R Vi hagi T Vi vastu võlgnevuse 48 305,92 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
52 194,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R V (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame (Advokaadibüroo Concordia, e-post [email protected]) Kostja T V (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
27. juuni 2018
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista T Vilt R Vi kasuks võlgnevus (põhinõue) 48 305,92 eurot ja seisuga 1. oktoober 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 9112,03 eurot.
3.Välja mõista T Vilt R Vi kasuks viivis protsendina põhinõudelt (48 305,92 eurolt) alates 2. oktoobrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta Harju Maakohtu 27. mai 2016 määrusega samas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud T Vi kanda.
2-16-8141
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.R V (hageja) esitas 24.05.2016 Harju Maakohtule hagi T Vi (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 48 305,92 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi samas määras kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale perioodil november 2001 kuni november 2011 alljärgnevad rahalised laenud, mida kostja ei ole seniajani tagasi maksnud: 1) 12.11.2001 laen summas 40 000 krooni (2556,47 eurot); 2) 10.04.2002 laen summas 300 000 krooni (19 173,49 eurot); 3) 22.04.2002 laen summas 10 000 krooni (639,12 eurot); 4) 17.05.2002 laen summas 10 000 krooni (639,12 eurot); 5) 22.05.2002 laen summas 20 000 krooni (1278,23 eurot); 6) 07.06.2002 laen summas 10 000 krooni (639,12 eurot); 7) 25.06.2002 laen summas 50 000 krooni (3195,58 eurot); 8) 19.12.2002 laen summas 182 000 krooni (11 631,92 eurot); 9) 31.03.2003 laen summas 41 000 krooni (2620,38 eurot); 10) 09.08.2004 laen summas 70 000 krooni (4473,82 eurot); 11) 21.08.2009 laen summas 15 000 krooni (958,67 eurot); 12) 28.11.2011 laen summas 500 eurot (algne summa 1500 eurot, sellest 1000 eurot tagastatud). Hageja selgitas, et on kostjale ka muid laene andnud, kuid eeltoodud loetelus on toodud üksnes need laenud, mida kostja ei ole tagasi maksnud. Samuti on hageja andnud kostjale märkimisväärses rahalises ulatuses muid toetusi, mis ei ole olnud laenud ning mille tagastamist hageja ei nõua. Seega kokku on hageja andnud kõnealusel perioodil kostjale laene, mis ei ole tänaseks tagastatud, summas 48 305,92 eurot. Laenusummad on hageja poolt kostjale välja makstud eeltoodud kuupäevadel tehtud pangaülekannetega. Laenulepingud olid suulised, mitte kirjalikud. Osade pangaülekannete juurde on hageja kirjutanud laenulepingute „numbrid“, kuna hageja, tulenevalt hageja ja kostja vaheliste suhete muutumisest, otsustas
2-16-8141 mingist ajast alates, et suuliste lepingute kohta peaks ka märk maha jääma, mis kostjat ehk motiveeriks laenuna antud abisse selliselt ka suhtuma. Lepingute numeratsiooni täheline osa kujunes lepingupoolte nimedest, mõnel juhul ka poeg Ji nimest, kelle jaoks mõeldud varudest mõned summad pärinesid. Laenudes kokkuleppimisel ei leppinud pooled kokku laenude tagastamise tähtajas, seega oli tegemist tähtajatute laenulepingutega. Hageja ja kostja leppisid kokku ka „mõistlikus intressis“, kuid hageja seda käesoleva hagiga ei nõua. Kostja ja hageja näol on tegemist endiste abikaasadega, kellel on ka ühine poeg. Laenude näol oli tegemist hageja poolt kostja abistamisega. Headest jätkuvatest suhetest tulenevalt ei nõudnud hageja laenude tagastamisega kiirustamist, kuna laenud olid antud n.ö „tagastad millalgi“ põhimõttel. Siiski mingist ajast alates muutus laenude jätkuv mittetagastamine hagejale järjest murettekitavamaks. 15. märtsil k.a ütles hageja laenulepingud VÕS § 398 lg 1 alusel vastava teatega üles alates 23.05.2016. Kostja ei ole laenusummasid tagastanud.
3.Hageja ei nõustu kostja vastuses toodud põhjenduste, väidete ja tõlgendustega. Kostja püüab eelkõige oma „unistuste kodu“ soetamiseks hagejalt võetud laenu, aga ka muid hagejalt küsitud ja saadud laene näidata olematu ja eluliselt isegi uskumatu töötasuna, samavõrra uskumatute „sularahas tagastatud laenudena“ ja justkui hageja jaoks tehtud, kuid paraku kontrollimatute ja/või seni „unustatud“ kulutustena. Kostja selgitused on rõhuvas osas ekslikud (eksitavad).
3.1.Kostja oli tõepoolest tegev hageja kodu ehitamise juures, kuid kaugeltki mitte niisuguses ulatuses, nagu kostja seda püüab näidata, ning kindlasti mitte tasu eest. Kostja on oma rolli ilmselt teadlikult püüdnud üle tähtsustada ja suurendada, et omakorda näiks mingilgi määral välja usutav kostja väide tasukokkuleppe osas. Hageja ja kostja kokkulepe kostja sisekujundusega seonduvate teenuste osas seisnes järgnevas. Hageja ei lubanud kostjale mingit konkRset tasu ja kostja ka mingit konkRset tasu ei soovinud. Kostja oli toona tegev üksnes kui fotograaf, tema tulud olid piisavad üksnes ots otsaga kokkutulemiseks, kostja võimekus sisekujundajana oli laiema avalikkuse jaoks alles avastamata. Kuna hagejal oli maja ehitamise plaan silmapiiril ja kuna kostja otsis võimalusi end ka sisekujunduse vallas proovile panna, siis hageja kodu sisekujundamise näol oli kostjal hea võimalus enda võimeid avastada, õppida, eksida, oma ideid ja fantaasiaid katsetada ja teostada, ennast kui sisekujundajat arendada ja tutvustada, endale n.ö portfolio’t luua. Hagejal olid loomulikult oma soovid, kuid eksklusiivsus oli selgelt kostja soovitus ja suundumus, kes soovis seeläbi ühest küljest lasta oma kunstnikufantaasial vabamalt lennata, otsida, katsetada, teisest küljest aga, miks ka mitte, oma hea tuttava firmale suuremat tellimust korraldada ja ehk ka endale mõnevõrra suuremat vahendustasu saada. Otsesest töötasust kostja otseselt keeldus. Kostja oli väga liigutatud sellest, et hageja oli valmis andma talle võimaluse niisuguseks katsetuseks ja eneseteostuseks. Ilmselt on iseenesestmõistetav, et ei ole just palju niisuguseid kliente, kes annaks algajale sisekujundajale praktiliselt 100%-lise loomingulise ja rahalise vabaduse ennast avastada, katsetada, õppida, eksida, teostada, tutvustada jne. Lisaks keeldus kostja töötasust põhj(end)usel, et ta nägi hageja ja poeg Ji kodu kujundamises võimalust mingilgi määral korvata oma isarolli puudulikku täitmist (nii igasuguse materiaalse toetuse puudumine kui ka äärmiselt harvad kontaktid pojaga, mis ka niisugustena toimusid pigem hageja ja poja tungival initsiatiivil). Ainus kostjapoolne tingimus sisekujundamise tegemise osas oli see, et hageja peab mööbli tootjana tingimata kasutama Xxx Xxx OÜ-d. Põhjus selleks oli väga lihtne. Xxx Xxx OÜ / B S oli kostja hea tuttav. Kostjal puudus mööblijooniste ja ruumilahenduste tegemiseks tegelik kogemus (nt kõik joonised olid tehtud käsitsi harilikule ruudulisele paberile) ning tal oli vaja tuge kelleltki, kes kostja loomingulised ideed teostuslikult ära vormistaks. Lisaks, kuna tegemist oli kostja hea tuttavaga ja kostja suunas hageja kodu kujundamise ja sisustamise näol sinna väga arvestatavas mahus tööd, oli kostja
2-16-8141 enda kinnitusel kostjal Xxx Xxx OÜ-ga ka teatud vahendustasukokkulepe. Lisaks tõendab niisugust kokkulepet kaudselt ka asjaolu, et kostja vähestest kogemustest tulenevalt olid vead ootuspärased ja paraku need ka juhtusid. Nii näiteks tekitasid kostja valed mõõtmised olukorra, kus Xxx Xxx OÜ oli sunnitud ca 25 000 krooni eest ümber tegema juba tehtud töid. Hageja maksis kostja niisugused vead kinni. Niisuguse „eksimisvabadusega“ kokkulepped ei ole ilmselt just väga tavapärased ja pigem iseloomustavad need „õpipoisi- või katsetöö“ kokkulepet, kui lepingut, mille täitjale makstakse sadu tuhandeid kroone. Kostja tegevus hageja kodu kujundamisel piirdus sisekujundusega. Erinevalt kostja vastuses väidetust kujundas õueala ja aia (k.a teeradade kujundus, xxx, kontseptsioon jmt kostja vastuses väidetu) ning ka teostas vastavad tööd Xxx Xxx OÜ, kelle tegevusega ja kelle tasustamisega kostjal mingit puutumust ei ole. Praktiliselt kogu mööbli projekteeris ja tootis Xxx Xxx OÜ. Maja põhiplaanid ja ruumijaotused olid tehtud arhitekti poolt. Ehitusprojekti vastutavaks järelevalvajaks oli eraldi inimene. Seega olid kostja n.