3.Välja mõista Korteriühistult XXX ringkonnakohtu õigusabikulu 1152 eurot H.S.A kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Q.Y.S (hageja) esitas 16.10.2017 Harju Maakohtule hagi H.S.A (kostja I), Z.L-i (kostja II), Y.B (kostja III) ning O.K.K (kostja IV) vastu võla ja viiviste saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli OÜ Q Q.Y.S liige ning ettevõttel tekkis hageja ees majandamiskulude võlgnevus. 10.07.2015 kanti korterite omanikuna kinnistusraamatusse kostja I, kes omandas OÜ-le Q kuulunud korterid kohtutäitur Mati Roodese poolt täiteasjas läbi viidud kordusenampakkumisel. Seejuures kinnitas kostja I enampakkumise käigus, et on teadlik sellest, et korterite osas on tekkinud seisuga 14.06.2015 kommunaalmaksete võlgnevus koos viivistega summas 60 331,18 eurot, mis läheb korterite võõrandamisel üle uuele omanikule.
3.Kostja I on tänaseks korterid võõrandanud. Kostja I oli korteri nr 199 omanik alates 10.07.2015 kuni 24.08.2015, mil uute omanikena kanti kinnistusraamatusse sisse kostjad II ja III. Kostja I oli korterite 200, 201 ja 202 omanik perioodil 10.07.2015 kuni 14.04.2016, mil uue omanikuna kanti kinnistusraamatusse sisse kostja IV. Kuna kostja I omandas korterid täitemenetluses toimunud enampakkumisel, läksid KÜS § 51 alusel kostjale I üle eelmise omaniku õigused ja kohustused ning KÜS § 7 lg 3 järgi mh kohustus tasuda tasumata majandamiskulude ja muude maksete eest. Tänastel omanikel, kostjad II-IV, on tekkinud solidaarvastutus KÜS § 7 lg 3 alusel endise omaniku OÜ Q võlgnevuse eest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt I võlgnevuse tasumist kõikide korterite osas. Kostjatelt II ja III solidaarselt eelmise kostjaga korteri 199 osas ning kostjalt IV solidaarselt koos kostjaga I korterite 200, 201 ja 202 osas. Hagi esitamise seisuga on kostjatel jätkuvalt võlgnevus korterite majandamiskulud eest perioodil 01.05.2008 kuni 31.07.2012. Hageja palub kostjatelt I-III solidaarselt välja mõista korteriga nr 199 seotud võlgnevus 2502,47 eurot ja kostjatelt I ja IV solidaarselt välja mõista korteri nr 200 osas tekkinud võlgnevus 5166,01 eurot, korteri nr 201 osas tekkinud võlgnevus 5907,24 eurot, korteri nr 202 osas tekkinud võlgnevus 4732,91 eurot (VÕS § 108 lg 1).
4.Hageja nõue ei ole aegunud. Kuivõrd hageja ja kostjate vahel puudub tehing, siis ei saa lähtuda TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast. Samuti ei ole kostjatel
hageja ees korduvate kohustuste täitmise kohustust, mistõttu ei saa lähtuda TsÜS § 154 lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast. Hageja nõude aluseks on seadusest (KÜS § 7 lg 3) tulenev korteri omandaja vastutus tasuda korteriühistule korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Sellisel juhul tuleb nõuete aegumisel lähtuda TsÜS §-s 149 sätestatust. Kuna nõuete tekkimise aluseks on korteriomandi omanikuks saamine, ei saanud nõuded muutuda sissenõutavaks enne, kui kostjad omanikeks said (TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2, VÕS § 82 lg-d 3 ja 7). KÜS § 7 lg 4 eesmärgiks on tagada korteriühistu huvide kaitse nõuete maksmapanekul ning see eesmärk jääks kohaldamata, kui tuleks arvestada esialgse nõude aegumist.
