2-18-110684/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Otsuse täiendamine Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 03.08.2018, TsMS § 3111 lg 1 p 1 kohaselt, elektrooniliselt infosüsteemi vahendusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24) XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel laenuandja andis kostjale krediiti summas 1 200,00 eurot, mille kostja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 44,52 %. Kostja sai küll raha kätte, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tegemata korrapäraseid laenu tagastamise makseid. Laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 07.11.2017 ning kuna võlgnevust ei tasutud, siis alates 08.11.2017 lõpetati laenuleping erakorraliselt ning laenuandja loovutas nõude OK Incure OÜle 08.11.2017. Lepingu ülesütlemise seisuga koosnes võlgnevus põhivõlast 1 118,60 eurot, intressist 371,41 eurot ja meeldetuletustasudest 10 eurot, kokku 1 500,01 eurot. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on hageja märkinud, et kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 118,60 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista intress vastavalt eeltoodule summas 371,41 eurot. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele kaasneb viivis maksetega hilinemisega krediidilimiidi intressi aasta ja päevamäära alusel. Hageja lähtub viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgset viivisemäärast tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-16, s.o. 0,066% päevas. Hageja arvestab viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja võlgneb hagejale viivist 227,92 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 lähtuvalt jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot (riigilõiv). Kohus selgitab, et hageja on tasunud riigilõivu kahes osas – maksekäsu kiirmenetluses 66,09 eurot ja hagi esitamisel kohtusse 158,91 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 225 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv). Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (225 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik