Wesico Project OÜ hagi Kanepi Haldus OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
48 866 eurot 52 senti
Menetlusosalised ja nende Hageja Wesico Project OÜ, rk 10882277, asukoht esindajad Vasara 50, 50113 Tartu; lepinguline esindaja vandeadv Raul Talts, e-post [email protected]; Kostja Kanepi Haldus OÜ, rk 12744912; asukoht Turu põik 1, Kanepi alevik, 63101; lepinguline esindaja vandeadv Vesse Võhma; e-post [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
11. september 2018
Protokollija
Istungisekretär Tiia Lepp
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus Wesico Project OÜ hagis Kanepi Haldus OÜ vastu osaliselt, so võla väljamõistmiseks 17 542.20 euro ulatuses nõudest loobumise tõttu.
2.Välja mõista Kanepi Haldus OÜ-lt Wesico Project OÜ kasuks põhivõla jääk summas 23 433.60 eurot koos käibemaksuga.
3.Välja mõista Kanepi Haldus OÜ-lt Wesico Project OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis alates 3. augustist 2017 kuni 2. oktoobrini 2018 summas 5 254.56 eurot.
Välja mõista Kanepi Haldus OÜ-lt Wesico Project OÜ kasuks lisanduv viivis arvestusega 0,05 % päevas tasumata põhinõudelt 20 048.48 eurot, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhinõue, alates 3. oktoobrist 2018 kuni võla täieliku tasumiseni.
5.Rahuldada Kanepi Haldus OÜ nõue Wesico Project OÜ vastu leppetrahvi tasaarvestamiseks 8 639.68 euro ulatuses.
6.Tasaarvestada vastastikused rahalised nõuded, mille tulemusena mõista Kanepi Haldus OÜ-lt Wesico Project OÜ kasuks välja 20 048.48 eurot.
7.Jätta rahuldamata Kanepi Haldus OÜ nõue Wesico Project OÜ vastu leppetrahvide tasaarvestamiseks 630 euro ja 2 468.60 euro ulatuses ning kahju hüvitamise nõue 22 800 euro ulatuses.
8.Menetluskulude jaotus 8.1 Menetluskulud jätta 40% ulatuses hageja kanda ja 60 % ulatuses kostja kanda.
8.2.Määrata Wesico Project OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 6 129.67 eurot, millest 3677.80 eurot välja mõista Kanepi Haldus OÜ-lt. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.
8.3.Määrata Kanepi Haldus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 4 260 eurot, millest 1704 eurot välja mõista Wesico Project OÜ-lt. Ülejäänud osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
8.4.Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded mõista Kanepi Haldus OÜ-lt Wesico Project OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 1 973.80 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Wesico Project OÜ (hageja) esitas 14. augustil 2017 Tartu Maakohtule hagi Kanepi Haldus OÜ (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 975.80 eurot tehtud tööde eest, sissenõutavaks muutunud viivised 412.64 eurot ja lisanduv viivis 0,05% päevas põhinõudelt. 25.01.2018 avalduses hageja vähendas nõuet 17 524.20 euro võrra, milline summa on kostja poolt tasutud pärast hagi esitamist kohtusse. Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtutasu 23 433.60 eurot, 25.01.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2 512.25 eurot ja lisanduv viivis põhinõudelt viivisemääraga 0,05% päevas.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja riigihanke nr XXX „Kanepi aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööd“ tulemusena XX.XX.XXXX töövõtulepingu (edaspidi – leping). Lepingu p 2.3.2. ning 2.3.4. kohaselt kuulusid lepingudokumentide hulka riigihanke nr XXX hankedokumentatsioon ning projektdokumentatsiooni osad. Lepingu p 4.1. kohaselt määrati teostamisele kuuluvad tööd lepingudokumentidega. Töö oli jaotatud kahte etappi, mille kohaselt oli Kooli ja Hurmi tänavate trasside ehitus ja taastamistöödega seotud tööde ning võrehoonega seotud ehitustööde tähtajaks 31.10.2016 ning kogu töö lõpetamise tähtajaks 31.05.2017. Tellija kohustus tasuma töövõtjale lepingus ettenähtud tööde teostamise eest kokku 352 643.76 eurot. Käesolevas lahendis on edaspidi kõik tasunõuded käibemaksuga. Hageja pidi ehitama torustikud etteantud projekti järgi. Kooli 15, 4, Niidu 29, 15, 3 ja Turu põik 3, 5, 9 ja Turu 8 kinnistute majaühenduste loomisega tekkis probleem, kuivõrd projektis näidatud olemasolevad ühenduskohad ei olnud tegelikult projektijärgsetes asukohtades. Hageja leidis, et täiendavad otsingud ja torumeetrid on lisatöö, kuid kostja
seda lisatööks ei pidanud. Hageja nõudis lepingujärgsete tööde ja juba tehtud lisatööde eest tasumist, ent kostja jättis hagejale tasu maksmata. Kostja keeldus hageja hinnapakkumisest ning 02.08.2017 teatas tellija, et ütleb lepingu üles alates 03.08.2017, tuginedes lepingu ple 13.2.2. Hageja nõuab lepingujärgsete tööde eest tasu summas 35 633.40 eurot. Hageja esitas lepingujärgsete tööde eest 31.05.2017 kostjale akti nr 7 summas 40 342.20 eurot. 22.06.2017 esitas hageja kostjale arve nr XXX aktis nr 7 märgitud tööde maksumuses. Kostja teatel tuli vähendada lõppaktiga akteeritavat summat soodsaima asendustäitmise pakkumuse, so 4 708.80 euro võrra. Hageja leiab, et kostja on aktsepteerinud kõiki aktis nr 7 akteeritud töid, v.a Turu põik 5, 9, Turu 8 ning Niidu 15 ja 3 kinnistusiseste torustike ühendamise ehitustööde osas, mis jäi hageja poolt tegemata. Nõutav tasu on täpselt aktis nr 7 ja arvel nr XXX toodud summa ja tellija poolt avaldatud soodsaima asendustäitmise pakkumuse vahe. Hageja hinnangul puudub vaidlus, et kostja on aktsepteerinud töid summas 35 633.40 eurot. Kuivõrd lepingu p 8.2.3. järgi pidi tasuma kostja omaosaluse 10 kalendripäeva jooksul peale teostatud tööde akti aktsepteerimist ja arve esitamist ning lepingu p-de 8.2.4. ja 8.2.5. järgi pidi ülejäänud summa tasutama 35 kalendripäeva jooksul KIK-i poolt, siis kostja pidi tasuma 03.07.2017 15% aktsepteeritud summast ja 27.07.2017 pidi KIK tasuma hagejale 85% aktsepteeritud summast. Kostja tasus hagejale pärast hagiavalduse esitamist 23.08.2017 töövõtutasu summas 2 923.70 eurot ning KIK tasus hagejale 04.09.2017.a täiendavalt 14 618.50 eurot. Hageja vähendas vastavas osas oma nõuet. Põhinõudeks arve nr XXX alusel jäi (35 633.402923.70-14 618.50) 18 091.20 eurot.
