OÜ EJHL Kinnisvara hagid Suur Ameerika Jäähalli OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Suur Ameerika Jäähalli OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
55 721,55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): OÜ EJHL Kinnisvara (registrikood 12981687), tehinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kostja (apellant): Suur Ameerika Jäähalli OÜ (registrikood 11038632), tehinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
Kohtuistungi toimumise aeg
19.09.2018.a
Istungil osalenud isikud
Kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp ja hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akenberg ja seaduslik esindaja juhatuse liige TU
Resolutsioon:
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Kostja, Suur Ameerika Jäähalli OÜ tasub hagejale, OÜ-le EJHL Kinnisvara 2017. ja 2018. aastate üüri ja maamaksu võlgnevused kogusummas 25 387,38 eurot ühe pangapäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.2.Kostja tasub hagejale alates 01.01.2019.a kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-16-2726 iga-aastaselt üüri 6360,46 eurot, millest 3180,23 eurot kuulub
1(6)
Tsiviilasi nr 2-17-9565
tasumisele iga-aastaselt 10. jaanuariks ja 3180,23 eurot kuulub tasumisele igaaastaselt 10. juuliks.
1.3.Kostja tasub hagejale alates 01.01.2019.a kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-16-2726 iga-aastaselt maamaksu 6598,25 eurot, millest 3300 eurot kuulub tasumisele iga-aastaselt 31. märtsiks ja 3298,25 eurot kuulub tasumisele igaaastaselt 1. oktoobriks.
1.4.Kostja tasub hagejale maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 4730 eurot ühe pangapäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.5.Kostja tasub hagejale apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude osaliseks hüvitamiseks 670 eurot ühe pangapäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Ülejäänud osas jäävad hageja apellatsioonimenetluse kulud hageja enda kanda.
1.6.Kostja menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad kostja enda kanda.
1.7.Kostja tasub hagejale kompromissis toodud summade tasumisega viivitamise korral viivist 0,05% päevas alates päevast, mil summa muutub kompromissi kohaselt sissenõutavaks, kuni tasumise päevani. Hageja loobub varasema perioodi viivise nõudest.
1.8.Kompromissis toodud summad kuuluvad tasumisele hageja OÜ EJHL Kinnisvara kontole nr EE932200221063464022 Swedbank’is.
1.9.Kostja võib kompromissis toodud summade tasumiseks anda Tallinna notar Rainis Int’ile korralduse notari ametialasele kontole hageja kasuks hoiustatud raha väljamaksmiseks hageja kontole, seejuures jääb vastutavaks nende summade hageja kontole laekumise eest kostja.
1.10.Kompromissis toodud summade mittetasumisel kuulub kompromissi kinnitav kohtumäärus täitmisele täitemenetluse seadustikus rahaliste nõuete täitmiseks ettenähtud korras.
1.11.Juhul kui tsiviilasjas nr 2-16-2726 esitatud Suur Ameerika Jäähalli OÜ hagi rahuldatakse, ei esita OÜ EJHL Kinnisvara Suur Ameerika Jäähalli OÜ vastu teistkordselt (st nüüd juba üürilepingu, mitte enam hagi tagamise määruse alusel) üüri- ja maamaksu nõudeid perioodi eest 01.01.2017.a kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-16-2726.