5.Kostjaid võib pidada solidaarvõlgnikest käendajateks, kellel puudub õigus aegumisele tugineda, sest põhivõlgniku OÜ Q suhtes oli kohtumenetluse tõttu aegumine peatunud. Nimelt pöördus hageja vaidlusalust majandamiskulude võlgnevust puudutava nõudega korterite esialgse omaniku OÜ Q vastu kohtusse ning TsÜS § 160 lg 1 järgi peatus hageja nõuete aegumine 12.05.2010 - 18.11.2013. Põhivõlgnik ei saa viidata aegumisele ja tema asemel ei saa seda teha kostjad.
6.Käesolevas asjas ei saa tugineda Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-174-11, kuna viidatud asjas nõudis korteriühistu korteriomanikult võlgnevuse tasumist olukorras, kus võlgnik oli võla tekkimise ajal korteriomanik. Käesolevas asjas võõrandati korter koos võlgnevusega ja uutel omanikel tekkis kohustus seaduse alusel. Kostjate vastuväited hagile
7.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid kohaldada aegumist ja teha selles osas vaheotsus.
8.Kostja I nõustus, et ta osales täitemenetluses korteriomandite enampakkumisel ja kinnitas enampakkumise osalemise vormi, millel oli muuhulgas viide võlgnevusele seisuga 14.06.2015 summas 60 331,18 eurot. Kinnituses ei olnud ühtegi viidet, mille alusel, millisel perioodil ja miks on võlgnevus tekkinud.
9.Perioodil 01.05.2008 – 31.07.2012 esitatud arvetest tulenevad nõuded on aegunud. Kostjad võivad esitada kõiki vastuväiteid, mida sai esitada Q OÜ (VÕS § 65 ja § 67 lg 2). Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus tegi 02.03.2018 vaheotsuse lõppotsusena, millega jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud 2496 eurot.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) 21.03.2007 kanti OÜ Q kinnistusraamatusse XXX korteriomandite nr 199, nr 200 ja nr 201 omanikuna ja korteriomandi nr 202 ühe kaasomanikuna; 2) hageja kanti korteriühistuna registrisse 03.05.2007; 3) 31.12.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-2785 rahuldas Harju Maakohus hageja nõude OÜ Q vastu ning mõistis OÜ-lt Q hageja kasuks välja perioodi 01.05.200831.07.2012 põhivõlgnevusena 19 091,33 eurot, viivisena 8 929,34 eurot ning viivise alates 27.08.2012 kuni kohtuotsuse täitmiseni põhivõlalt määraga 0,07% päevas; 4) Harju Maakohtu 23.01.2014 määrusega mõisteti tsiviilasjas nr 2-10-2785 OÜ-lt Q hageja kasuks välja menetluskulud; 5) 10.07.2015 kanti korteriomandite nr 199, nr 200 ja nr 201 omanikuna ning nr 202 ühe kaasomanikuna kinnistusraamatusse kostja I, kes omandas korterid täitemenetluse raames läbi viidud enampakkumisel;
6) hageja avalduse alusel jätkas kohtutäitur Kaire Põlts Q OÜ suhtes alustatud täitemenetlust kostja I suhtes Harju Maakohtu 31.12.2012 otsuse täitmiseks ja alustas tema suhtes uut täitemenetlust Harju Maakohtu 23.01.2014 määruse täitmiseks; 7) kostja I vaidlustas kohtutäituri tegevuse ja esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuste vaidlustamiseks; 8) tsiviilasjas nr 2-15-18401 tehtud määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus kostja I määruskaebuse ja tühistas muuhulgas kohtutäituri otsuse; 9) Riigikohus jättis samas asjas 02.11.2016 tehtud määrusega Tallinna Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid asus põhjenduste osas seisukohale, et kostja I ei ole OÜ Q eriõigusjärglane; 10) kostja I oli korteriomandi nr 199 omanik alates 10.07.2015 kuni 24.08.2015, mil korteriomandi omandasid kostjad II ja III; 11) kostja I oli korteriomandite nr 200 ja nr 201 omanik ning korteriomandi nr 202 kaasomanik ajavahemikul 10.07.2015 kuni 14.04.2016, mil korteriomandite uue omanikuna kanti kinnistusraamatusse kostja IV.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on kohustatud hüvitama hagejale korteriomanditega nr 199, nr 200, nr 201 ja nr 202 seotud kommunaalmaksete võlgnevuse alates maist 2008 kuni juulini 2012 summas 18 308,63 eurot ning kas kostjad on kohustatud tasuma hagejale viivist alates omanikuks saamisest mõistliku aja möödumisel. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja nõue kostjate vastu on aegunud. Maakohus leidis, et hageja nõuded on aegunud.