1.2.Kostja leppetrahvinõue summas 11 108.28 eurot tööde lõpetamise tähtaja 31.05.2017 ületamise eest on alusetu, kuivõrd kostja tegevusetus tingis Niidu 3 ja 15, Turu 8 ning Turu põik 5 ja 9 majaühenduste väljaehitamise osas tööde lõpetamise tähtaja ületamise. Majaühenduste asukohad ei paiknenud projektijärgsetes kohtades, kostja ei osutanud kaasabi majaühenduste asukohtade väljaselgitamiseks ega nõustunud hiljem lisatöö eest tasuma. Uued joonised majaühenduste asukohtade kohta esitas kostja alles 07.06.2017 ehk pärast tööde lepingujärgset lõpptähtaega. Kõik ülejäänud tööd lõpetas hageja tähtaegselt ning tegi 24.05.2017 kostjale ka ettepaneku teostada lõppülevaatus 29.05.2017, ent kostja keeldus objekti vastuvõtmisest.
1.3.Samuti on alusetu lepingu p 16.3. alusel kostja esitatud leppetrahvinõue 630 eurot põhjendusega, et hageja ei jätkanud kostja nõudmisel töö tegemist. Kostja teatas 03.05.2017 hagejale, et hageja peab seoses liitumispunktidega jätkama töid kostjalt saadud juhiste järgi. Hagejal puudus võimalus töödega jätkata olukorras, kus polnud teada majaühenduste asukohad ning kostja ei osutanud nende väljaselgitamiseks kaasabi. Hageja ei ole rikkunud lepingu 11.6. sätestatud kohustust, sest tööde jätkamine oli takistatud kostja enda tegevusetuse tõttu.
1.4.Hageja nõuab VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt lisatööde eest tasu maksmist summas 5 342.40 eurot. Torustike ühenduskohad ei asunud projektijärgsetes kohtades ka Kooli tn 15, Turu tn 4 ja Niidu tn 29 kinnistutel. Hageja otsis nimetatud kinnistutel torustiku ühenduskohad kaevemeetodil üles ning ühenduskohtade leidmisel teostas ehitustööd. Kooli tn 15 kinnistu puhul tähendas see 6,6 m lisatööde tegemist, Turu tn 4 puhul 16,8 m ulatuses lisatööde tegemist ning Niidu tn 29 puhul 7 m ulatuses lisatööde tegemist. Lisatööna torustiku rajamise ühikuhinnaks pakkus hageja 150 eurot/m. Hageja esitas kostjale lisatööde eest arve nr XXX summas 5 342.40 eurot, ent kostja keeldus
22.06.2017 selle tasumisest, väites, et nimetatud tööd kuulusid lepingu mahu sisse. Hageja tegi nimetatud lisatööd heas usus, et kostja tasub nende eest. Kostja on tööd vastu võtnud. Hageja põhinõue kokku on seega (18 091.20 + 5 342.40) 23 433.60 eurot.
1.5.Lepingu p 16.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt maksekohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 0,05% iga hilinenud päeva eest tähtajaks tasumata summalt. Seega kohustub kostja tasuma maksetähtaja ületanud arvetelt nr XXX ja XXX viivist intressiga 0,05% päevas.
1.6.Kostja on tasaarvestanud hageja nõude kostja kahjunõudega summas 22 800 eurot, mille kostja tasus OÜ-le Sinear asendustööde teostamiseks. Hageja märgib, et kostja poolt 06.07.2017 esitatud skeemidel erines uus lahendus projektis ettenähtud lahendusest kohati mitukümmend meetrit. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et projektis märgitud kohtades ning neist kahe meetri raadiuses ei olnud kinnistusiseseid ühenduskohti. Kuivõrd pole võimalik selgeks teha, milliseid lepingujärgseid töid tegi hageja asemel OÜ Sinear, siis ei ole kostjal võimalik nõuda OÜ-ga Sinear sõlmitud lepingust tulenevate tööde maksumuse hüvitamist hagejalt. Teiseks on kostja kinnitanud 22.06.2017, et asendustäitmise soodsaim pakkumine oli 4 708.80 eurot. Seega nõuab kostja tööde maksumusest märkimisväärselt suuremat summat. Hageja ei ole nõus hüvitama kostjale kostja poolt tehtud ebamõistlikke kulutusi. Hageja arvestas eelmärgitud 4 708.80 eurot maha oma nõudest. Hageja oli nõus ka ise vaidlusalused tööd teostama vastavalt 09.06.2017 hinnapakkumisele, mille kohaselt olnuks tööde maksumuseks 11 616 eurot. Hageja kahtleb, et OÜ Sinear teostas üksnes lepingujärgseid töid. Ehitusprojekti seletuskirja punktist 5.10. ei tulene kohustust otsida majaühenduste asukohti ning teha sellega seonduvalt täiendavaid töid. Kooli tn 15 ja 4, Niidu tn 29, 15 ja 3, Turu põik 3, 5 ja 9 ning Turu 8 kinnistute ühendamine ei olnud võimalik ilma lisatööde tegemiseta ning hageja nõuab põhjendatult lisatöö eest tasu. Kostjal puudub alus tasaarvestada väidetavaid asendustöid hageja nõudega. Kostja ei näidanud hagejale ette kinnistusiseseid ühenduskohti, mistõttu peatas hageja tööde tegemise õigustatult, kuniks kostja kinnitab hageja hinnapakkumise või otsib ise majaühenduste asukohad välja.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, hageja nõude rahuldamisel aga tasaarvestada hageja nõue kostja vastunõudega summas 34 538.28 eurot. Kostja on tasunud hagejale töövõtutasu osaliselt, so summas 17 542.20 eurot.