ö „tööülesanded või -kohustused“ (kuigi, nagu ülal näidatud, saab kohustustest või ülesannetest rääkida üksnes väga tinglikult) selgelt piiratud sisekujundamisega. Hageja hinnangul võiks kostja tegevuse summaarse ajakulu mõttes rääkida ehk 2 kuu tööst, maksimaalselt võibolla 3 kuu tööst. Kostja väited oma väidetava töötasu kohta on mitte ainult valed, vaid põhimõtteliselt uskumatud. Hageja, kes seoses maja ehitamisega oli mõningate hindade ja tasudega üpriski kursis, julgeb kinnitada, et ilma ametliku diplomita sisekujundajate (ja kostjal hoolimata oma heast maitsest ei olnud vähemalt toona sisekujundaja haridust) hea tasu terve maja sisekujunduse tegemise eest oli tol ajal suurusjärgus 20-40 000 krooni. Võrdluseks — konkRse maja (ja enamuse suurte xxx majade) arhitekti, juba toona tunnustatud M P tasu kogu maja arhitektuurse lahenduse (põhiplaanid, kõik tehnilised ja konstruktsioonilised joonised, aia ideeline üldplaan jne jmt) oli toona suurusjärgus ca 40-50 000 krooni. Nii et isegi kui teoRiliselt arutleda selle üle, milline oleks põhimõtteliselt võinud olla kostja tasu hageja maja sisekujunduse teostamise eest, ja kui kostjale vastu tulles teha mööndus ja oletada, et tulenevalt kostja heast maitsest ja renomeest oleks kostja võinud küsida tasu mitte kui algaja katsetaja, vaid kui diplomeeritud ja hea sisekujundaja, siis ka sellisel juhul oleks jutt suurusjärgust maksimaalselt 40 000 krooni, mitte aga kümme korda suurematest summadest. Loomulikult oleks mõistetav, et nii pika aja möödumisel ei pruugiks kokkuleppe kõik asjaolud ja tasu suurus väga täpselt meeles olla, aga kostja väide, et tasu oli vähemalt 300 000 krooni, võis olla ka suurusjärgus 350 000 krooni ning „isegi veel enam“ (st isegi suurusjärk võis olla suurem), ei ole põhimõtteliselt kuidagi usutav. Sisuliselt väidab kostja, et ta võis saada tasu nt kas 300 000 krooni või ka nt 400 000 krooni (läheneb poolele miljonile kroonile). Kuigi kostja väidab oma tolleaegse majandusliku kindlustatuse olevat väga hea (väide, mida hageja paraku kuidagi ei saa tõeks pidada), tuleb ilmselt siiski tõdeda, et oleks veidi üle pingutatud väita, et „sain endise abikaasa sisekujunduse tegemise eest, ei mäletagi nüüd, 300 või 400 000 krooni, võibolla ka rohkem, kes neid kroone ikka nii täpselt loeb“. Veel üks võrdlus – Statistikaameti andmetel oli aastal 2003 Eesti keskmine brutokuupalk 6915 krooni / 442 eurot). Kuigi hageja ei tea kostja ja Xxx Xxx OÜ vahelist täpset kokkulepet, oli hageja hinnangul toona ja on ka täna eluliselt usutav, et kostja sai Xxx Xxx OÜ kaudu teatud (vahendus)tasu. Mh on see lisaks elulisele usutavusele tegelikult tõendatud ka kostja enda poolt esitatud tõenditega. Xxx Xxx OÜ kinnituse kohaselt on sisekujunduse projekteerimise tööd täies mahus teostatud kostja poolt. Samas on Xxx Xxx OÜ arvel näha, et kogu mööbli projekteerimise on teinud Xxx Xxx OÜ ning et see on maksnud 15 000 krooni. Seega kostja väide, et kostja „projekteeris juurde kogu vajaliku sisustuse, kuna ei õnnestunud leida
2-16-8141 hagejale sobivaid valmistooteid“ võib täiesti tõele vastata, kuid tähendaks seda, et kostja sai selle eest tasu Xxx Xxx OÜ arvetes sisalduva juurdehindluse kaudu. Tõsi, faktina ei saa hageja seda väita, kuna hageja pole kunagi selle vastu huvi tundud, kas ühe või teise asja projekteeris kostja või nt keegi Xxx Xxx OÜ-st; hageja jaoks piisas sellest, et kostja korraldas sisekujunduse ja möbleerimise ning kinnitas, et Xxx Xxx OÜ tasus sisaldub ka väike tema tasu. Hageja on seisukohal, et hageja ei pea eeltoodu tõendamiseks esitama tõendeid. Kostja väidab, et tal on hageja vastu olemas tasunõue, mis tuleneb töövõtulepingust, seega peaks kostja tõendama nii töövõtulepingu olemasolu kui ka tasukokkuleppe. Hageja tasus kõik Xxx Xxx OÜ arved nõuetekohaselt. Lisaks eelnevale võib tinglikult ehk kostja „töötasuna“ käsitada seda, et hageja korraldas kostjale (ja samas ka poeg Jile, et anda ehk tõuge ühiseks kvaliteetaja veetmiseks) kaks puhkusereisi Londonisse, tasudes täielikult nii lennupiletid kui ka hotelli (väärtusega pea 30 000 krooni reis) ning andes kummalgi korral lisaks pojale ja kostjale mõlemale eraldi „taskurahaks“ ca 20 000 krooni. Seega kokku kahe aasta peale sai kostja juba nende reiside näol ca 70 000 krooni eest hüvesid. Sellega peaks kostja tasu küsimus olema ammendatud.
3.2.Kostja on oma vastuses märkimisväärses mahus (nii tekstilises kui ka rahalises) tuginenud väitele, et teatud summade näol on tegemist kostja poolt hageja tellimusel / hageja jaoks tehtud kulutuste kompenseerimisega. See ei vasta tõele, vähemalt niipalju, kui hageja mäletab ja vähemalt selgelt suuremas osas. Jah, kostja on hageja kodu sisustamiseks teatud asju ostnud, kuid kõik niisugused ostud on hageja poolt kohe hüvitatud. Kuna kostja korraldas hageja kodu sisekujundust, siis tegi kostja loomulikult ka soovitusi selle kohta, milliseid asju ja kust võiks osta. Niisuguste, kostja soovitatud asjade omandamine korraldati kostja tungival soovil tihtilugu nii, et kostja ostis vastava asja oma V S OÜ nimel, hageja aga hüvitas selle kostjale sularahas. Just niisugune sularahas hüvitamine oli kostja tungiv soov, kuna kostja sai niimoodi käibemaksu võrra „lisa teenida“ – kostja sai hagejalt sularahas asja täishinna, st hinna koos käibemaksuga (mida hageja niikuinii oleks ka poest ostes pidanud maksma), V S OÜ arveldas riigiga käibemaksu aga nii, nagu õigeks pidas. Kõik kostja soovitusel omandatud asjad on kostjale koheselt hüvitatud. Tulenevalt oma erialasest fotograafitegevusest oli kostja jaoks tavapärane, et pildistamise jaoks ostis ta (st V S OÜ) erinevaid rekvisiite (ilusaid, stiilseid asju). Kui peale pildistamist rekvisiit oli endiselt ilusti korras, tagastas kostja asja poodi ja sai raha tagasi. Seega võib kostja tabel kajastada ka niisuguseid rekvisiite ja kostja „vastav“ kontoväljavõte võib rekvisiidi ostuga isegi kokku minna. See ei tähenda kuidagi, et tegemist oleks hageja jaoks ostetud asjaga ega isegi seda, et kostja selle asja ostuhinda hiljem kaupmehelt tagasi ei saanud. Mitte ühegi kulu osas ei ole kostja tõendanud, et see oleks tehtud hageja jaoks või hageja heakskiidul. Hageja on kostjale kõik kulud hüvitanud. Hageja ei saa ka aru, mis transpordikulutustest kostja räägib. Peamised kostja tegevusega seonduvad transpordikulutused olid ilmselt seotud Xxx Xxx OÜ poolt mööbli tegemisega, kuid need kulutused on kõik hageja poolt ka tasutud. Kokkulepet, et hageja maksab lisaks (kostja väitel) ca 350-400 000 kroonisele töötasule veel kinni ka kostja taksoarved, pooltel kohe kindlasti ei olnud ja oleks ebamõistlik niisugust kokkulepet kuidagi eeldada.
3.3.300 000 krooni suuruse laenu (19 173,49 eurot, 10.04.2002) eesmärgiks oli kostjale raha laenamine selleks, et kostja saaks teha sissemakse korteri ostmiseks. Nimelt soovis kostja omandada xxx korterit. 2001. a ja 2002. a kevadel elas kostja xxx korteris ja tal oli pangalaen, mille suuruseks võis, arvestades hüpoteeki, olla ilmselt ca 600 000 krooni (40 000 eurot). Kostjal ei olnud raha, kuid oli n.ö silmapiiril korter xxx majas (kus kostja ka praegu elab).
2-16-8141 Kostja nägi just hagejat ja hageja poolt poja jaoks kogutud tulevikufondi selle allikana, mille arvelt või mille abiga saaks kostja oma unistuste korteri omandada. Sellest oli hagejal kostjaga korduvalt juttu, mh sellest, et kostjal puudusid reaalsed alternatiivsed rahastamisallikad. 2002. a alguses palus kostja hagejalt suuremas summas laenu xxx korteri ostmiseks. Kostja pakkus laenu tagatisena sedasama omandatavat korterit. Hageja oli algul väga kahtlev. Eelneva aasta novembris oli kostja palunud (ja saanud) laenu 40 000 krooni, et osta tööks vajalik arvuti, samas hagejale teadaolevalt (mis mh väljendus selles, et kostja oli aegade jooksul hagejale selgeks teinud, et tal ei ole poja toetamiseks raha ja ei ole ka ette näha, et seda tuleks) ei olnud kostja finantsvõimekus just kõige parem (et mitte öelda – hagejale teadaolevalt olid kostjal näpud põhjas). Kostja ei ole kunagi poolte ühisele pojale (st eelkõige siis, kui ta oli veel alaealine) mingit märkimisväärset rahalist toetust andnud. Kostja rääkis ja arutas korteriostu plaani ka hageja ja kostja ühise poja Jiga, näitas korterit pojale ja palus, et ka poeg toetaks korteri ostmise plaani. 2002. a jaanuaris kohtusid hageja, kostja ja J. Kostja selgitas, et tal oleks oma unistuste korteri – vana, kõrgete lagedega, väga erilises asupaigas asuva xxx – omandamiseks vaja ca 600-700 000 krooni. Kostja väitel oleks see „sajandi ost“ ja kasulik „meile kõigile“. Kostja selgitas, et korter oleks investeeringuna väärtuslik, vajadusel saaks korteri kindlasti kallimalt maha müüa; kui kostjal hakkab majanduslikult paremini minema, maksaks ta laenu tagasi või, alternatiivselt, võiks hiljem arutada, et kas korter võiks jääda poeg Jile, kuid mingil juhul ei kaota hageja oma raha, sest korter jääks tagatiseks, jääb n.ö perre. Kostja selgitas veel, et abielluda ta ei kavatse, st korteri sattumist abikaasade ühisvarasse ei ole põhjust karta, samuti ei kavatse ta soetada rohkem lapsi. Alustuseks oleks aga kostjal vaja esimeseks sissemakseks aprillis 300 000 krooni, hiljem, tööde edenedes aga veel. Hageja oli laenu andmisega nõustumisega ettevaatlik, mh seetõttu, et hageja alustas umbes samal ajal oma kodu ehitamisega ja kulud olid suured. Ühiselt otsustati siiski, et hageja võtab laenu andmiseks raha mh fondist, mis oli mõeldud poeg Ji haridustee ja iseseisva elu alustamise toetamiseks. Seejuures tegi kostja ise, ilmselgelt soovist hagejat veenda ja hagejas usaldust äratada, veel ettepaneku, et laen oleks korrektselt pangaülekandena laenuna antud. 10.04.2002 hageja kokkulepitud laenu andiski.