1.12.Kompromissi sõlmimine ei mõjuta teisi poolte vahel käimasolevaid kohtuasju ega nendes esitatud õiguslikke positsioone. Tühistada Harju Maakohtu 12.03.2018.a otsus (v.a punktid 1 ja 2, millega kohus rahuldas hageja 31.01.2018.a esitatud protokolli parandamise taotluse osaliselt). Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Tagastada apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 550 eurot Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co pangakontole nr EE662200221014952965 (Swedbank AS). Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2(6)
Tsiviilasi nr 2-17-9565
1.20.06.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 2017.a esimese poolaasta üüri- ja maamaksu võlgnevused kogusummas 5950,19 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 132 eurot ning viivise 2017.a maamaksu esimeselt osamakselt 3300 eurolt 0,05% päevas alates 20.06.2017.a kuni 2017.a maamaksu esimese osamakse 3300 euro tasumiseni. 03.10.2017.a esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjale enda kasuks välja 2017.a teise poolaasta üüri- ja maamaksu võlgnevused kogusummas 6478,48 eurot, viivise 133,57 eurot, viivise 2017.a teise poolaasta üüri- ja maamaksu (kokku 6478,48 eurot) tasumisega viivitamise eest 0,05% päevas alates 03.10.2017.a kuni põhivõla tasumiseni ning alates 01.01.2018.a kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-16-2726 iga-aastane üür 6360,46 eurot, millest 3180,23 eurot kuulub tasumisele iga-aastaselt 10. jaanuariks ja 3180,23 eurot kuulub tasumisele iga-aastaselt 10. juuliks, iga-aastane maamaks 6598,25 eurot, millest 3300 eurot kuulub tasumisele iga-aastaselt 31. märtsiks ja 3298,25 eurot kuulub tasumisele iga-aastaselt 1. oktoobriks ning viivis väljamõistetavatelt iga-aastastelt üüri- ja maamaksu summadelt 0,05% päevas alates nende sissenõutavaks muutumisest kuni tasumiseni. Hagiavalduste kohaselt sõlmisid Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall üürileandjana ja kostja üürnikuna 16.02.2005.a üürilepingu, mille objektid olid Tallinnas Suur-Ameerika tn 14 kinnistule hoonestusõiguse alusel rajatavad ehitised. Üürilepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja maksma üürileandjale üüri 82 933 krooni (5300,38 eurot) aastas. Üürilepingu p 3.3 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri kaks korda aastas võrdsetes osades hiljemalt 10. jaanuariks ja
10.juuliks ettemaksuna järgmise poolaasta eest. Üürilepingu p 3.4 kohaselt kohustus üürnik tasuma hoonestusõiguse eest maamaksu. Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall esitas kostjale 03.02.2016.a erakorralise ülesütlemisavalduse. Kostja esitas Harju Maakohtule 19.02.2016.a hagi üürilepingu ülesütlemise avalduse kehtetuse või alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõudes (tsiviilasi nr 2-16-2726). Harju Maakohus tagas kostja taotlusel nimetatud hagi ja määras 04.03.2016.a määruse resolutsiooni p-s 2, et kostjal on õigus kasutada hoonestusõigust, mis asub Tallinnas Suur-Ameerika tn 14 kinnisasjal kostja ja Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall vahel 16.02.2005.a sõlmitud üürilepingus sätestatud tingimustel kuni asjas menetluse lõppemiseni. Nimetatud määruse põhjenduste p-s 11 märkis kohus, et asja kasutamise eest peab hageja selle eest ka vastavalt lepingule maksma. Tsiviilasjas nr 2-16-2726 asendati Harju Maakohtu 25.10.2016.a määruse resolutsiooni p-ga 2 kostja, Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall, hagejaga. Tsiviilasjas nr 2-16-2726 ei ole kohus lõpplahendit veel teinud. Seetõttu on kostja kohustatud hoonestusõiguse kasutamise eest tasuma üüri ja maamaksu hagejale. 2017.a esimese poolaasta eest pidi kostja tasuma hagejale üüri 2650,19 eurot hiljemalt 11.01.2017.a. Maksu- ja Tolliameti 03.02.2017.a maksuteate nr 527199 kohaselt on 2017.a Suur-Ameerika tn 14 maa eest tasumisele kuuluva maamaksu summa 6598,25 eurot, millest esimene osamakse 3300 eurot kuulus tasumisele 31.03.2017.a. Hageja tasus selle riigile. Hageja esitas kostjale 04.01.2017.a arve nr 17001 2017.a esimese poolaasta üüri kohta ja 07.02.2017.a arve nr 17002 2017.a maamaksu esimese osamakse kohta. Kostja ei ole arveid tasunud. Üürilepingu p 6.3 kohaselt, kui pool ei tasu lepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma teisele poolele viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on kostjal 2017.a maamaksu esimese osamakse tasumisega viivitamise eest perioodil 01.04.2017.a - 19.06.2017.a viivise võlgnevus summas 132 eurot. Kostja pidi 2017.a teise poolaasta eest tasuma hagejale üüri 3180,23 eurot (sealhulgas käibemaks) hiljemalt 10.07.2017.a. Maamaksu teine osamakse, s.o 3298,25 eurot kuulus tasumisele 02.10.2017.a, mille hageja riigile tasus. Hageja esitas kostjale 03.07.2017.a arve nr 17003 2017.a teise poolaasta üüri kohta ja 2017.a maamaksu teise osamakse kohta. Kostja
3(6)
Tsiviilasi nr 2-17-9565 ei ole arveid tasunud. 03.10.2017.a seisuga on kostjal 2017.a teise poolaasta üüri tasumisega viivitamise eest perioodil 11.07.2017.a - 02.10.2017.a viivise võlgnevus summas 133,57 eurot. Hagejal on alust arvata, et kostja ei kavatse 2018.a ja järgnevatel aastatel hagejale üüri ega maamaksu tasuda. Kostja on avaldanud, et ta keeldub üüri ja maamaksu tasumisest. 04.03.2016.a määruse ning üürilepingu p-de 3.1 ja 3.3 koosmõjus on kostja kohustatud tasuma ka järgnevate aastate eest kuni tsiviilasjas nr 2-16-2726 menetluse lõppemiseni üüri ja maamaksu. Kuna 2017.a on maamaksu suurus 6598,25 eurot ja maamaksumäära ei ole muudetud, samuti ei ole läbi viidud uut maa hindamist, tuleb eeldada, et ka 2018.a ja järgnevate aastate eest on tasumisele kuuluv maamaks 6598,25 eurot aastas.
2.14.12.2017.a määrusega liitis kohus eelnimetatud hagid (tsiviilasja nr 2-17-14641 tsiviilasjaga nr 2-17-9565). Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagidele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Kostja on üürilepingust tulenevad üüri- ja maamaksukohustused tagasivõtmatu hoiustamisega täitnud ning lisaks on kostjal õigus keelduda üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Samuti on hageja kostja vastu esitatud üürilepingu täitmise nõue vastusolus hea usu põhimõttega. Üüri ja maamaksu tasumise kohustus on pandud sõltuvusse arendustegevuse võimaldamisest ja arendustegevuse eelduste (nt hüpoteegi seadmine, volikirja andmine jne) täitmisest hageja poolt ning osad viidatud kohustused on täiendavalt tagatud leppetrahviga. Kostja teavitas nii hageja õiguseellast 15.10.2015.a kui ka 11.10.2016.a hagejat võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 ja VÕS § 111 koostoimes endapoolsete kohustuste täitmisest keeldumisest nii hageja õiguseellase kui ka hiljem hageja üürilepingu rikkumiste tõttu. Üürilepingu p-des 3.2. ja 3.2.2 on otseselt ette nähtud kostjale õigus keelduda üüri tasumisest olukorras, kus hageja ei ole seadnud kostja huvides hüpoteeki üürilepingus sätestatud tingimustel. Üürilepingu p-de 3.2. ja 3.2.2 kohaselt mõisteti „üüri“ all ka maamaksu. Lisaks kohustuste täitmisest keeldumise õiguskaitsevahendi kasutamisele on kostja kõik üürilepingu alusel tasumata maksed VÕS § 122 lg 1 kohaselt tagasivõtmatult hoiustanud. Järelikult ei saa hageja nõuda kostjalt üürilepingu alusel üüri ja maamaksu tasumist, vaid peaks nõudma kostjalt tahteavalduse andmist hoiustatud summade väljamaksmiseks. Täidetud on ka VÕS § 298 lg 1 ja VÕS § 278 kohased eeldused üürilepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade deponeerimiseks, sest