2.1.Kostja vastuse kohaselt rikkus hageja korduvalt riigihanke nr XXX „Kanepi aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööd“ tulemusena XX.XX.XXXX sõlmitud töövõtulepingut ning ei täitnud tähtaegselt, mistõttu kostja ütles alates 03.08.2017 lepingu üles. Kostja korraldas hageja poolt tegemata jäetud tööde (Kanepi aleviku Niidu 3 ja 15, Turu 8 ning Turu põik 5 ja 9 veeühenduse tagamine) teostamiseks uue riigihanke ning asendustööde maksumuseks kujunes 22 800 eurot.
2.2.Kooli tn 15, 4, Niidu tn 29, 15, 3, Turu põik 3, 5, 9 ja Turu 8 kinnistute torustike ühendamine trassiga ei olnud lisatöö. Hageja on riigihankel pakkumuse esitamisel kinnitanud, et tuginedes oma ametialasele professionaalsusele ja kogemustele on pakkumuse koostamiseks saadud informatsioon talle üheselt arusaadav ning piisav selleks, et tema pakkumus sisaldab kõiki hankedokumentides kirjeldatud töid, kaasa arvatud selliseid töid, mis ei ole otseselt hankedokumentides kirjeldatud, kuid mis on vajalikud nende tööde teostamiseks vastavalt esitatud tingimustele ja nõuetele. Vaidlusaluste tööde projektdokumentatsiooni koostas Keskkond ja Partnerid OÜ, mille juhatuse liige Antti Mölter on samaaegselt ka hageja juhatuse liige. Hageja ei käitunud lepingu täitmisel heas usus ning üritas tekitada kunstlikult olukorda lepingu hinna suurendamiseks väidetavate lisatööde arvel.
2.3.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, nagu oleks kostja 22.06.2017 kirjas aktsepteerinud hageja poolt akt nr 7 alusel tehtud töid summas 35 633.40 eurot. Kiri oli informatiivne. Asendustööde maksumus riigihankes oli 22 800 eurot ning kostja vähendas selle summa võrra hageja tasu.
2.4.Hageja lisatööde tasunõue summas 5 342.40 eurot on alusetu. Hageja poolt Kooli tn 15, Turu tn 4 ja Niidu tn 29 torustike liitmine trassiga ei olnud lisatöö, hageja sellekohane väide on tõendamata. Nimetatud tööd kuulusid lepingu mahu sisse. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, et pooled oleksid sõlminud lisatööde kokkuleppe Kooli tn 15, Turu tn 4 ja Niidu tn 29 veetorustike ühendamiseks.
2.5.Hageja viivisenõue on alusetu. Kostja ei ole viivitanud hageja arvete maksmisega. Kostjal ei olnud kohustust tasuda hagejale hiljemalt 03.07.2017 5 345 eurot ning hiljemalt 27.07.2017 30 288.40 eurot. Samuti ei olnud kostjal kohustust tasuda 16.06.2017 esitatud lisatööde arvet summas 5342.40 eurot hiljemalt 20.07.2017. Kostja tasus hagejale tegelikult teostatud tööde eest tähtaegselt, vähendades makstavat tasu asendustööde maksumuse võrra.
2.6.Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite. Kostjal oli seisuga 02.08.2017 s.o kostja poolt lepingu ülesütlemisel hageja vastu sissenõutavad nõuded kogusummas 34 538.27 eurot, sh kahju hüvitamise nõue summas 22 800 eurot ning leppetrahvide nõue tähtaja ületamise eest vastavalt lepingu p-le 16.2 summas 11 108.28 eurot ja vastavalt lepingu p-le 16.3 summas 630 eurot.
2.6.1.02.08.2017 ütles kostja lepingu vastavalt lepingu p-le 13.2.2 üles, kuna hageja katkestas alates 2017 juunist tööd, ei olnud kahe kuu jooksul andnud teada tööde lõpetamise kavatsusest töövõtulepingus sätestatud tingimustel ning rikkus muuhulgas lepingu p-de 5.1.24,5.1.26,5.1.27, 5.1.30, 7.2.2, 8.1, 11.4.2,11.6,12.1,12.7 ja 16.6 tingimusi. Hageja lepingu lõpetamist kostja poolt toodud asjaoludel ei vaidlustanud. Seega kostja on kehtivalt lepingust taganenud. Kostja korraldas asendustööde teostamiseks täiendava riigihanke ja sõlmis XX.XX.XXXX OÜ-ga Sinear töövõtulepingu. 14.09.2017 võttis kostja töö vastu ning tasus Sinear OÜ arve summas 22 800 eurot, mis on käsitletav kostja kahjuna. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja vastu kahjunõue summas 22 800 eurot.
2.6.2.Lepingu p 16.2 kohaselt peab töövõtja töö etappide tähtaegadest mittekinnipidamisel tasuma leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast iga vastava etapi lõpptähtaega ületava kalendripäeva eest. Vastavalt lepingu punktile 7.2.2 oli kogu tööde (II etapp) lõpetamise tähtaeg 31.05.2017. Hageja nimetatud tähtajaks töid ei lõpetanud ning lahkus objektilt. Lepingu punkti 8.1 kohaselt on lepingu hind 352 643.76 eurot. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvi suuruseks 176,3218 eurot päevas. Kostja nõuab hagejalt leppetrahvi perioodi eest 01.06.2017 kuni 02.08.2017, s.o tööde lõpetamise tähtajale järgnevast päevast kuni hageja lepingurikkumise tõttu lepingu ülesütlemiseni 02.08.2017 s.o 63 päeva eest kogusummas 11 108.28 eurot.
2.6.3.Lepingu p 16.3 kohaselt kohustub töövõtja muude käesolevas lepingus ettenähtud kohustuste rikkumise korral maksma igakordse rikkumise eest leppetrahvi 630 eurot. Kostja andis hagejale 26.05.2017 kirjas juhise jätkata töid kuni lepingu täitmiseni, kuid hageja töid ei jätkanud ning lahkus objektilt. Seega rikkus hageja lepingu p 11.6 ning on kohustatud maksma kostjale leppetrahvi vastavalt lepingu punktile 16.3 summas 630 eurot.
3.15.03.2018 kohtuistungil jäi hageja oma seisukoha juurde, et tema tööks oli ühendada kinnistu piiril veevarustus magistraaltorustikuga ja ta ei pidanud kinnistusiseseid töid tegema. Kui vead on projektdokumentatsioonis, siis käsitletakse seda tellija valejuhisena. Hageja ei vastuta projekti eest. Projekti muudatuse tellimine ei ole töövõtja kohustus.
Kostja leidis, et töövõtja pidi arvestama, et olemasolevate majaühendustorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad erineda projektis näidatust. Kostja märkis, et lepingu kohaselt olemasolevatele ühiskanalisatsiooni ja –veevärgi klientidele ehitatakse torustik välja kuni olemasoleva toruni ja taastatakse ühendus. 07.09.2018 toimunud kohtuistungil leidis hageja, et Wesico esitas hinnapakkumise aegsasti ning hankija ei tohi hanget tükeldada väiksemateks tükkideks. Kostjal oli rahaline puhver lisatöödeks. Hageja leidis, et olemasolevate ühenduskohtade tegelikud asukohad ei olnud projektis ega muudes töövõtjal olemasolevates dokumentides kirjas. Seetõttu suurenes torumeetrite hulk ning töid tuli teha kinnistu sees, kus oli tegu käsitööga. Soojustustöid ei olnud algses hankepakkumises kirjas. Kostja jäi seisukoha juurde, et tegemist ei olnud lisa-, vaid vaegtöödega, lepingus ettenähtud töödega, mis jäeti tegemata. Projekti seletuskirja kohaselt torustike sügavused ja asukohad võivad olla erinevad projektist. Hageja pidi ühendama majad tsentraaltorustikuga. Hageja oli kohustatud välja selgitama torude asukoha ja välja ehitama ühendused.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: -
-
-
-
-
-
Hageja ja kostja sõlmisid riigihanke nr XXX „Kanepi aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööd“ tulemusena XX.XX.XXXX töövõtulepingu, mille kohaselt Töövõtja pidi ehitama torustikud etteantud projekti järgi (I kd tl 1532). Projekti eesmärgiks oli muuhulgas ka vee- ja kanalisatsioonitorustiku majaühenduste loomine Kooli 15, 4, Niidu 29, 15, 3 ja Turu põik 3, 5, 9 ja Turu 8 kinnistute olemasoleva torustikuga. Töövõtulepingu järgi tuli kostjal II etapi tööd lõpetada 31.05.2017. Tellija kohustus töövõtjale tasuma lepingus ettenähtud tööde eest kokku 352 643.76 eurot. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku majaühenduste loomine Kooli 4, 15, Niidu 29, 15, 3 ja Turu põik 3, 5, 9 ja Turu 8 oli häiritud, kuna liitumispunktid ei vastanud projektis näidatule. Niidu 15, 3, Turu põik 5, 9 ja Turu 8 majaühendustorustike ühendused jäid hageja poolt tegemata. Töövõtja esitas tellijale 31.05.2017 akti nr 7, mille kohaselt kuulus lepingu maksumusest väljamaksmisele 40 342.20 eurot, sh käibemaks (I kd tl 69-73) ja 22.06.2017 arve nr XXX summas 40 324.20 eurot (I kd tl 116). Tellija esitas täpsustatud joonised töövõtjale 07.06.2018, töövõtja esitas nende alusel hinnapakkumise lisa- ja muudatustööde tegemiseks, kuid tellija lükkas pakkumise tagasi. Töövõtja esitas 15.06.2017 kaevetööde eest lisatööde arve nr XXX summas 5342.40 eurot (I kd tl 106). Kostja ütles 02.08.2017 teatega lepingu üles alates 03.08.2017 (I kd tl 114). Kostja kuulutas välja uue hanke, sõlmis XX.XX.XXXX OÜ-ga Sinear töövõtulepingu, võttis 14.09.2017 tööd vastu ning tasus OÜ-le Sinear 22 800 eurot. Kostja tasus enne hagi kohtu poolt menetlusse võtmist hagejale 23.08.2017 2 923.70 eurot ja Keskkonnainvesteeringute Keskus SA tasus 05.09.2017 hagejale 14 618.50 eurot ehk kokku 17 542.20 (40 432.20 - 22 800) eurot.
5.Hageja nõue tasu saamiseks tehtud töö eest 5.1 Hageja esitas kohtule hagi kostjalt vastuvõetud tööde eest tasu väljamõistmiseks summas 35 633.40 eurot. Pärast hagi kohtusse esitamist, kuid enne selle kättetoimetamist kostjale on kostja tasunud hagejale 2 923.70 eurot ja Keskkonnainvesteeringute Keskus SA (edaspidi – KIK) – 14 618.50 eurot. Hageja vähendas hagiavalduses esitatud nõuet 18 091.20 euroni koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja poolt avaldatu annab aluse lõpetada menetlus hagist osalise loobumise alusel, sest hagejal ei ole 17 542.20 euro ulatuses enam nõuet kostja vastu.
