18 656,10 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), esindajad seaduslik esindaja juhatuse liige AG Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Kuldar Kirt Kohtuistungi toimumise aeg
19.09.2018.a
Istungil osalenud isikud
Kostja tehinguline esindaja Kuldar Kirt ja hageja seaduslik esindaja juhatuse liige AG
Resolutsioon:
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Apellant, XX tasub vastustajale, Y OÜ-le kompromissi korras 17 448,60 eurot 12 osamaksega alates kompromissi jõustumisest järgmiselt:
1.1.12.hiljemalt 15.09.2019.a summas 1454,05 eurot. Tühistada Harju Maakohtu 23.03.2018.a otsus. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tagastada apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 375 eurot OÜ NÕUSTAMISTEENUSED pangakontole nr EE632200221062433355 (Swedbank AS). Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15.09.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 15 000 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 2448,60 eurot ja edasiulatuvalt viivised kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga 0,022% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (endise nimega OÜ H) ja kostja 14.12.2012.a võlakohustuse tagastamise ja sõiduauto rendilepingu. Lepingu sissejuhatava osa kolmanda lõike ja lepingu punkti 2.3 alusel tunnistas kostja hageja ees olevat võlgnevust summas 15 000 eurot, mille kostja pidi hagejale tagastama hiljemalt 01.09.2013.a. Kostja ei ole enda kohustust täitnud. Hageja võttis kostjaga ühendust e-kirja teel 2014.a oktoobris, paludes kostjal edastada informatsiooni, millal kostja hagejale võlgnevuse tasub. Kostja lubas e-kirja teel, et hakkab võlgnevust tasuma igakuiselt alates 2014.a novembrist summas 600 eurot kuus. Kostja ei ole oma võlgnevuse katteks tasunud ühtegi makset. Hageja nõudis viiviste tasumist seadusejärgse viivisemääraga alates tasumise tähtpäevale 01.09.2013.a järgnevast päevast. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hagejalt raha saanud ega alusetult võtnud. Kostja kasutuses ei ole lepingus märgitud sõidukit Audi Q7 ning hageja ei ole ka pakkunud kostjale sõiduki Audi Q7 ümbervormistamise võimalust. Hagejal puudub kostja vastu nõue, mida kostja saaks tunnistada või kinnitada. Alternatiivse vastuväitena tegi kostja enda 12.12.2016.a menetlusdokumendis menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja esitas hageja vastu perioodi 27.12.2010.a - 26.10.2012.a eest, kui kostja oli hageja juhatuse liige, keskmise tasu arvestuse alusel (2265 eurot kuus) menetlusliku tasaarvestusavalduse tasaarvestades hageja väidetava nõude oma juhatuse liikme või töölepingust tuleneva tasu nõudega. Kostja oli perioodil 27.12.2010.a - 26.10.2012.a hageja juhatuse liige. Talle maksti juhatuse liikme ja töötasu selliselt, et kostjal oli õigus kasutada hageja pangakaarti oma juhatuse liikme ja töötasu välja võtmiseks. Lisaks olid paljud sularaha väljavõtmised seotud töölähetustega, näiteks Leetu, Lätti, Venemaale, Saksamaale jne. Arvestades eeltoodut ning statistikat, mille kohaselt oli 2015.a keskmine tegevjuhi tasu 2265 eurot, oli kostjal hageja vastu tasunõue. Hageja ei tõendanud kostjale tasu maksmist. Kostjal oli õigus hageja pangakaarti kasutades oma juhatuse liikme ja töötasu välja võtmiseks.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-15-13631 Hageja ja kostja vahel võis olla tööleping olenemata sellest, et kostja oli juhatuse liige. Töölepingu sõlmimine ei välju äriühingu igapäevase majandustegevuse raamidest ning seega polnud tal vaja ka osanike nõusolekut. Kostjal ei ole hageja raamatupidamislikke dokumente ning seega on tal võimatu tõendada, mis kulutusi ta tegi.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 23.03.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 000 eurot, viivised 2448,60 eurot ja viivise põhinõudelt alates 15.09.2015.a kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
6.02.10.2018.a avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada. Apellant palus tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
9.Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 750 eurot. Sellest pool, s.o 375 eurot tuleb apellandile tagastada taotluses märgitud kontole.
10.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Käesoleval juhul ei ole pooled leppinud kokku teisiti.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-15-13631
11.Pooled ei loobunud käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ega lühendanud kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega. Seega saab määruse peale kaevata 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (TsMS § 645 lg 2 ja § 698 lg 2).
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.