3.4.B OÜ tõepoolest tellis V S OÜ-lt lillekalendri lillepildid ning ka tasus nende eest. Tegu oli puhtalt kahe firma vahelise äritehinguga ning hagejal polnud sellega mitte mingit pistmist. Jääb arusaamatuks, miks oleks hageja pidanud kostjale tegema mingeid ettemakse, kui tellijaks oli B OÜ ja täitjaks oli V S OÜ. Kostja väited on paljasõnalised ja meelevaldsed ning kostja esitatud tõendid neid väiteid ei tõenda. N.ö lillekalendri osas oli projektijuht B OÜ-s hageja ja kostja ühine poeg J, kalendriga seonduvalt tasus B OÜ 50% ettemaksu projekti alustamisel kõikide projektiga seonduvate kulutuste katmiseks ning 50% projekti lõppedes, peale tööde üleandmist.
3.5.Kostja ei ole 08.08.2004 ülekantud laenu summas 70 000 krooni (4473,82 eurot) hagejale tagastanud. Kostja ei esita laenu väidetava tagastamise kohta mingeid tõendeid. Kostja selgitused, et laen on tagastatud sularahas, ei vasta tõele. Hageja ei ole kunagi kostjalt laenude tagastamist sularahas soovinud ega tagastatavaid laene sularahas ka vastu võtnud (mh põhjusel, et laenusuhted oleks viisakuse piirides võimalikult korrektselt jälgitavad). Lisaks ei ole hageja kostjaga ka nii sagedasti kohtunud, nagu kostja väited sularahas arvelduste osas seda eeldaksid; hageja ja kostja on üldiselt silmast-silma kohtunud 1-2, maksimaalselt 3 korda aastas, mõnel aastal üleüldse mitte. Kostja esitatud V S OÜ kontoväljavõtted ei tõenda kuidagi seda, et vastavad sularahasummad oleks laenu tagasimaksetena jõudnud hagejani. Küll aga näitab niisuguse selgituse esitamine, et kostja arusaamine sellest, mis on kostja rahakott ja mis on kostja juhitava äriühingu rahakott, on põhjalikult segamini. Seonduvalt 70 000 krooni laenuga esitab kostja ka n.ö xx diivani väite, mille kohaselt kostja on
2-16-8141 rahastanud hageja diivani katteriide vahetust summas 35 166,10 krooni (2245,02 eurot) ja talle pole seda seniajani hüvitatud. Väide ei vasta tõele. Esiteks on kõik kostja soovil V S OÜ kaudu vormistatud ostud kostjale koheselt kostja soovil sularahas hüvitatud. Teiseks on eluliselt võimatu uskuda, et kostja oleks hageja diivani niivõrd kalli katteriide vahetuse tasunud omast (tegelikult jällegi V S OÜ) taskust ja ei oleks seniajani soovinud hagejalt selle kulutuse hüvitamist. Kummatigi kostja, esitades tingimusliku „tasutuks lugemise avalduse“, sisuliselt seda väidab. Seejuures jääb kostja ka justkui märkimisväärselt suuremeelseks – ta esitab avalduse üksnes juhuks, kui kohus peaks leidma, et laen ei ole tagasi makstud. Sellest järeldub loogiliselt, et kui kohus leiab, et laen siiski on tagasi makstud, siis loeb kostja, et hageja diivani katte vahetus summas 35 166,10 krooni, mille maksis millegipärast kinni V S OÜ, ongi kostja ja V S OÜ jaoks vastuvõetav olukord.
3.6.Hageja ei nõustu kostja väidetega, et 12.11.2001 ülekande (40 000 krooni (2556,47 eurot), selgitus „arvuti ostmiseks“) näol oli tegemist mitte kostjale arvuti ostmisega, vaid hageja jaoks tehtud kulutuste kompenseerimisega; et kostjal oli sel ajal enda kontol „enam kui piisavalt rahalisi vahendeid“. Tegemist oli kostja arvuti ostu rahastamisega, arvuti oli kostja toonases xxx korteris. Hageja oskas meelde tuletada isegi arvuti konkRse mudeli – Power Mac G4, 22" Apple Cinema Display, kuna kostja jaoks oli tegemist niivõrd olulise ostuga, mida kostja ka hiljem uhkusega demonstreeris. Kostja väide, et tal oli raha enam kui piisavalt, ei vasta paraku tõele (või siis on kostja jätnud pikaajaliselt oma varanduslikust seisust oma lähedastele äärmiselt eksitava mulje); kostja on pidevalt selgitanud hagejale, kuidas tal pole kunagi raha olnud, alati on olnud näpud põhjas, ning see on olnud ka üks selgitus/põhjus, miks kostja pole kunagi rahaliselt panustanud poolte ühise poja kasvatamisse. 22.05.2002 ateljee mööbli laen (10 000 krooni / 639,12 eurot) oli kostjale vajalik tema korteri / V S OÜ tegutsemiskoha tarvis xxx. Usutavasti ei ole vaja selgitada, et fotograafiaga tegeleva kostja ja V S OÜ tegutsemiskohta nimetatakse üldjuhul ateljeeks. Kostja väide, justkui oleks tegemist olnud hageja eramusse mööbli ostmisega, on väär ja tugineb üksnes sellele, et üht tuba hageja kodus tõesti võib ehk ka niimoodi ateljeeks kutsuda (kuigi hoopis tinglikumalt). Seejuures jääb kostja selgituse juures ebaselgeks, miks oleks hageja pidanud ateljee mööbli kuidagi eraldi tellima, kui Xxx Xxx OÜ teostas talle terviklahenduse, mille eest hageja vastavalt Xxx Xxx OÜ arvetele ka tasus. 1500 euro laenu (28.11.2011) jääk on tõepoolest 500 eurot, kuna kostja on 1000 eurot tagastanud. Hagejal jäi laenu osaline tagasimaksmine inimliku eksituse tõttu kirja koostamise ajal tähelepanuta, kuid hagiavalduses on see eksitus arvesse võetud. Kostja väide, et ülejäänud 500 eurot on ta sularahas tagasi maksnud millalgi 2012. a suvel, ei vasta tõele. Ilmselt ei pea seda ka kostja ise väga usutavaks, kuna ei lisa sellele isegi mitte tavapäraseid viiteid V S OÜ kontoväljavõtetele. Jätkuvalt jääb arusaamatuks, miks oleks pangaülekandega saadud laenu tagasimaksmine pidanud toimuma just sularahas. Ja samuti jääb arusaamatuks, kuidas laenu osaline tagasimaksmine „tõendab“ kostja väidet, et tegemist oli tähtajalise laenuga. Hageja ei tunnista laenulepingute puudumist. Vastupidi, hageja on hagiavalduses selgitanud, et tegemist oli suuliste laenulepingutega, ning põhjendanud ka seda, miks ta laenulepingutele numbrid andis. Hageja selgitab veelkordselt, et maksed, mis sisaldasid tähte „J“, olid tehtud poolte ühise poja Ji tulevaseks kasutamiseks ette nähtud fondist ning hageja sooviks oli seda kostjale delikaatselt ka meelde tuletada. Seejuures soovis just kostja, et kõik rahad, mis hageja kostjale laenuks annab, oleks laenuna ka märgitud. Hageja soovis ka tagasimakseid pangaülekandena, et tal (aga ka poeg Jil, kelle n.ö fondist rahad suuresti tulid) oleks adekvaatne ülevaade väljalaenatud ja tagastatud rahadest.
2-16-8141
3.7.Kostja poolt esitatud kirjavahetus ei tõenda seda, mida kostja väidab seda tõendavat. Kirjavahetusest ilmneb eelkõige, et kostja on hagejalt vaieldamatult tagastamisele kuuluvat rahalist abi (laene) saanud, et kostja on nende laenude tagastamisega mitte eriti kiirustanud, kuid hageja ei ole seejuures ka peale mõne delikaatse meeldetuletuse otseselt laenude tagastamist nõudnud. Kostja omistab erilist tähendust 29.04.2010 ja 05.05.2010 e-kirjadele. Kirjavahetuses kostja kõigepealt selgitab, et müüs just vana korteri maha, saab raha kohe kätte, saab teha hagejale tagasimakse (mis oli juba „piinlikult kaua veninud“), saab lahti pangalaenust ja „muudest hingematvatest võlgadest“. Seejärel, 05.05.2010 kirjutab kostja hagejale, et tegi just ülekande ära, „sellega on nüüd siis ühel pool“, ja tänab hagejat. Kostja väitel tõendab see, et kostja maksis hagejale ära kogu oma võlgnevuse. Hageja sellega kategooriliselt ei nõustu. Esiteks kummutab kostja esitatud kirjavahetus ilmselgelt kostja enda väite, et tal oli raha rohkem, kui talle endale vaja. Kirjavahetuses räägib kostja ausalt oma majanduslikust seisust – rasketest hetkedest, piinlikult kaua veninud tagasimaksetest, hingematvatest võlgadest. Kostja 21.09.2011 e-kiri räägib kostja enda sõnade kohaselt 300 euro suurusest laenust. 300 eurot, mida kostja oli „õhukesel ajal“ vajanud ja mis oli talle olnud „suureks toeks“. Soovimata kostjat läbi tema majandusliku olukorra kuidagi halvustada, tuleb siiski aidata ja „suureks toeks“ olla, siis ilmselt ei ole tegemist olukorraga, kus inimesel on endal raha liigagi palju. Pigem näitab see päris pingelist rahalist olukorda. Seega kostja väited selle kohta, et talle polnud hagejalt mingeid laene ega abi vaja, kuna tal oli raha ülegi, osutuvad kostja enda tõendi läbi ümberlükatuks. Hageja ei oska öelda, mida täpselt võis kostja silmas pidada, kui kirjutas 30 000 krooni tasumisel, et „nüüd on siis sellega ühel pool“. Võibolla pidas kostja silmas, et nüüd on 30 000 krooni tagasi makstud, võibolla midagi muud. Igatahes ei tähenda see objektiivselt ega tähendanud see toona ka hageja jaoks seda, et kostja oli sellega kõik laenud tagasi maksnud. Teiseks selgitab hageja, miks ta kuni viimase ajani ei olnud laenude tagastamise osas eriti pealetükkiv ja miks seetõttu puudub ka varasem vastav „nõudlik“ kirjavahetus. Nimelt oli kostja hagejale (ja ühisele pojale Jile) kinnitanud, et laenu tagatiseks on ju korter. Kuigi korterit ei olnud kunagi vormiliselt laenu tagatiseks vormistatud, kippus hageja seda uskuma. Mh seetõttu, et uskus kostja väiteid, et kostja enam ei abiellu ja lapsi soetada ei kavatse. Seetõttu tundus hagejale, et kõige kehvemal juhul jääks korter niikuinii poeg Jile ja et ehk ei ole põhjust eriti muretseda. 2016. a jaanuaris sai aga hageja teada, et olukord on oluliselt teistsugune. Hageja, J ja Ji elukaaslane käisid koos kostjal külas. Tegemist oli teatud perekondliku koosviibimisega. Sellel koosviibimisel avaldas kostja kõigile, k.a hagejale, esmakordselt, et tegelikkuses on xxx korter hoopiski kostja n.ö pensionisambaks, et mingi hetk plaanib ta selle (kui väga õnnestunud ja tootliku investeeringu) maha müüa ja vabamat elu hakata elama, kuna nagu alati, tema jooksvad tööd aitavad tal (tema elukvaliteedi juures) vaid ots otsaga kokku tulla. Lisaks sai hageja teada, et kostja on juba pikaajalises kooselus oma poiss-sõbraga. Varasemalt Eesti õiguses puudunud kooseluseaduse valguses muutis see teadmine hageja jaoks olukorda oluliselt, kuna hageja pidas nüüd võimalikuks, et kostjast võibki saada n.ö pereinimene ja et ta võib ka oma vara, mh korteri, nt kinkida või pärandada elukaaslasele. Hageja tundis, et esialgu suhteliselt turvalisena tundunud olukord võib tegelikkuses olla üksnes näiliselt turvaline, ning asus seetõttu laenude tagasiküsimisega tõsisemalt tegelema.