hageja takistas asja lepingujärgset kasutamist ehk ei seadnud üürilepingu alusel arendustegevusega alustamiseks hüpoteeki, mis oli ühtlasi üürilepingu p 4.11 kohaselt eeldus üürilepingu p 4.3 kohaste sotsiaalehitiste rajamisega alustamistel, ei ole väljastanud arendustegevuseks mõeldud volikirja jne. Hageja õiguseellane on tunnistanud 06.10.2015.a kehtetuks üürilepingu p 4.10 kohase volikirja ega ole kostjale hoolimata 15.10.2015.a nõudest volikirja väljastanud. Samuti ei ole hageja hoolimata kostja 11.10.2016.a nõudest üürilepingu p 4.10 kohast volikirja väljastanud ega üürilepingu p 6.2. kohast leppetrahvi 63,91 eurot päevas tasunud perioodil alates 30.08.2016.a hoonestusõiguse omandamisest kuni 2017.a esimese poolaasta lõpuni 30.06.2017.a ehk 304 päeva eest. Järelikult võlgneb hageja kostjale leppetrahvina kokku 19 428,64 eurot ning alates 01.07.2017.a - 16.11.2017.a võlgneb hageja kostjale leppetrahvina 8819,58 eurot ja edasi 63,91 eurot päevas, mis ületab hageja hagiavalduses esitatud nõudeid ning kuulub täies ulatuses kostja leppetrahvinõudega tasaarvestamisele. Juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, palus kostja alternatiivselt tasaarvestada kostja üürilepingu p 6.2 kohase leppetrahvinõude hageja käesolevas menetluses esitatud nõuetega.
Esimese astme kohtu otsus
4(6)
Tsiviilasi nr 2-17-9565
4.Harju Maakohus tegi 12.03.2018.a otsuse, millega rahuldas hagid ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja esimese poolaasta üüri- ja maamaksu võlgnevuse 5950,19 eurot ja viivise 132 eurot, viivise 0,05% päevas esimese poolaasta üüri- ja maamaksu osamakselt 3300 eurot alates 20.06.2017.a kuni selle tasumiseni, võlgnevuse 2017.a teise poolaasta üüri- ja maamaksu võlgnevuse 6478,48 eurot, viivise 133,57 eurot ja viivise 2017.a teise poolaasta üüri- ja maamaksu (6478,48 euro) tasumisega viivitamise eest 0,05% päevas alates 03.10.2017.a kuni selle tasumiseni, iga-aastase üüri 6360,46 eurot alates 01.01.2018.a kuni menetluse lõppemiseni, millest 3180,23 kuulub tasumisele iga-aastaselt 10. jaanuariks ja 3180,23 eurot kuulub tasumisele iga-aastaselt 10. juuliks, iga-aastase maamaksu 6598,25 eurot alates 01.01.2018.a kuni menetluse lõppemiseni, millest 3300 eurot kuulub tasumisele iga-aastaselt
31.märtsiks ja 3298,25 kuulub tasumisele iga-aastaselt 1. oktoobriks ja viivise väljamõistetavatelt iga-aastastelt üüri- ja maamaksu summadelt 0,05% päevas alates üüri- ja maamaksu sissenõutavaks muutumisest kuni tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus lahendas otsuse punktides 1-2 ka hageja 31.01.2018.a protokolli parandamise taotluse osaliselt, parandades 29.01.2018.a kohtuistungi protokolli neljanda lehe lõpus olev hageja esindaja lause „Oleks vaja tuvastada, et kas hageja on üürilepingu pool“, asendades selle lausega „Ei ole vaja tuvastada, et kas hageja on üürilepingu pool“. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata, või alternatiivselt saadetakse asi maakohtule uueks arutamiseks. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
7.02.10.2018.a avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Apellant palus tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
9.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Käesoleval juhul leppisid pooled kokku teisiti selliselt nagu see on kajastatud ülaltoodud kompromissi tingimustes.
10.Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus
5(6)
Tsiviilasi nr 2-17-9565 rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1100 eurot. Sellest pool, s.o 550 eurot tuleb apellandile tagastada taotluses märgitud pangakontole.
11.Kuna pooled lühendasid kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega, saab käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.