5.2.Hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuse jäägi osas kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 järgi töö valmistegemine ja tellija kohustuseks on töö eest tasu maksmine. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt tehtud töödele summas 18 091.20 eurot. Vaidlus on selle üle, kas tehtud tööd on vastu võetud või mitte ja sellest tulenevalt, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks või mitte. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab tuvastama, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest (Riigikohtu lahend nr 2-16-5851, p 16). Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (Riigikohtu otsus nr 2-14-61484, p 18). Lepingu punkti 12.2.1 kohaselt pärast kõigi lepinguliste tööde valmimist töövõtja koostab ja esitab tellijale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti. Tellija on kohustatud 10 tööpäeva jooksul tööd üle vaatama eesmärgiga fikseerida ilmsed puudused ja lõppakti allkirjastama ning tööandjale tagastama või puuduste või vigade avastamisel töödes eelnimetatud tähtaja jooksul esitama töövõtjale motiveeritud kirjaliku otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta, loetledes vastuvõtmist takistavad puudused ja vead. Lepingu p 8.2.1. sätestab, et tellija tasub töövõtjale tehtud ehitustööde eest vastavalt ehitustööde vastuvõtmisele ning töövõtja poolt esitatavate arvete alusel. Lepingu punkti
8.2.2.kohaselt finantseeris KIK töid ca 85% mahus ning kostja ca 15% ulatuses. Lepingu punkti 8.2.3. kohaselt pidi kostja tasuma peale igakuise teostatud tööde akti aktsepteerimist ja arve esitamist omaosaluse vähemalt 10 kalendripäeva jooksul. Lepingu punktide 8.2.4.
ja 8.2.5. järgi kuulus ülejäänud summa tasumisele KIK-i poolt ning eeldatav maksetähtaeg oli kokku 35 kalendripäeva. Seega on pooled lepingus kokku leppinud, et tasunõue muutub sissenõutavaks töö vastuvõtmisest. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Hageja esitas akti nr 7, mille kohaselt olid väidetavalt teostatud kõik tööd, kostjale 31.05.2017 (I kd tl 69-73). Kostja esitas hagejale kirjaliku otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta 01.06.2017 (I tl 74-76). Etteheiteid ei olnud töö kvaliteedi osas, vaid täitmata jäänud osa suhtes. Kohus on seisukohal, et kostja on 22.06.2017 kirjas nr 1-1.9_7 (I kd tl 108-109) aktsepteerinud hageja poolt akt nr 7 alusel tehtud töid osaliselt, so summas 35 633.40 eurot. Nimetatud kirjas on OÜ Kanepi Haldus juhatuse liige A. Zoludev märkinud: „Soodsaima pakkumuse osas tuleb Töövõtjal vähendada lõppaktiga akteeritavat summat. Eelnevast tulenevalt oleme nõus koheselt akteerima Töövõtja poolse lõppmakse summas 29 694,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20%“. Kostja ei ole viidanud ühelegi puudusele hageja poolt tehtud töös. Alles kohtumenetluses on kostja asunud väitma, et ta ei ole ka osaliselt töid vastu võtnud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja poolt tehtud tööde eest akti nr 7 alusel osaliselt tasumata jäänud summa 18 091.20 eurot.
5.3.Hageja tasunõue lisatööde eest on 5 342.40 eurot. Sarnaselt Turu põik 5, 9, Turu tn 8 ning Niidu tn 15 ja 3 kinnistusiseste torustike mitte projektijärgsetele asukohtadele, ei asunud torustike ühenduskohad projektijärgsetes kohtades ka Kooli tn 15, Turu tn 4 ja Niidu tn 29 kinnistutel. Hageja otsis nimetatud kinnistutel torustiku ühenduskohad kaevemeetodil üles ning ühenduskohtade leidmisel teostas ehitustööd. Kooli tn 15 kinnistu puhul tähendas see 6,6 m lisatööde tegemist, Turu tn 4 puhul 16,8 m ulatuses lisatööde tegemist ning Niidu tn 29 puhul 7 m ulatuses lisatööde tegemist. Lisatööna torustiku rajamise ühikuhinnaks pakkus hageja 150 eurot/m. Hageja esitas kostjale lisatööde eest arve nr XXX (I kd tl 106), ent kostja keeldus 22.06.2017 selle tasumisest, väites, et nimetatud tööd kuulusid lepingu mahu sisse. Kohus on nõus kostja seisukohaga, et hageja lisatööde arvel loetletud tööd kuulusid lepinguliste tööde hulka, kuid hageja pidi nende tööde eest saama tasu vastavalt esitatud arvele. VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Vaidlusalune töövõtuleping on sõlmitud riigihanke tulemusel. Riigikohtu praktika järgi kuna hind on riigihankelepingu oluline tingimus ja oluline hindamiskriteerium pakkuja valikul, ei saa hinnakokkulepe riigihankelepingus olla täies ulatuses mittesiduv (Riigikohtu otsus 3-2-1-102-14, p 19). Lepingu p 8.1 kohaselt on tasu lepingus ettenähtud tööde kohase teostamise eest 352 643.76 eurot ja tegemist on siduva eelarvega. Hageja on objekti koosoleku protokollidega nr 16, 19, 20 tõendanud, et juhtis 2017. a kevadel korduvalt tellija tähelepanu sellele, et ühendatavad torustikud ei asu projektil märgitud asukohtades (I kd tl 42, 44, 47). 28.04.2017 teatas töövõtja tellijale, et on teostanud täiendavaid töid seoses olemasolevate kinnistuühenduste paiknemisega mitte projektijärgsetes asukohtades ning tegi hinnapakkumise projektile mittevastavate torustike otsimiseks, maksumusega 150 eurot/m. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui tellija antud andmete põhjal ei olnud alust vaidlusaluseid töid teha, siis ei saa eeldada, et tellija tõttu tehtud lisatööd oleks eelarvega
hõlmatud. Ka professionaalsel töövõtjal peab olema võimalik temale kättesaadava teabe alusel majandus- või kutsetegevuses tavalist hoolsust rakendades arvestada, milliste tööde tegemine võib lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikuks osutuda. Kui aga tellija on töövõtjale andnud sootuks valed andmed või andmete puudulikkus on võimalik avastada alles ehitamise käigus, siis ei saa eeldada, et sellest tulenevat hinnariski kannaks töövõtja. (Riigikohtu lahend nr 2-15-15662, p 18). Kohus on seisukohal, et nn lisatööde arve sisaldab tegelikult tasu nõuet lepingu täitmise eest, sest hageja tehtud tööde tasu nõue mahub eelarve sisse. Vaidlust ei ole selle üle, et lepingu hind oli 352 643.76 eurot. Hageja poolt on aktis nr 7 akteeritud viimased tööd ning sellega on hageja täitnud lepingu 100 % ulatuses (I kd tl 69-72), kusjuures töö maksumus on olnud 313 209.60 eurot. Nimetatud summat on hageja vähendanud tegelikult tegemata jäänud töö maksumuse ulatuses, so kostja poolt parimaks tunnistatud OÜ Anton Invest hinnapakkumises toodud 4 708.80 euro võrra (II kd tl 44). Seega on lepinguhinna ja hageja poolt teostatud tööde hinna vahe (352 643.76 - 313 209.60 + 4 708.80) 44 142.96 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt teostatud tööd 5 342.40 euro ulatuses seoses torustike ühenduskohtade otsimisega Kooli 15, Turu 4 ja Niidu 29 kinnistutel mahuvad nii oma olemuselt kui ka lepingu hinnast lähtudes lepingu mahu sisse, mistõttu ei ole tegemist lisatööga. Lepingu lisaks oleva projekti seletuskirjas on märgitud, et projektikohaste tööde tegemiseks vaja muu hulgas üles otsida ka olemasolevate torustike tegelikud asukohad, et need ühendada uute magistraaltorudega. Seega ei saanud kumbki pool lepingu sõlmimisel täpselt ette näha tulevaste tööde tegelikku mahtu seoses olemasolevate kinnistute veetorude ühendamisega uue magistraaltoruga. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tehtud töö on kasutusse võetud ja kvaliteedi osas etteheiteid ei ole. Seega on muutunud sissenõutavaks ka hageja esitatud arve nr XXX summas 5 342.40 eurot hageja poolt lepingu täitmiseks tehtud töö eest. Hageja nõutav summa kolme kinnistuühenduse tegemise eest on mõistlikus suuruses ja proportsionaalne, sest kostja on viie kinnistu ühendamise ja veesõlme ehitamise tellinud hiljem OÜ-lt Sinear 22 800 euro eest.