3.8.Hageja on loobunud intressinõude esitamisest mitte seetõttu, et seda nõuet ei oleks olemas, vaid seetõttu, et selle nõude tõendamist peab hageja kahjuks ebatõenäoliseks. Tegemist oli pooltevahelise suulise kokkuleppega, mida kostja on oma 5. mai kirjas kahjuks selgelt eitanud, seetõttu ei pidanud hageja selle nõude esitamist perspektiivikaks. Hagejale tundub kostja selgitus seonduvalt kostja ja V S OÜ rollidega olevat märkimisväärselt vastuoluline. Esiteks jääb ebaselgeks, kas kostja versiooni kohaselt osutas teenuseid tegelikult
2-16-8141 siis kostja ise või kostjale kuuluv V S OÜ. Kui tegelikult osutas teenust V S OÜ, aga hageja tasus hoopiski kostjale, siis ei ole küsimus mitte niivõrd käibemaksus, kuivõrd selles, et kostjal ei saa põhimõtteliselt olla mingit tasunõuet teenuste eest, mida ta ei ole osutanud. Teiseks tähendaks see seda, et kostja kui V S OÜ ainus juhatuse liige ja ainuosanik on sellisel juhul lasknud ühingu rahad lihtsalt enda kontole kanda. Kostja versioon seonduvalt käibemaksuga ei vasta siiski tõele. Hageja hüvitas V S OÜ kaudu omandatud asjad kostja soovil koheselt ja sularahas, seejuures makstes täie hinna, st hinna koos käibemaksuga. Käibemaksu osa luges kostja enda „võiduks“. Kuna hageja oleks ka eraisikuna ostes niikuinii pidanud maksma hinna koos käibemaksuga, oli hageja valmis kostjale niisugust vastutulekut osutama. Kostja ei ole V S OÜ. Seega juhul, kui mingid V S OÜ tehtud kulutused peaksid tõesti olema hageja jaoks tehtud, hageja poolt heaks kiidetud ja hageja poolt siiski seniajani hüvitamata (hageja kategooriliselt eitab seda), ei saa siiski V S OÜ niisuguseid väidetavaid nõudeid segi ajada kostja väidetavate nõuetega.
3.9.Kuna hageja nõue on laenulepingutest tulenev nõue, ning kuna nõue muutus sissenõutavaks alles laenulepingute ülesütlemisele järgnevalt 18.05.2016, ei saa nõue ühegi mõeldava arvestuse järgi olla aegunud. Kostja väide, et kui kostjale tasutud summasid ei saa pidada töötasuks ega ka kulutuste hüvitiseks, siis tuleb neid pidada alusetult makstud summadeks, on ekslik. Tegemist ei ole töötasuga ega kulutuste hüvitisega. Nende ülekannete näol on tegemist konkRsete laenudega, mis on näidatud ka vastavate ülekannete selgitustes. Kostja sisuline positsioon tundub ka vastuoluline. Kostja ühest küljest veendunult ja kindlalt väidab, et nendel ülekannetel oli alus olemas – saadud raha näol oli kostja väite kohaselt tegemist kostja töötasuga ja kostja poolt hageja jaoks tehtud kulutuste hüvitamisega. Hageja on näidanud, et tegelikkuses oli tegemist siiski laenudega. Jääb arusaamatuks, kas kostja positsioon tõepoolest seisnebki selles, et tegemist on kindlasti tasu ja hüvitistega, aga kui siiski ei ole, siis on hageja kõik need summad kostjale kuidagi alusetult ja kogemata üle kandnud, seejuures pealkirjastades ülekandeid laenudena. Kostja ei ole kuidagi tõendanud oma väidet, et 70 000 krooni laen ja 1500 eurot laen (jääk 500 eurot) olid tähtajalised. Nagu teistegi laenude puhul, ei leppinud pooled kokku konkRses tähtajas; laenud anti tähtajatult, uskudes ja lootes, et millalgi nähtavas tulevikus kostja finantsvõimekus paraneb ja kostja saab asuda tagasimaksmisele. Hageja ei nõustu ka kostja arutluskäiguga, justkui tõendaksid kostja poolt esitatud pangaväljavõtted ja mõne laenu (osalised) tagasimaksed laenude tähtajalisust. Kostja maksis laene tagasi nii, nagu tema majanduslik olukord seda võimaldas ja nagu talle meelde tuli/nagu ta soovis. Hageja ja kostja vahelisi suhteid ja suhete ajalugu arvestades ei teinud hageja üldiselt sellest suurt numbrit, kui kostja maksis tagasi n.ö eilse laenu, kuid üleeilne laen oli jätkuvalt maksmata.
4.Kostja väide, et ta oli juba hageja elamus sisekujundusega tegelemise ajal kogenud ja tunnustatud sisekujundaja, ei ole toetatud tõenditega. Kostja viited 2006/07 ja 2009 auhindadele ei ole põhimõtteliselt asjakohased, kuna käesolevas asjas on vaidluse all tööd, mis leidsid aset perioodil 2001 – 2003. Sel perioodil oli kostja sisekujunduse alal hageja arusaamist mööda asjaarmastaja, kes andis peretuttavana hagejale nõu. Õhtulehe artiklist C K ema eramu sisekujundamisest selgub, et tellija kinnitab üksnes seda, et kostjat kui sisekujundajat võib täielikult usaldada värvivalikute juures, „muus osas ma ei oska öelda, sest nad tegid maja koos K Õ. Ma ei tea, milline oleks tulemus siis, kui T kogu töö oleks üksi teinud, aga kahekesi olid nad väga tublid“. Seega kinnitab kostja esitatud tõend pigem kostja väidetule vastupidist – tellija ei oska kostja kui sisekujundaja kohta põhimõtteliselt midagi öelda, kinnitab üksnes, et kostja värvivalikuid võib tõesti usaldada. Koos K Õi kinnitusega võib ilmselt küll eeldada, et tegemist ongi toonase hinnapakkumisega, kuid milline on selles hinnapakkumises olnud n.ö kostjale langev osa, on teadmata. Kuna tegemist on pakkumisega,
2-16-8141 mille tegid kostja ja K. Õ koos, siis on kindel, et see ei ole hind, mida ainult oma teenuste eest küsis ja sai kostja. Arvestades eelviidatud Õhtulehe artiklis toodud tellija märkusi võib eeldada, et kostjale n.ö langev osa selles hinnapakkumises ei olnud enamusosa. Ja ükskõik kui liberaalselt ja kostja jaoks soodsalt seda hinnapakkumist ka ei vaataks, on fakt, et xxx ema eramu sisekujunduse eest, kus osalesid kaks sisekujundajat (seejuures kostja, nagu ta ise väidab, juba tunnustatud sisekujundajana), oli kogutasu ca 12 000 eurot. Ei ole mõeldav, et hageja oleks kostjale maksnud kordades rohkem. Kostja väite teeb eluliselt ebausutavaks ka see, et kui ca 12 000 euro suuruse rahalise mahuga tööde tegemiseks on kostja osalusel tehtud üsna detailne hinnapakkumine, siis väidetavalt oluliselt suurema rahalise mahuga tööde tegemiseks hagejale ei ole kostjal mingitki pakkumist ega arvestusi ette näidata. Kostja poolt esitatud fototeenuste hinnapakkumine ei ole asjakohane tõend. Esiteks ei tõenda see kostja teenuste hinda kõnealuses valdkonnas – sisekujunduses, vaid fotograafia valdkonnas, kus kostja on ja oli ka toona vaieldamatult tuntud ja tunnustatud. Teiseks on hinnapakkumine tehtud väliskliendile, kes on pärit Norrast – nii Euroopa kui ka maailma mõistes ühest rikkaimast riigist. Ei ole loogiline ega eluliselt usutav, et hageja oleks pidanud kostjalt ostma teenuseid hinnatasemel, mida kostja võibolla tõesti sai kasutada oma peamise eriala juures rikaste välisklientide puhul.
4.1.Kostja on kinnitanud, et nii kõnealusel ajal kui ka tänaseni on mööbli loomisel kostja panuseks käsitsi tehtud visandid ja joonised, mille alusel keegi teine peab siis arvutis tegema teostusjoonised. Ka kostja poolt esitatud Xxx Xxxi kiri kinnitab, et kostja on teinud üksnes mööbli eskiisid; tegelik projekteerimine ja konstruktorjoonised on tehtud Xxx Xxxi poolt ja hageja poolt viimasele ka kinni makstud. Hageja ei oska paraku hinnata, kas visandid on niisugused, mida tuleks hinnata eriti väärtuslikeks ja mille eest oleks õiglane maksta suurt tasu; hageja ei ole ka kindel, et nende visandite väärtust oleks võimalik kohtul hinnata. Kuna aga hageja kui väidetav tellija seda hinnata ei oska, siis ei olnud hageja kindlasti nõus niisuguse panuse eest ka maksma. Ümbertegemisele minevate tööde osas viitavad kostja eksimustele järgnev: „kapid olid antud valede mõõtudega“, „T ei ole minule andnud mööbli asukoha kohta ruumi plaani, siis sai mööbel tehtud tema poolt ette antud mõõtude järgi, mis osutusid koha peal sobimatuteks. Pidime pooled kapid kohapeal ringi tegema, see on aga väga suur ja aega nõudev töö“, ja „meikimislaud oli juba Te soovi kohaselt seina monteeritud ning seejärel palus ta selle uuesti lahti võtta, et saaks juhtmetele lisakilpi tekitada“. Kostja vastupidised väited on ka paljasõnalised.