13.Riigikohus on leidnud, et aegumise kohaldamise osas ei ole korteriühistu ja tema liikme vahelise õigussuhte puhul tegemist seadusest tuleneva õigussuhtega, mille puhul kohalduks hageja viidatud TsÜS § 149, vaid korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid ühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitleda tehingulise suhtena (RKTKm 3-2-1-174-11, p 11). Samas lahendis leidis Riigikohus, et kuna majandamiskulud kujutavad endast perioodilisi makseid, tuleb nõuete aegumisele kohaldada TsÜS § 154. Kohtu hinnangul ei muuda hageja nõuet kostjate vastu seadusest tulenevaks nõudeks ainuüksi asjaolu, et kostjatel tekkis seaduse alusel hageja ees solidaarkohustus koos korterite endise omanikuga. Põhivõlasuhte näol oli tegemist korteriühistu ja tema liikme vahelise suhtega tulenevalt majandamiskulude tasumisest.
14.Samuti on Riigikohus leidnud, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi omandaja ja võõrandaja solidaarkohustuse ning sätte eesmärgiks on lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut korteri võõrandamise korral (RKTKo 3-2-1-48-1, p 12). Kohus ei nõustu hageja väitega, et nõude maksmapaneku lihtsustamise üheks osaks on välistada nõude aegumist puudutavate vastuväidete esitamine korteriomandite omandajate poolt. Sellist piirangut KÜS § 7 lg 3 ette ei näe. Riigikohus on ka rõhutanud, et korteriomandi omandaja vastutus tekib võõrandaja vastutuse kõrval, mitte selle asemel (RKTKm 3-2-1-97-16, p 16). Seetõttu ei kehtinud Riigikohtu hinnangul varasem kohtulahend kui täitedokument isiku suhtes, kes oli hiljem omandanud korteriomandi. Maakohtu hinnangul ei saa antud Riigikohtu tõlgenduse kohaselt nõude aegumine olla kostjate suhtes peatunud ajal, mil toimus kohtumenetlus hageja ja Q OÜ vahel.
15.Kuivõrd kostjate solidaarvastutuse sisustamisel võib analoogia korras kohaldada võlaõigusseaduse käendust reguleerivaid sätteid, siis võivad kostjad VÕS § 149 lg 1 järgi esitada hageja nõudele aegumise vastuväiteid. Hageja esitatud nõude näol on tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega ning nõude aegumise osas kohaldub TsÜS § 154. Perioodil 01.05.2008 – 31.07.2012 esitatud arvetest tulenevad nõuded olid kostjate vastu tervikuna aegunud hagiavalduse esitamise ajal. 2008.
aastal esitatud arvete osas lõppes aegumistähtaeg 31.12.2011, 2009. aastal esitatud arvete osas 31.12.2012, 2010. aastal esitatud arvete osas 31.12.2013, 2011. aastal esitatud arvete osas 31.12.2014 ning 2012. aastal esitatud arvete osas 31.12.2015. Kuivõrd kostja I sai korterite omanikuks alates 10.07.2015 ja kostjad II ja III said korteriomandi nr 199 omanikuks 24.08.2015, siis vähemalt 2012. aastal esitatud arvete osas oleks hageja saanud esitada nõuded kostjate I-III vastu enne, kui need aegusid. Aastatel 2008-2011 esitatud arvetest tulenevad nõuded olid aegunud enne, kui kostjad said korteriomandite omanikeks. Samuti olid kõik hageja nõuded aegunud enne, kui kostja IV sai omanikuks.