6.Kostja nõuded protsessuaalse tasaarvestuse korras VÕS § 197 lg 1 järgi juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus) juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
6.1.05.05.2017 esitas hageja kostjale taotluse pikendada lepingulist tähtaega kahe nädala võrra. so kuni 14.06.2017. Hageja põhjendas taotlust seoses kinnistuühenduste otsimisega, mis ei paikne projektijärgsetes asukohtades ja mille leidmiseks on töövõtja juba kulutanud täiendavat aega ja ressursse. Leidmata torustiku pikkus orienteeruvate ühendusteni hoonete juures on Niidu tn 15 puhul 12 m, Niidu tn 3 puhul 9 m, Turu põik 3 puhul 8 m, Turu põik 5 puhul 9 m, Turu põik 9 puhul 12 m ja Turu tn 8 puhul 9 m. Hageja pakkus lisatööna torustiku rajamise hinnaks 150 eurot/m. Kostja oli näidanud töövõtjale majaühenduste kohtadeks eramajade seina ääres asuvaid kohti, kust olemasolevad veeühendused majja sisenevad, vastavalt millele prognoosiski hageja torustiku pikkust veel leidmata ühendusteni majade juures.
Kuivõrd torustike ehitus pidi toimuma etteantud projekti järgi, siis ei olnud hageja arvates hageja kohustus teostada täiendavaid torustiku uuringuid ja projekteerimistöid. Hageja märkis, et kostja viivitab oma lepinguliste kohustuste täitmisega, mis takistab tööde teostamist ja hagejal on õigus ajapikendusele. Ehitusprojekti seletuskirja (I kd tl 134-148) p. 1.6.2 kohaselt: “Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olemasolevate majaühendustorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne tänavatorustiku väljaehitamist tuleb töövõtjal veenduda olemasolevate majaühenduskohtade asukohtade õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva majaühendustorustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust“. Sama seletuskirja punktis 5.10 on märgitud: “Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms). Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga.“ Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse konkreetselt märgitust laiemate kohustustega. Töövõtja peab tegema tööd, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada selle vastavus keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77) (vt Riigikohtu otsus 2-11-58942/229, p 22). VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele (Riigikohtu otsus 3-2-1-76-16, p 15). Ehitusprojekti seletuskirja punkti 1.6.2. kohaselt tuli hagejal arvestada asjaoluga, et majaühendustorustike asukohad võivad erineda projektis näidatust, mistõttu tuleb temal veenduda majaühenduskohtade asukohtade õigsuses ning asukoht täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust. Hageja kaevas ühenduskohtade ümbruse lahti 2 meetri raadiuses ning veendus, et projektis märgitud asukoht pole õige, täites enda arvates seeläbi ehitusprojekti seletuskirja punktis 1.6.2. sätestatut. Tunnistaja Meelis Tiirik on 07.09.2018 kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et Niidu tn keskel „ainuke lahendus on viia majja sisse uus torustik, et mitte otsida vana toru paiknevust“, samuti, et „vaidlusalustel kinnistutel olid liitumiskohad kinnistute sees.“ Tunnistaja Raivo Kraak on 07.09.2018 kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et „Tiirik näitas ette torude asukohad kinnistu sees, mitte kinnistu piiril“. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja M. Tiiriku ütlustega usaldusväärselt tõendatud, et kostja täitis kohaselt tellija kohustuse koostööks, st et töövõtjale näidati enne lepingu täitmise tähtaja saabumist kätte kinnistute senised ühenduskohad. Vaidlust ei ole selle üle, et tellija esitas täpsustatud joonised töövõtjale alles 07.06.2018. Hageja ei asunud töid teostama, sest joonistel näidatud liitumispunktid nõudsid nende ühendamiseks uue magistraaltorustikuga täiendavaid mahukaid töid, st ka täiendavaid kulutusi. I kd tl 93-95 on Wesico Project OÜ hinnapakkumised Kanepi alevikus Turu põik 5, Turu põik 9, Turu 8, Niidu 15 ja Niidu 3 kinnistusisese torustiku ühenduse ehitustööde tegemiseks summas 11 616 eurot. Kostja keeldus hageja hinnapakkumisest, mille järel hageja jättis loetletud tööd tegemata ning lahkus objektilt. Kohtu hinnangul sõnastab lepingu p 16.2 leppetrahvi nõudmise õiguse lepingu tähtaegadest mittekinnipidamise korral, olles sisuliselt viivis kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise puhuks.
VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus on seisukohal, et hageja on lepingu täitmisega viivituses alates hageja taotletud lepingu pikendamise tähtajast, so 14.06.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 03.08.2017. Vaidlust ei ole selle üle, et alles 7.06.2017 esitas kostja muudetud joonised ühenduskohtade võimaliku asukoha kohta. Hagejale jäi tööde tegemiseks nädal, so 14. juunini 2017. Hageja, pidades lepingu täitmise jätkamist võimatuks, ei teavitanud sellest kostjat, vaid lahkus töötandrilt, jättes lepingu lõpuni täitmata. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Hageja ei ole esitanud kohtule taotlust leppetrahvi vähendamiseks. Kohtupraktika kohaselt ei või kohus omal algatusel leppetrahvi vähendada. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi/viivise lepingu p 16.2 alusel perioodi eest 15.06.2017 kuni 02.08.2017 arvestusega 176,32 eurot päevas 49 päeva eest summas 8 639.68 eurot.
6.2.Lepingu p 16.3 sätestab leppetrahvi nõudmise õiguse muude kohustuste (kohtu allakriipsutus) rikkumise korral. Kohus on seisukohal, et kostja nõue leppetrahvi rakendamiseks sisuliselt sama rikkumise eest – lepingu täitmise tähtaja rikkumine, nii lepingu p 16.2 kui ka 16.3 alusel on põhjendamatu. Sellise nõudmise esitamisel on tegemist kumulatiivse leppetrahvi nõudega, st et liidetud on samal alusel erinevad leppetrahvi nõuded.
6.3.Kostja poolt korraldatud täiendava/uue riigihanke sisuks on olnud järgmine (II kd tl 55-56): „Käesoleva hanke läbiviimise ajaks on projektijärgsed ehitustööd peaaegu lõpetatud. ...on vajalikud teostada uute, väljaehitatud trasside veetorustikelt teha ühendus viie kinnistu veetorustikele, .... Kinnistu piirile on kõigi kinnistute puhul paigaldatud maakraanid ja kaped ehitusprojektis näidatud asukohtades. Ehitustööde eesmärgiks on teostada kinnistusisesed tööd võimalikult ratsionaalselt, väiksema kaeve ja ajakuluga ning ühendada kinnistusisene torustik ühisveevärgi torustikuga esimesel võimalusel.“ Seega, hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oli uue hanke väljakuulutamise ajaks suuremas osas täidetud. Tööde finantseerimine toimus 85 % ulatuses KIK-i vahenditest. Sel põhjusel on kostja küsinud 04.08.2017 kirjas (II kd tl 83) nõusolekut töövõtja vahetamiseks, sest hanke ainukese pakkumise tegi OÜ Sinear hinnaga 22 800 eurot. Sellele kirjale on KIK vastanud 16.08.2017 (II kd tl 85-86) järgmiselt: KIK-il ei ole vastuväiteid töövõtja vahetamiseks tingimusel, et KIK-i toetuse summa töövõtja vahetusel ei muutu. Kohus on seisukohal, et ka täiendava riigihanke summa mahtus hagejaga sõlmitud lepingu hinna sisse. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepinguhinna ja hageja poolt teostatud tööde hinna vahe (352 643.76 - 313 209.60 + 4 708.80) oli 44 142.96 eurot. Kohus on rahuldanud hageja nõude tasu saamiseks veel 5 342.40 euro ulatuses. Lepinguhinnast jäi vabaks veel 38 800 eurot. KIK-i toetuse summa Kanepi aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde finantseerimiseks ei ole suurenenud, võrreldes hagejaga sõlmitud lepingu hinnaga. Kohus on seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldus 22 800 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et kostjal ei saa olla kahju hüvitamise nõuet hageja vastu sellises summas. I kd tl 22 maksekorralduse kohaselt on kostja tasunud OÜ-le Sinear 3 800 eurot
hankest tuleneva lepingu täitmise katteks. Kui hageja oleks kostjale kahju tekitanud, siis ainult nimetatud summa ulatuses, tulevalt VÕS §-s 127 lg 1 sätestatust: kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 19 000 eurot on OÜ-le Sinear tasunud KIK projekti nr XXX täitmiseks (I kd tl 214). Kohus on seisukohal, et OÜ Sinear ei teinud ainult asendustäitmiseks vajalikke töid, vaid muu hulgas oli vaja teha lahtisi kaeveid 9-12 m ulatuses mööda haljasala või sissesõiduteed, Niidu 15 majani ehitada kinnine kaeve 12 m, veetrass viia läbi vundamendi, soojustada ning ühendada sauna veesõlme. (Tellija tingimused tööde teostamiseks, II kd tl 55-56) Vaidlust ei ole selle üle, et hagejaga sõlmitud leping loetletud töid ei sisaldanud. Hageja kohustuseks oli tööprojekti seletuskirja p 1.6.2. kohaselt (I kd tl 161) kinnistu ühendamine magistraaltorustikuga, milleks paigaldatakse alates veemagistraaltorust kuni kinnistu piirini veetoru koos maakraaniga. Uue riigihanke tegemisel on kostja avaldanud, et „Kinnistu piirile on kõigi kinnistute puhul paigaldatud maakraanid ja kaped ehitusprojektis näidatud asukohtades.“ Projektis pole sõnagi selle täitmiseks vajalikest töödest kinnistul või lausa kinnistul asuvas hoones olevas saunas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Sinear poolt teostatud tööd ei ole üks-ühele vastavuses hageja poolt tegemata jäänud tööde asendustöödega, mistõttu OÜ-le Sinear makstud tasu ei ole võimalik lugeda kostjal tekkinud kahjuks seoses hageja poolt lepingu lõpuni täitmata jätmisega. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei tellinud kostja projekti lõpetamise tööd ilma hanketa, st varasemalt parima pakkumise teinud OÜ-lt Anton Invest või hagejalt, kelle pakkumine oli samuti odavam. Hanke tulemusena ühendati hageja poolt rajatud uue veetorustikuga 5 kinnistut oluliselt kallima hinna eest, nii võrrelduna OÜ Anton Invest pakkumisega kui ka hageja pakkumisega. Isegi kui möönda kahju tekitamist kostjale suuremas ulatuses kui on kostja poolt OÜ-le Sinear tasutud summa või oli hageja poolt aktsepteeritud asendustööde maksumus( 4 708 eurot), on kostja oma tegevusega oluliselt suurendanud võimaliku kahju summat. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Kohus on seisukohal, et kahjuhüvituse tasaarvestuse nõude rahuldamiseks puudub igasugune õiguslik alus.