4.2.Kostja väide, et tema kujundas hageja eramu õueala ja aia, on esialgu kategooriline – õueala ja aed on kostja kujundatud. Edasi läheb väide tinglikumaks – kostja väidab, et kujunduslahenduse töötas ta välja koostöös Ü Giga. Milline oli seejuures kostja panus ja milline oli Ü Gi panus, kostja ei selgita. Ü Gi kinnitus „lahjendab“ kostja väidet veelgi – seal öeldakse, et „projekt ideest, ümberkohandustest ja lõpliku realiseerimiseni toimus ... mitmes etapis ja muutustega“, et eelnevalt oli olemas ka algne projekt ja et „koostöös“ kostjaga sai tehtud üksnes „aia lõplik lahendus“. Seega tegelikult tõendab see üksnes seda, et kostja mingil määral osales „aia lõpliku lahenduse“ leidmisel. Milline see määr oli, on ebaselge, igal juhul ei ole tegemist sellega, et „kostja kujundas hageja eramu õueala ja aia“. Kostja väide, et tema „töö hõlmas kogu aia kujunduslahenduse, st kogu aia graafilise ja funktsionaalse lahenduse väljatöötamist“ ei ole esitatud tõendiga mitte kinnitust, vaid ümberlükkamist leidnud. Hageja mäletamist mööda andis kostja nõu, et kirsipuid võiks olla paaritu arv.
4.3.Kostja on eramu põhiplaani ja ruumijaotuse muutmise mõnes osas avaldanud hagejale arvamust, et „ehk võiks siin teha nii, seal naa“, kuid samasuguseid arvamusi omas samade ja teistegi asjade kohta ka hageja ise. Mingit tasustatavat teenust kostja väidetest ei nähtu.
2-16-8141
4.4.Hageja ei võta omaks ühtegi kostja väidetavatest kulutustest esitatud faktiväidet, need väited ei ole millegagi tõendatud. Hageja ei nõustu, justkui oleks naeruväärne väita, et aastal 2002 ei võinud töötool maksta ca 350 krooni. Hageja ei mäleta küll täpselt toonaseid hindu, kuid 350 krooni eest töötooli ostmine aastal 2002 ei tundu hagejale kuidagi ebausutavana. Kuigi kostja ja Xxx Xxx kinnitavad, et n.ö xx kappe ei ole Xxx Xxx teinud ja kostja kinnitusel seega on need ostnud hagejale kostja, on ostja esialgsele vastusele lisatud tellimuse nr B-28 spetsifikatsioon, kus esimesel lehel on mh ära näidatud ka „ristikujulised kapid“ hinnaga 5800 krooni.
4.5.Kostja kinnitab, et 70 000 krooni ülekande näol oli tegemist hageja laenuga kostjale. Kostja on käesolevas menetluses läbivalt väitnud, et hageja poolt tehtud ülekannetele „lepingunumbrite“ lisamine on olnud hageja soov varjata näilikke tehinguid. Kummatigi on ka kostja poolt korduvalt laenuna tunnustatud ülekande selgituseks märgitud „Vastavalt lepingule TV04“. Seega on fakt, et hageja on kostjale andnud laenu ja on seejuures vastava pangaülekande selgitusse kirjutanud suulise laenulepingu „numbri“. Fakt on ka see, et hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et hoolimata laenulepingu suulisusest oli tegemist tegeliku laenulepinguga ning selle suulise laenulepingu alusel kostjale väljamakse tegemisel on hageja makse selgitusse kirjutanud laenulepingu „numbri“. Hageja on selgitanud, et laenulepingute numbrid mõtles ta igakordselt välja selleks, et ühest küljest viidata niimoodi delikaatselt kostjale, et tegemist on siiski lepingutega, teisest küljest aga oli numeratsioon vajalik hagejale n.ö „märkmeteks“ (millistest sisemistest allikatest raha pärit on). Jääb arusaamatuks, millistest kaalutlustest lähtudes on kostja otsustanud asuda seisukohale, et ühe suulise laenulepingu puhul on „lepingunumbri“ kajastamine ülekandes normaalne ja numbri olemasolu ei tähenda, et tegemist oleks näiliku tehinguga, ülejäänud ülekannete puhul peaksid „lepingunumbrid“ olema aga tõendiks nende näilikkusest.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Perioodil 12.11.2001 kuni 31.03.2003 tehtud ülekanded summas 663 000 krooni ning 21.08.2009 ülekanne summas 15 000 krooni ei olnud laenud. Kostja kategooriliselt eitab, et ta on nendes summades hagejalt laenu võtnud ja et hageja on need summad kostjale üle kandnud laenuna. 09.08.2004 ülekanne summas 70 000 krooni ja 28.11.2011 ülekandest (1500 eurost) hagetav jääk summas 500 eurot olid tõepoolest laenud, kuid need summad on kostja poolt hagejale tagasi makstud. Kõik hageja nõuded on igal juhul aegunud.
6.1.Ülekanded perioodil 12.11.2001 kuni 31.03.2003 on seotud aadressil xxx hagejale kuuluva kahekorruselise suletud netopinnaga 323 m2 eramu ehitusega. Täpsemalt, hageja poolt kostjale üle kantud 663 000 krooni oli mõeldud nii kostja töötasuks hageja eramu sisekujundusteenuste osutamise eest kui ka kompensatsiooniks kostja poolt hageja eramu tarbeks tehtud kulutuste eest. Kostja ülesandeks oli hageja eramu tervikliku sisekujundusliku täislahenduse väljatöötamine ning selle elluviimise korraldamine. Sisekujundajana lõi kostja hageja eramu siseruumide ja õueala (aed ja bassein) kujunduse tervikkontseptsiooni ning kujundas eramu siseruumid ja õueala praktiliseks, turvaliseks, mugavaks ja harmooniliseks. Kostja planeeris hageja nõudmistele vastava ja sobiva ruumipaigutuse, lõi ruumidele sobiliku vormikeele, valis sisustusmaterjalid (põrandakatted, värvid, tekstiilid, viimistluse ja konkRsete objektide vormistamise spetsiifika jms), värvid ja sisustuselemendid (valgustuse, mööbli, kardinad, eksklusiivsed elektrilised lahendused jms), projekteeris juurde kogu
2-16-8141 vajaliku sisustuse, kuna ei õnnestunud leida hagejale sobivaid valmistooteid. Kostja kavandas hageja eramu õueala kontseptsiooni (sh õueala ümbritseva metallaia xxx, teeradade kujundus ja materjali graafika, xxxe ja taimede valik, bassein koos valgustusega, rõdu, kogu õueala valgustus). Sobiva lahenduse leidmiseks pidi kostja sisekujundajana aru saama hageja soovidest ja andma talle asjatundlikku abi (st arutama erinevaid võimalikke lahendusi ning kooskõlastama lõpliku valiku hagejaga). Kostja jälgis objekti ja sisustusprojekti autorina ehituse valmimist ning andis ehitajale vajalikku nõu. Sisekujundajana kavandas ja xxxis kostja eritellimusena valmistatava originaalmööbli ja muud sisustuselemendid (nt hageja magamistoas – voodi ja voodipeatsi, öökapid koos valgustusega, meikimislaud, meikimislaua iste, veneetsia peegel; hageja vannitoas - peegel, sahtliga lai valamukapp, pesukorv, vanni paneelid; hageja garderoob, sh mööbel, sahtlid jms; hageja ja kostja poja Ji toas - voodi (valgustusega), sahtlitega kapid voodi kõrvale, nišš, peegel, kirjutuslaud, kapid kirjutuslaua kõrvale, kapid muusikakeskuse ja kõlarite mahutamiseks,; hageja elutoas - suur nõudekapp, massiivne söögilaud, söögilaua toolid, muusikakeskuse kapp, TV pöördsüsteem; köögis - xxx kolmeseinalise köögikapi lahendus; Ji vannitoas - kapid; hageja ateljees - miniköök koos valgustusega, faasiga peegel-kapp, sahtliboks, riidekapp, ateljee vannituba, vannitoa iste, ateljee baldahhiinvoodi koos valgustusega; esikus – suur lükandustega kapp, peegel ja seinapaneelid). Sisekujundajana käis kostja sageli poolelioleval objektil mõõtmas ja töö edenemist jälgimas, et tagada tulemuse vastavus hagejaga kokkulepitud nägemusele/lahendusele. Sisekujundajana lõi kostja veenvad ja hästi toimivad ruumilahendused ning lahendas ruumide kujunduse terviklikult (materjalid, sisustuselemendid, valgus, akustika, värvilahendused). Kostja tasuks hagejale osutatud sisekujundusteenuse eest oli vähemalt 300 000 krooni, mille hageja kandis kostjale üle 10.04.2002. Kostja kasutab määratlust „vähemalt“ seetõttu, et kuna tegemist oli niivõrd kaua aega tagasi toimunud sündmusega, siis ei mäleta ta enam täpset summat, mis perioodil 12.11.2001 kuni 31.03.2003 hageja poolt teostatud maksetest moodustab kostja tasu. Kindlasti on kostja tasuks kõnealune 300 000 krooni. Samas süvenedes niivõrd pikka aega tagasi toimunud sündmuste meenutamisse, on kostja jõudnud järeldusele, et see tasu pidi tegelikkuses olema suurem. Ühtegi kirjalikku lepingut pole pooled kostja poolse teenuste osutamise ja selle eest tasu saamise kohta sõlminud. Niivõrd kaua aega tagasi toimunud sündmusi täpselt mäletada pole aga võimalik. Näiteks ehitisregistri andmetel sai hageja eramu ehitusloa 21.06.2001, kuid tegelikkuses algasid tööd, sh kostja sisekujundaja töö, aga veelgi varem. Tegelikkuses võis hageja poolt temale makstud tasu suurusjärk olla 350 000 krooni või isegi veelgi enam. Kostjale makstava tasu puhul tuleb arvestada, et kostja poolt hagejale osutatud teenus oli tavapärasest sisekujundusteenusest oluliselt mahukam. Sisuliselt tegeles kostja kogu hageja eramu sisustamisega, kusjuures tavalahendused hagejale ei sobinud, kuna hageja hindab eksklusiivsust. Ainuüksi Xxx Xxx OÜ poolt tarnitud mööbli eest tasus hageja kokku 831 822,38 krooni. Lisaks, näiteks xxx köögi eest tasus hageja kostjale teadaolevalt ca 700 000 krooni. Juba kõnealused summad tõendavad, et kostjale tema poolt osutatud teenuste eest ca 350 000 krooni maksmine on usutav suurusjärk. Kui võtta aluseks, et kostja poolt osutatud teenuste eest makstud tasu suuruseks oli ca 350 000 krooni, siis perioodil 12.11.2001 kuni 31.03.2003 hageja poolt kostjale üle kantud ülejäänud 313 000 krooni näol oli tegemist summaga, millega hageja kompenseeris kostja poolt tehtud erinevad kulutused, mis kõik tehti hageja eramu tarbeks kokkuleppel hagejaga. Kostja on hageja eramu tarbeks teinud kulutusi nii oma isiklikult pangakontolt ja kostjale kuuluvalt V S OÜ pangakontolt teostatud tasumistega kui ka kostja poolt sularahas teostatud tasumistega. Nendelt kontodelt on kostja teostanud hageja eramu tarbeks ülekandeid kogusummas vähemalt 268 714,18 krooni. Kostja kasutab jällegi sõna „vähemalt“ seetõttu, kuna ta ei suuda täpselt meenutada niivõrd kaua aega tagasi toimunud sündmusi. See tähendab, et võimalik, et
2-16-8141 kostja poolt kõnealustelt kontodelt hageja eramu tarbeks tehtud kulutuste maht on suurem, kuid vähemalt 268 714,18 krooni ulatuses on kostja suutnud meenutada, et sellises summas on ülekandeid tehtud kindlasti hageja eramu tarbeks. Lisaks pangaülekannete kaudu teostatud tasumistele on kostja tasunud mitmete hageja eramuga seotud kulude eest ka sularahas. Näiteks on kostja teostanud hageja eramu tarbeks mitmeid oste välisreisidelt. Näiteks xxx seinakell, Ikea kapid jalatsite jaoks, kraklee taldrikud, kausid “härja veri”, kraklee väiksed kausid jms. Nende ostude eest on kostja tasunud sularahas, mistõttu arvestades asjaolu, et see kõik toimus kaua aega tagasi, ei mäleta ta ka täpseid tasumisele kuuluvaid summasid. Lisaks on kostja teinud palju kulutusi transpordile, mis on olnud seotud rohkete sõitudega hageja eramu ning Tallinnas asuvate erinevate sisustus- ja mööblipoodide vahel. Ka nende sularahas makstud valdavalt taksosõitude kulutuste täpset summat kostja enam ei mäleta. Kui võtta aluseks, et perioodil 12.11.2001 kuni 31.03.2003 hageja poolt kostjale üle kantud 663 000 kroonist moodustab kostja töötasu 350 000 krooni ja kostja ning tema äriühingu pangakontodelt hageja eramu tarbeks tehtud kulutuste summaks on vähemalt 268 714,18 krooni, siis jääb üle 44 285,82 krooni. Nimetatud summas võis kostja olla teinud sularahas kulutusi hageja eramu tarbeks. Samas võib kostja poolt sularahas tehtud kulutuste summa olla ka väiksem, millisel juhul on järelikult vastavalt suurem kas kostja ja tema äriühingu pangakontodelt tehtud kulutuste summa või kostjale makstud töötasu. Täpselt ei ole seda numbrit võimalik täna enam kindlaks teha.