16.Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema nõuded ei saanud muutuda sissenõutavateks enne, kui kostjad said korterite omanikeks. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud KÜS § 7 lg-st 3 ei tulene ühistule õigust esitada mistahes määramata ajaperioodil mistahes uute korteriomanike vastu nõudeid sõltumata sellest, millal põhinõue ise oleks aegunud. Kostjate näol on tegemist solidaarvastutust omavate isikutega, kes analoogiliselt käendajatega vastutasid algse võlgniku kõrval, mitte algse võlgniku asemel. Kostjate kohustus muutus sissenõutavaks ühistu poolt arve esitamisel ning aegumistähtaeg algas arvete esitamise kalendriaasta lõppemisest. Aegumistähtaja teistsugust arvestamist ükski õigusakt ette ei näe. Nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu (RKTKo 3-2-1-33-09, p 10, 3-21-116-15, p 11, 3-2-1-118-15, p 13). Aegumise kohaldamise osas ei ole oluline, millal võlausaldaja esitas nõude käendaja vastu (RKTKo 3-2-1-153-14, p 9).
17.TsÜS § 149 näol on tegemist erinormiga, mis ei kohaldu KÜ poolt oma liikmete vastu esitatud majandamiskulude nõuetele. Samuti ei tekkinud hagejal uut seadusest tulenevat nõudeõigust ajal, mil kostjad said korteriomanikeks ning neil tekkis solidaarvastutus koos korterite võõrandajaga. Seega ei ole nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta aegumine kohaldamata ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtusse. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
19.Hageja nõuded ei ole aegunud, kuna tegemist on seadusest tulenevate nõuetega (KÜS § 5 lg 1, KÜS § 7 lg 3), mis muutusid kostjate suhtes sissenõutavaks pärast korterite omandamist (s.o vastavalt 2015. a ja 2016. a). Hageja nõudele kohaldub TsÜS §-s 149 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg.
20.Hageja nõustub, et hageja ja OÜ Q vahel oli tehinguline suhe, kuid ei nõustu, et hageja ja kostjate vahel on OÜ Q poolt tasumata jäänud maksete osas tehinguline suhe.
21.Asjakohatu on maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-11 (p 11), kuna Riigikohtu lahendi asjaolude kohaselt nõudis KÜ korteriomanikult majandamiskulude ja muude maksete võlgnevuse tasumist olukorras, kus võlgnik oli võlgnevuse tekkimise ajal korteri omanik. Käesoleval juhul nii ei ole.
22.Erialakirjanduses on selgitatud, et TsÜS § 149 kohaldub juhtudel, kui (i) nõue ei tulene tehingust ja (ii) sellise nõude jaoks puudub eriregulatsioon (P. Varul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne. Lk 482). KÜS § 7 lg 3 puhul on täidetud mõlemad eeldused.
23.Kostjaid saab käsitada käendajatest solidaarvõlgnikena. OÜ Q suhtes on aegumine peatunud, mistõttu ei saa kostjad kui käendajad tugineda võlausaldaja ja võlgniku vahelisest suhtest tulenevale aegumise vastuväitele. Maakohtu viide, et kostjate suhtes ei saanud aegumine peatuda, kuna kostjad ei osalenud kohtumenetluses, on ebaõige
ainuüksi seetõttu, et kostjate vastutus endise omaniku võlgnevuse eest tekkis korteriomandite võõrandamise järgselt ning hageja ei saanud enne seda kostjate vastu nõuet esitada ega võlgnevuse nõude maksmapanekuks kohtusse pöörduda. Vastustaja seisukoht
24.Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
26.Käesolevas asjas ei vaidlusta hageja maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Vaidlus on ainult aegumise õigusliku regulatsiooni üle.
27.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu õiguslikust olukorrast. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
28.Hageja nõustub, et majandamiskulude võlgnevus, mis on käesoleva nõue esemeks, tuleb tema ja OÜ Q vahelisest tehingulisest suhtest, kuid põhjendamatult ei nõustu sellega, et hageja ja kostjate vahel on OÜ Q poolt tasumata jäänud maksete osas tegemist sama tehingulise suhtega.
29.KÜS § 7 lg 3 ei ole eraldiseisev nõude tekkimise seaduslik alus, vaid korteriomaniku vastu suunatud nõuete üleminekut reguleeriv säte. Korteriühistu ja tema liikme vahel algselt tekkivaid nõudeid ei reguleerita KÜS § 7 lg 3 alusel. KÜS § 51 ja KÜS § 7 lg 3 kohaldamine eeldab, et võlgnevus, milline läheb uuele omanikule üle, juba eksisteerib. Ilma olemasoleva võlgnevuseta ei teki korteriühistule nõudeõigust ega korteriomandi omandajale kohustust KÜS § 7 lg 3 alusel. Seetõttu tuleb poolte õigussuhte kvalifitseerimisel analüüsida varasemalt tekkinud kohustust ja selle aluseks olevat õigussuhet. Hageja ja kostjate vaheline õigussuhe ei eksisteeri eraldiseisvalt korteriomandite eelmise omaniku ja hageja vahelisest varasemast suhtest.
30.Maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-174-11 on asjakohane, kuivõrd selle lahendi raames sedastas Riigikohus, milline on korteriomaniku ja korteriühistu vahelise õigussuhte olemus ning see ei muutu sellest, kas kostjad olid võlgnevuse tekkimise ajal korteriomandite omanikud või mitte.
31.Nõude aegumise peatumine Q OÜ suhtes ei mõjuta kostjaid. VÕS § 65 alusel kehtivad aegumise vastuväited vaid selle isiku suhtes, keda need puudutavad. Asjaolu, et ühe solidaarvõlgniku suhtes on olemas jõustunud kohtuotsus, ei muuda teise võlgniku suhtes nõuet aegumatuks.
32.Korteriomandite müümisel ei tekkinud hagejal uut nõuet, vaatamata sellele, et hagejal oli nõudeõigus nii vana kui ka uue omaniku vastu. Kui nõue on aegunud, siis on ta aegunud ka kõigi võimalike järgnevate uute korteriomanike suhtes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
34.Maakohus mõistis hagejalt välja kostja H.S.A kasuks põhjendatud ja vajalike menetluskuludena õigusabikulu 2496 eurot. Maakohus on kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
35.Kostjad esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nende menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 1640 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs 5 tundi, suhtlus kliendiga 1 tund ja vastuse koostamine 4,255 tundi. Kostjatele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 160 eurot ilma käibemaksuta. Kostjad on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames ja nad ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad paluvad menetluskulud hüvitada H.S.A-le
36.Hageja vaidleb vastu kostjate menetluskulude suurusele ja palub mitte välja mõista menetluskulusid suuremas ulatuses kui on põhjendatud ja vajalik kulu.
37.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kostjate poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Maakohtu otsuse ja kaebusega tutvumise, analüüsimise ning vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul kokku 6 tundi, arvestades, et tegemist on üksnes aegumisel põhineva vaheotsusega ja kostjad kordavad põhiliselt juba maakohtus esiletoodud asjaolusid ja põhjendusi.
38.Kostjate vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 160 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.
39.Seega tuleb hagejal hüvitada kostjate õigusabikuluna 960 (6x160) eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 1152 eurot, mis tuleb vastavalt kostjate kokkuleppele välja mõista H.S.A kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.