7.Hageja viivisenõue Kostja 02.08.2017 avaldus (I kd tl 114) lepingu ülesütlemise kohta alates 03.08.2017 on käsitletav ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 järgi. VÕS § 655 lg 1 järgi tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kohtule ei ole tõendatud, et töövõtulepingu lõpetas hageja. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, siis on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 1 teine lause sätestab töövõtulepingu puhul erireegli, mille kohaselt hageja peab tõendama, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokku lepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust. Kostja poolt tööde vastuvõtmine siin tähtsust ei oma. Kohus on asunud seisukohale, et hageja rahaline nõue kuulub rahuldamisele lepingust ja arvest nr XXX tulenevalt võla jäägina summas 18 091.20 eurot ning nimetatud ulatuses töö on kostja vastu võtnud 22.06.2017 kirjaga.
Lepingust ja arvest nr XXX tulenevas summas 5 342.40 eurot töid ei ole kostja poolt selgelt vastu võetud, mistõttu see summa muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest arvates. Hageja viivise arvestust hagiavalduse täpsustuses II kd tl 3 ei ole kostja vaidlustanud. Kohus võtab nimetatud arvestusest aluseks viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punkti 16.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt maksekohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 0,05% iga hilinenud päeva eest tähtajaks tasumata summalt. Seega tuleb rahuldada hageja nõue kohustada kostjat tasuma arvetelt nr XXX (I kd tl 116) ja XXX (I kd tl 106) viivist intressiga 0,05% päevas. Arvest nr XXX tuleneva summa 5 345 euro tasumisega on kostja viivitanud alates 4.07. kuni 22.08.2017 kokku 50 päeva, viivisesumma on (50x2.67) 133.50 eurot. Arvest nr XXX tuleneva summa 2 421.30 euro tasumisega on kostja viivitanud alates
23.08.kuni 03.09.2017 kokku 12 päeva, viivisesumma on (12x1.21) 14.52 eurot. Arvest nr XXX tuleneva summa 30 288.40 euro tasumisega on kostja viivitanud alates
28.07.kuni 03.09.2017 kokku 37 päeva, viivisesumma on (37x15.11) 559.07 eurot. Arvest nr XXX tuleneva põhinõude jäägi 18 091.20 eurot tasumisega on kostja viivitanud alates 04.09.2017 kuni 02.10.2018 kokku 394 päeva, viivisesumma on (394x9.05) 3 565.70 eurot. Arvest nr XXX tuleneva summa 5 342.40 eurot tasumisega on kostja viivitanud alates 03.08.2017 kuni 02.10.2018 kokku 426 päeva, viivisesumma on (426x2.67) 1 137.42 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 5 410.21 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja taotlus viivise väljamõistmiseks lepingus sätestatud määras, so 0,05 % põhivõlast päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
8.Kohtu poolt teostatav rahaliste nõuete tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 järgi juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus on rahuldanud hageja põhivõlanõude summas 23 433.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 5 254.56 eurot, kokku 28 688.16 eurot ning kostja leppetrahvinõude summas 8 639.68 eurot. Tasaarvestades vastastikused rahalised nõuded mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja (28 688.16 - 8 639.68) 20 048.48 eurot.
9.Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine
TsMS § 163 lg 1 järgi on kohtul õigus menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1 000 eurot ja esindajatasu ning kulud summas 4 849.67 eurot. Lisandub 7.09.2018 kohtuistungi ajakulu kahe tunni eest hinnaga 140 eurot/tund. Kogu menetluskulu on 6 129.67 eurot. Kostja menetluskulud on õigusabi kulud summas 3 900 eurot. Lisandub 7.09.2018 kohtuistungi ajakulu 2 tundi ja istungi ettevalmistamise ajakulu üks tund hinnaga 120 eurot/tund. Kogu menetluskulu on 4 260 eurot. Kohus on menetluses tuvastanud, et hageja rahalised nõuded muutusid tööde lõpetamata jätmise tõttu osaliselt sissenõutavaks alates lepingu ülesütlemisest 03.08.2017, seega sisuliselt 10 päeva pärast lepingu ülesütlemist kohtusse esitatud nõue võis olla ennatlik. Kostja on augustis ja septembri algul 2017 tasunud ise või on kostja eest tasunud KIK ligi poole hageja nõutavast põhivõlast. Kohus rahuldas 14.08.2017 kohtule esitatud hagi 40 975.80 euro väljamõistmiseks 23 433.60 euro, so 57 % ulatuses, menetlus lõpetati nõudest 43 % ulatuses. Kostja protsessuaalne tasaarvestuse nõue 34 538.28 eurot on rahuldatud 8 639.68 euro, so 25 % ulatuses, nõue jäi rahuldamata 75 % ulatuses. Kostjal ei olnud vajadust tasuda menetluses riigilõivu. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on jagada menetluskulud selliselt, et hageja kanda jääb 40 % kuludest ja kostja kanda 60 % kuludest. Kummagi poole esindajad ei ole esitanud vastuväiteid vastaspoole õigusabi kulude suurusele. Kohus on seisukohal, et nii hageja kui ka kostja esindaja poolt osutatud õigusabi maht ja sellega seotud kulutused on põhjendatud. Esindajate ajakulu on sisuliselt võrdne, erinevus tasu suuruses tuleneb tunnitasu erinevusest. Kohtupraktika kohaselt on aktsepteeritav ka 140 euro suurune tunnitasu vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskuluks, mis kuulub välja mõistmisele kostjalt, (6129.67x60%) 3 677.80 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja kasuks tuleb hagejalt välja mõista 40 % kostja menetluskuludest, so 1 704 eurot. Ülejäänud osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda. Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (3677.80 – 1704) 1 973.80 eurot menetluskulude katteks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.