6.2.Kõnealusel perioodil 12.11.2001 kuni 31.03.2003 hageja poolt teostatud ülekannete selgitused, välja arvatud ühe erandiga, ei vasta ülekannete tegelikule majanduslikule sisule. 12.11.2001 ülekande selgituseks on hageja märkinud „arvuti ostmiseks“. Ebaselgeks jääb, kelle jaoks arvuti ostmiseks oli see raha mõeldud. Kostja ei vajanud enda tarbeks hagejalt raha, kuna tal oli sel ajal enda kontol enam kui piisavalt rahalisi vahendeid. Seega, kui lähtuda ülekande selgitusest, siis pidanuks see raha olema mõeldud hagejale arvuti ostmiseks. Samas kostja ei mäleta, et ta oleks hagejale sel ajal arvuti ostnud. Tegelikult oli siin hoopis tegemist hageja eramu ehitusega seoses kantud kulutuste kompenseerimisega. 10.04.2002, 22.04.2002, 07.06.2002, 25.06.2002, 19.12.2002 ülekanded viitavad nagu eksisteeriks justkui 5 erinevat kirjalikku laenulepingut numbritega JV102, JV20402, TVJ02, TJV-3 ja TRV1. 22.05.2002 ülekanne ja ka 31.03.2003 ülekanne viitavad samuti justkui mingi laenusuhte olemasolule. Tegelikkuses mingeid selliseid laenulepinguid ei eksisteeri. Hagiavalduses tunnistab hageja ka ise kirjalike laenulepingute puudumist. Pole aga usutav, et suulistele laenulepingutele antakse sellised numbrid. Hageja on selliseid ülekandenimetusi kasutanud õigusliku näivuse loomiseks laenulepingute olemasolu kohta olukorras, kus tegelikult mingit laenusuhet polnud. Tegelikkuses on need ülekanded tehtud hageja eramu ehitusega seoses kantud kulutuste kompenseerimiseks. 17.05.2002 ülekanne summas 10 000 krooni omab kõnealusel perioodil tehtud ülekannetest ainsana tegelikkusele vastavat selgitust, milleks oli „valgusti arve 134 maksmiseks“. See selgitus viitab üheselt mõistetavalt ülekande tegelikule eesmärgile, milleks on hageja eramu tarbeks tehtud kulutuse kompenseerimine. 22.05.2002 ülekanne summas 20 000 krooni on õige ulatuses, milles see viitab ateljee mööblile. Nimelt oli see summa mõeldud hageja eramu mööbli ostuks. Eramu esimesel korrusel asuvat ühte tuba nimetatakse ateljeeks. Seda kinnitab muuhulgas ka eramu arhitektuuriline plaan, milles nimetatakse 38,40 m2 suurust tuba „ateljeeks“. Samas on ülekandes sõna laen kasutamine jällegi ebaõige, kuna mingit laenu ei antud. Selliste selgitustega ülekanded olid eelkõige kasulikud hageja jaoks. Hageja pääses selliste selgitustega ülekannete tõttu sisekujundusteenuse eest makstavalt tasult käibemaksu tasumise kohustusest, mis hagejal oleks olnud, kui kostja äriühing oleks esitanud hagejale arved sisekujundusteenuste eest. Hageja kui füüsilise isiku jaoks oleks käibemaks olnud lisakulu. See jäi hagejal olemata, kuna kostja aktsepteeris selliste selgitustega
2-16-8141 ülekandeid. Ka kostja jaoks olid selliste selgitustega ülekanded kasulikud. Kui kostja äriühing oleks esitanud teenustasu arved, siis äriühingust nende summade kättesaamine oleks olnud võimalik eelkõige dividendimaksetega, millelt oleks aga tulnud tasuda tulumaksu. 21.08.2009 ülekanne summas 15 000 krooni ei olnud samuti laen, vaid tegemist oli kostjale tasutud töötasu ettemaksuga 2010. aasta lillekalendri tarbeks tehtavate tööde eest, millede tellijaks oli hagejaga seotud firma. 2010. aasta lillekalendri tellis ravimifirma xxx xxx, kus hageja sel ajal töötas. Tellimus vormistati reklaamiagentuuri B OÜ kaudu, kus sel ajal töötas hageja ja kostja poeg J. Tööd teostas kostja. Tööde eest tasuti kostja äriühingule V S OÜ-le B OÜ poolt 01.10.2009 (30 000 krooni) ja 28.10.2009 (30 000 krooni). 02.10.2009 (st päev pärast B OÜ esimest makset) on V S OÜ kontolt võetud välja sularaha 10 000 krooni + 10 000 krooni (kokku 20 000 krooni). Väljavõetud sularahast tagastas kostja hagejale viimase poolt lillekalendri tööde eest ettemaksuna tasutud 15 000 krooni. 09.08.2004 ülekande summas 70 000 krooni näol on olnud tegemist hageja poolt kostjale antud laenuga. Samas on see laen kostja poolt makstud tagasi sularahas 2005. aasta kevade ja suve jooksul. Kuna kõnealuse summa tagasimaksmisest on möödunud ca 11 aastat, siis kostja ei mäleta enam kuupäevi, mil ta selle summa tagasi maksis. Küll aga on järgnevalt esile toodud kostja 2005. aasta kontoväljavõttest need suuremad sularaha väljavõtmised, millede kaudu kostja tõenäoliselt laenu tagasi maksis: 29.04.2005 – 4400 krooni; 12.05.2005 – 3900 krooni; 13.05.2005 – 5400 krooni; 14.05.2005 – 4600 krooni; 20.05.2005 – 4900 krooni; 20.05.2005 – 10 000 krooni; 30.05.2005 – 3400 krooni; 31.05.2005 – 10 000 krooni; 08.06.2005 – 3400 krooni; 14.06.2005 – 10 000 krooni; 11.08.2005 – 10 000 krooni. Samas kostja möönab, et ta paraku täpselt ei mäleta, kas kõik nimetatud sularahaväljavõtmised ikkagi olid 100% seotud hagejale laenu tagastamisega. Kostja tõi need esile, kuna need annavad kokku täpselt 70 000 krooni. Samas võib mõni neist olla mitte seotud laenu tagasi maksmisega ja selle asemel võib hoopis mõni teine kontoväljavõttel toodud sularahaväljavõtmine olla seotud hagejale laenu tagasi maksmisega. Täiendavalt juhib kostja tähelepanu, et 2006. aasta mais toimus hageja eramus asuva diivani katteriide vahetus xxx AS-i poolt. Selle korraldas kostja, kes tellis selle töö xxx AS-ilt. xxx AS väljastas selle töö kohta kostjale arve summas 35 166,10 krooni. Arve kohaselt oli selle esitamise ajaks juba tasutud ettemaks summas 20 583,04 krooni. Selle summa maksis xxx AS-ile kostja äriühing V S OÜ 02.05.2006. Samuti tasus kostja äriühing V S OÜ-le ka ülejäänud osa sellest arvest. Juhul, kui kohus leiab, et kostja poolne laenu tagastamine sularahas pole tõendatud, siis palus kostja lugeda, et summas 35 166,10 krooni toimus hageja poolt antud 70 000 krooni suuruse laenu tasumine kostja poolt just kõnealuse xxx AS-i arve tasumisega. Kuna hageja ei ole kostjale ega tema äriühingule kõnealuse xxx AS-i arve kostjapoolset tasumist kompenseerinud, siis järelikult võib selle arve tasumisega lugeda kattuvas ulatuses täidetuks kostjapoolse laenutagastamise kohustuse. 28.11.2011 ülekande summas 1500 eurot jäägi 500 euro näol on olnud tegemist hageja poolt kostjale antud laenuga. Samas on kostja sellest laenust 1000 eurot maksnud tagasi ülekandega enda kontolt hageja kontole 08.03.2012. Tegemist oli tähtajalise, mitte tähtajatu laenusuhtega. Samas ülejäänud 500 eurot on kostja maksnud hagejale tagasi sularahas millalgi 2012. aasta suvel.
6.3.Poolte vahel perioodil 21.11.2009 kuni 05.05.2010 toimunud e-kirjavahetusest ja sellele järgnenud asjaoludest nähtub järgnev. 21.11.2009 e-kirjaga saatis hageja oma arvelduskonto, kuhu ta soovis kostjalt võla tagastamist. Päev hiljem ehk 22.11.2009 vastas kostja, et: „Sain
2-16-8141 maili kätte ja hakkan siis osade kaupa tagasi maksma ...“. Seejärel möödus ca 5 kuud ilma, et kostja oleks tegelikkuses tagasimakseid sooritanud, misjärel hageja saatis 29.04.2010 laenutagastamiskohustust meeldetuletava e-kirja. Samal päeval ehk 29.04.2010 vastas kostja järgmiselt: „Müüsin just täna oma vana korteri maha ja saan teisipäeval rahad kätte ! Siis saan kohe ka sulle tagasimakse teha...ooooohhhhhhhh, pole jõudnud seda hetke ära oodata! Saan pangalaenust lahti ja muudest hingematvatest võlgadest!! Suured tänud , et mind raskel hetkel aitasid ja sorry , et see tagasimaks nii piinlikult kaua on veninud... :-( Saan vabamalt hingata!“ Seejärel 05.05.2010, mis oli kolmapäevane päev, ehk päev pärast 29.04.2010 ekirjas viidatud teisipäevast päeva, mil kostja pidi korteri müügist saadava raha kätte saama, kandiski kostja laenu tagasimaksena hagejale üle summa 30 000 krooni. Lisaks kirjutas kostja e-kirja teel hagejale veel järgmist: „Tegin ülekande just ära! Nüüd siis on sellega ühel pool... Veelkord suured tänud!“ Pärast nimetatud tagasimakset ei ole hageja enne 2016. aasta märtsi mitte kordagi kostjalt mistahes summade tasumist nõudnud ega mistahes muul moel mingeid pretensioone esitanud. Eelviidatud e-kirjavahetus ja asjaolud tõendavad seega järgmist. Hageja esimese e-kirja (21.11.2009) ja teise e-kirja (29.04.2010) ajal polnud tal kostja suhtes mistahes muid nõudmisi kui 30 000 krooni tagastamise nõude. Vastasel juhul oleks hageja pärast 05.05.2010 30 000 krooni tagasisaamist asunud veel täiendavate summade tasumist nõudma. Asjaolu, et ta seda ei teinud, kinnitab, et mistahes muid nõudeid tal polnud. Järelikult puudusid kostjal sel ajal hageja ees mistahes muud kohustused peale 20.07.2009 hageja poolt üle kantud 30 000 krooni tagastamise kohustuse, mille kostja 05.05.2010 täitis. Nimetatu kinnitab, et kostjal puudus kohustus maksta tagasi 12.11.2001 kuni 31.03.2003 ülekannetega saadud 663 000 krooni. Kostja poolt oli juba tagasi makstud 09.08.2004 ülekandega saadud laen summas 70 000 krooni. Kostja poolt oli juba tagasi makstud 21.08.2009 ülekandega saadud lillekalendri ettemaks summas 15 000 krooni. Arvestades hageja 21.11.2009 e-kirjas esitatud nõuet maksta võlg ja kostja poolt 22.11.2009 e-kirjas antud lubadust asuda võlga tagasi maksma ning hageja poolt 29.04.2010 saadetud meeldetuletust, tuleb järeldada, et 21.11.2009 oli kõnealuse 30 000 krooni tagastamiskohustus muutunud sissenõutavaks. Nimetatu koos asjaoluga, et kostja tagastaski kõnealuse 30 000 krooni, millele hageja vastu ei vaidle, kinnitab, et tegemist ei olnud tähtajatu, vaid tähtajalise laenusuhtega. Juhul, kui hageja kavatseb asuda väitma, et kõnealuse 30 000 krooni puhul oligi tegemist tähtajalise laenusuhtega, kuid enne 21.11.2009, mil hageja asus seda summat tagasi nõudma, teostatud muud ülekanded kogusummas 748 000 krooni olid tähtajatud laenud, siis pole see eluliselt usutav. Esiteks, miks pidanuks hageja tundma muret üksnes kõnealuse 30 000 krooni tagasimakse vastu, kuid ülejäänud väidetava 748 000 krooni tagasimakse vastu ei olnud ta ei eelnevalt ega ka järgnevalt kuni 2016. märtsini mistahes huvi tundnud. Teiseks, kostja 29.04.2010 emotsionaalne e-kiri tõendab tema kavatsust likvideerida korteri müügist saadavast rahast kõik oma rahalised kohustused, sh kõik kohustused hageja ees. Kostja selles e-kirjas vabandas hageja ees, et tagasimakse on „nii piinlikult kaua veninud“ ning tänas hagejat „raskel hetkel“ aitamise eest. Kõnealune e-kiri kinnitab üheselt mõistetavalt kostja kavatsust täita hageja ees kõik rahalised kohustused. 05.05.2010 teostatud tagasimakse järelikult tõendab, et ainsaks kostja kohustuseks hageja ees oligi 20.07.2009 saadud 30 000 krooni tagastamise kohustus. See kinnitab, et mistahes muid kohustusi kostjal sel hetkel hageja ees polnud. Sealhulgas polnud tal järelikult ka eelviidatud 748 000 krooni suurust väidetavat laenukohustust, mille tasumist hageja alusetult nõuab. Kolmandaks, kostja 05.05.2010 e-kirjas, kus ta teatab ülekande tegemisest, kinnitab pöördumine: „Nüüd siis on sellega ühel pool... Veelkord suured tänud!“, et ta oli tagastanud kogu võlgnetava summa ja mistahes muid rahalisi kohustusi tal enam hageja ees ei jäänud. Järelikult tõendab eelviidatud e-kirjavahetus hageja nõuete alusetust.
2-16-8141 Lisaks tõendab hageja nõude alusetust kostja poolt 21.09.2011 hagejale saadetud järgmise sisuga e-kiri: „Sain tagastada sinu abi, mida "õhukesel" ajal mulle toeks andsid... ;-) Tänud veelkord! Oli suureks toeks! ;-)“. Tegemist on 300 euro suuruse summaga, mille hageja kandis kostjale üle 20.06.2011 ja mille kostja tagastas 21.09.2011, millisel kuupäeval saatis ta ka kõnealuse e-kirja. Ka sellest e-kirjast järeldub, et pärast kõnealuse 300 euro tagasimaksmist polnud kostjal 21.09.2011 seisuga hageja ees enam mistahes muid rahalisi kohustusi. Ka siin oli tegemist tähtajalise, mitte tähtajatu laenusuhtega.
6.4.Hageja nõuded on igal juhul aegunud, mistõttu kostja palub kohaldada aegumist. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et perioodil 12.11.2001 kuni 31.03.2003 hageja poolt kostjale teostatud ülekandeid summas 663 000 krooni ei saa pidada kostjale töötasu maksmiseks ja kostja poolt hageja eramu tarbeks tehtud kulutuste hüvitamiseks, siis järelikult on tegemist alusetult makstud summadega. Need summad on aga makstud hagi esitamise hetkest rohkem kui 13-15 aastat tagasi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et 21.08.2009 makstud 15 000 krooni ei olnud ettemaks lillekalendri eest, siis järelikult on tegemist alusetult makstud summaga, mille tagasinõudmine on samal põhjusel aegunud, kui eelnevalt nimetatud 663 000 krooni. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja ei ole 09.08.2004 makstud 70 000 kroonist laenu tagastanud, siis igal juhul on hageja laenu tagastamise nõue aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks 3 aastat. Kõnealune laen ei olnud antud tähtajatult, vaid tagasimakse tähtajaks oli 6 kuud, mille tagastamisega sattus kostja viivitusse. Järelikult on selle laenu tagasinõue aegunud. 20.07.2009 antud 30 000 krooni suuruse laenu tagastas kostja pangaülekandega 05.05.2010, kusjuures hageja asus seda laenu tagasi nõudma juba 22.11.2009. Järelikult oli tegemist tähtajalise laenuga, tähtajaga 4 kuud. Kostja sattus selle laenu tagastamisega viivitusse. 28.11.2011 antud 1500 euro suurusest laenust tagastas kostja pangaülekandega 1000 eurot 08.03.2012 ja ülejäänud 500 eurot sularahas 2012 suvel. Järelikult oli tegemist tähtajalise laenuga, tähtajaga 4 kuud ning 500 euro osas sattus kostja laenu tagastamisega viivitusse. 20.06.2011 antud 300 euro suuruse laenu tagastas kostja pangaülekandega 21.09.2011. Järelikult oli tegemist tähtajalise laenuga, tähtajaga 3 kuud. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja ei ole 28.11.2011 makstud 500 euro suurust laenusummat tagastanud, siis igal juhul on hageja laenu tagastamise nõue aegunud. Kõnealuse laenusumma tagastamisega sattus kostja viivitusse. Tegelikult pidanuks ta selle tagastama juba 2012. märtsis nagu ta tagastas kõnealusest 1500 euro suurusest laenust 1000 eurot.
7.Kostja on kogenud ja tunnustatud sisekujundaja. Näiteks on kostja saavutanud 2006/07 Eesti parima interjööri preemia konkursil 3. koha ajakirja xxx eriväljaande erialmanahhis: „xxx“. xxx on kostja saavutanud xxx asuva korteri xxx eest 1. koha ja xxx preemia „xxx“ xxx. Kostja oli kogenud ja tuntud sisekujundaja juba hagejale teenuseid osutama asudes. Tuntuimatest selle perioodi töödest on kostja teostanud xxx eramu sisekujunduse koostöös K Ö. Tegemist oli C K ema K P eramu sisekujundusega. Tulenevalt tellija isikust ja tehtud töö heast kvaliteedist leidis see töö kajastamist ka ajakirjanduses. Põhjalikum lugu sellest tööst ja ka kostja rollist on ilmunud xxx Õhtulehe artiklis. Kõnealuse töö teostamiseks tegi kostja 26.06.2000 hinnapakkumise summas 171 900 krooni. Tegelikult tasutud summa oli suurem
2-16-8141 tööde teostamise käigus tehtud muudatuste tõttu. Samas ei suuda kostja ega tema koostööpartner tegelikult tasutud summa suurust enam täpselt meenutada, kuna tasumine toimus sularahas ca 15 aastat tagasi. Seetõttu lähtub kostja tehtud hinnapakkumisest, milles toodud 171 900 krooni oli tegelikkuses tasutust kindlasti madalam hind. Kõnealuse hinnapakkumise tegemist ja selle alusel tööde teostamist ja tasustamist tõendab kostja K Öi kinnituskirjaga. Lepiku tee 3 töö sisuks oli olemasoleva eramu ümberkujundamine sisekujunduslikke üldelemente kaasates. Hagejale ehitati aga uus eramu, kus kostja poolt toimus väga detailne sisekujunduslahenduse välja töötamine ja elluviimises osalemine. xxx töö kestvuseks oli ca 1 aasta. Hagejale teostatava töö kestvuseks oli aga ca 2 aastat. xxx elamu suletud netopind oli 272 m2, hageja eramu suletud netopind oli aga 323,60 m2. Lisaks toimus hagejale ka aiakujundusteenuse osutamine. Eelnimetatu seletab, miks xxx eramu hinnapakkumise hind oli oluliselt madalam võrreldes hageja eramu suhtes osutatud teenuste eest tasutuga. Hageja väited kostja kogenematusest ja sellest tulenevast valmisolekust töötada tasuta, on väärad. Esimese vaidlusaluse ülekande on hageja teinud 12.11.2001. Selleks ajaks oli juba ilmunud Õhtulehe artikkel, mis kiitis väga tuntud inimese tellimusel teostatud kostja tööd sisekujundajana. See oli kostja tööle väga hea reklaam. Lisaks oli hageja näinud kostja sisekujunduslikku taset xxx tänaval asuva kostja enda korteri sisekujundamisel, mis oli hagejale teenuste osutamise algusajaks samuti teostatud ja mille fotosid on kasutatud mitmetes erialaajakirjades. Sellises olukorras pole kostja nimetamine algajaks sisekujundajaks, kes oli liigutatud hageja antud võimalusest töötada tema heaks tasuta, tõsiselt võetav.
7.1.Hageja tellis oma eramu eksklusiivsuse. xxx on tuntud seal asuvate kalliste eramute tõttu. Hageja oli juba 2001 jõukas inimene, kes soovis kvaliteetset ja eksklusiivset kodu. Kostja on väga tuntud ja tunnustatud fotograaf, kes 2000.ndate alguses asus tuntust koguma ka sisekujundajana. Asjaolu, et kostja sisekujunduslik töö on hiljem pälvinud mitmeid auhindu üksnes kinnitab kostja töö kvaliteeti ja seda ka juba perioodil 2001-2003, mil kostja tegeles hageja eramuga. Kostja töötasud ongi keskmisest kallimad, kuna kostja töömeetodiks on tegutseda väga kõrge detailsuse ja pühenduse astmega. Seetõttu on kostja projektid tavapärasest oluliselt pikemad ja ajamahukamad. Tegemist ei ole ärilise konveiermeetodiga, vaid pigem loominguga. See kõik sobis hagejale väga hästi, kes sooviski eksklusiivsust. Hageja väide, et eksklusiivsus oli kostja poolt peale surutud, ei saa olla tõsiselt võetav. Hageja oli tellija, kes dikteeris seda, mille eest ta oli valmis maksma.
7.2.Kostja ei ole seadnud tingimuseks mööbli tellimist Xxx Xxx OÜ-st ja tal puudus Xxx Xxx OÜ-ga igasugune vahendustasu kokkulepe. Xxx Xxx OÜ oli üksnes kostja soovitus, millega hageja hea meelega nõustus. Kostja tunnistab, et tema tööprotsess on tõepoolest selline, et ta loob mööbli visuaalse kujunduse ja üldistatud proportsiooni ja fikseerib selle visandite ja joonistena käsitsi. Seejärel viib keegi teine kostja joonised arvutiprogrammi, et koostada detailsed teostusjoonised, mis lihtsustavad mööbli tootmist tehase poolt. Selline on kostja töömeetod tänaseni. Hageja eramu puhul oli kostja jooniste digitaliseerimine tõepoolest Xxx Xxx OÜ ülesanne, mille eest Xxx Xxx OÜ sai ka hagejalt tasu. Kostjal puudus Xxx Xxx OÜ-ga aga mistahes vahendustasu kokkulepe. Hageja vastupidine väide on alusetu. Kostja vaidleb vastu ka sellele nagu oleks kostja töös esinenud mingeid vigu, mis põhjustasid Xxx Xxx OÜ poolt mingite tööde ümbertegemist 25 000 krooni eest. Hageja esitatud lisatööde kalkulatsioon oli osaliselt tingitud hageja muutunud soovidest ja osaliselt ehitajate poolt projektijärgsetest mõõtudest mittekinnipidamisest. Hagejal ei olnud sel teemal ei Xxx Xxx OÜ-le ega ka kostjale mistahes pretensioone. Vastupidi, hageja isegi tasus Xxx Xxx OÜ lisatööde kalkulatsiooni.
2-16-8141
7.3.Kostja kujundas ka hageja eramu õueala ja aia. Hageja väidetud Xxx Xxx OÜ üksnes viis kostja kujundusliku lahenduse ellu, st ehitas õueala ja aia välja. Kujunduslahenduse töötas aga välja just kostja koostöös xxx OÜ projektijuhi Ü Giga. Kostja töö hõlmas kogu aia kujunduslahenduse, st kogu aia graafilise ja funktsionaalse lahenduse väljatöötamist ning taimede valikus osalemist.
7.4.Kostja osales ka hageja eramu põhiplaani ja ruumijaotuse muutmises. Algselt tegi maja põhiplaani ja ruumijaotuse arhitekt, kuid võrreldes algse projektiga tehti ka siin kostja töö tulemusel muudatusi. Kostja mäletamist mööda muudeti näiteks hageja garderoobi (algselt mõeldud kapina, kuid muudatuse tulemusena teostati walk-in garderoobina rõdumahu arvelt); ateljee idaseinas voodi asukohal olevast aknast loobuti; ateljee kagu akna proportsioonid tehti ümber. Kostja tegeles hageja eramuga ca 2 aasta vältel. Hageja väide, et kostja töö summaarseks ajakuluks oli ca 2-3 kuu töö, on täiesti väär.
7.5.Kostja ei eita, et hageja poolt makstud tasu oli kõrge. Samas oli kostja panus ka tavapärasest oluliselt detailsem ja pühendunum. Hageja poolt väidetud tasu suurusjärk 40 000 krooni võinuks olla mõne keskpäraseid tüüplahendusi pakkuva sisekujundusprojekti hind. Võrdluseks kostja selle aja töödest oli tema poolt osutatavate fototeenuste mõnepäevase tööhind kõrgem kui hageja väidetud 40 000 krooni. Hageja eramu ehitati ja kujundati eksklusiivsena, kasutades erilisi lahendusi. Kostja tegeles hageja eramuga ca 2 aastat. Kostja töö sisu kinnitab, et tegemist pole tavapärase sisuga sisekujundusteenusega, vaid oluliselt mastaapsema teenusega. Kostja poolt koostöös K Öiga aastatel 2000-2001 teostatud C Ki ema maja suhtes osutatud sisekujundteenuste eest maksti samuti vähemalt 171 900 krooni, kuigi seal oli erinevalt hageja eramust tegemist olemasoleva maja sisekujundlahenduse ümbertegemisega ja seda oluliselt väiksemal pinnal, kui seda oli hageja eramu. Kohtueelselt on kostja kirjutanud hagejale, et hageja poolt makstud tasu suurus oli 300 000 krooni. Kostja vastuses on kostja selgitanud, et see summa võis olla ka suurem. Probleem on selles, et kõnealuse tasu maksmiseks polnud sõlmitud kirjalikku kokkulepet, mistõttu kostja ei suuda täpset tasu suurust meenutada. Kõne all on ca 15 aastat tagasi tehtud töö ja selle eest makstud tasu. Tasu võimalik kõrgem suurus kui 300 000 krooni hakkas kostjale tunduma tõenäolisem, kui ta hageja huvides tehtud kulutusi meenutades avastas, et hageja on kostjale kandnud üle raha rohkem, kui on kostja meenutatud kulutuste ja kõnealuse 300 000 krooni summa. Samas on kostja oma vastuses möönnud, et võimalik, et ta ei mäleta kõiki hageja huvides tehtud kulutusi ja nende suurusi. Võimalik, et hageja nõustus kostjale maksma kõrgemat tasu ka perekondliku sideme tõttu. Hageja on jõukas inimene ja käitus tol ajal kostja suhtes heatahtlikult. Vastab tõele, et hageja tasus kostja ja nende ühise poja Londoni reisi lennupiletite ja hotelli eest. Samas mingit taskuraha pole hageja kostjale andnud. Selline väide on naeruväärne.
7.6.M P kinnitusest ei tulene, et talle on hageja eramu projekteerimise eest makstud 4050 000 krooni. Ta on üksnes kinnitanud, et sellised võisid olla eramajade projekteerimise hinnad. Sellised võisid aga hinnad olla eelkõige tüüpprojektidel. Puki teel, kus asub hageja eramu, on ka teisi M P projekteeritud maju. Asumi ühtse ansambli huvides on seal eramute projektid pigem sarnased. Erilisus ja eksklusiivsus tulebki mängu eelkõige siselahenduste, aga ka aialahenduse kaudu.
7.7.Hageja ei kompenseerinud kostja kulutusi sularahas. Kostja eitab hageja poolt sularahas kostja kulutuste kompenseerimist. Kõik kulutused kompenseeriti hageja poolt ülekannete teel. Kostja ei ole ostnud nn ilusaid asju fototeenuste osutamise eesmärgil, et need hiljem tagasi viia. Kui kostjal on olnud vaja fototeenuste osutamisel ajutiseks kasutamiseks rekvisiite, siis
2-16-8141 on ta need laenanud ja hiljem tagastanud. See ei ole mõeldav ja mõistlik, et kostja ostab kõigepealt asja välja ja seejärel müüb müüjale tagasi. Kostja ei ole selliselt käitunud. Üldine kostja selgitus erinevate esemete ostmise järjekorra ja ajastuse kohta on selline, et elamu sisustamisel ei osteta asju tingimata n.ö kronoloogilises järjekorras, vaid vaatega tulevikku. See tähendab, et kui kuskil leidus üks või teine ese, mida sisekujundaja (vaimusilmas) nägi osana lõpplahendusest, siis osteti see ära (vaas võis olemas olla enne lauda või riiulit, millele see hiljem paigutati jne). 2001-2003 perioodil tuli arvestada ka tänasega võrreldes oluliselt väiksema valikuga, mistõttu iga „hea“ asi oli mõistlik kohe ära osta. Naeruväärne on väita, et ühe töötooli hind oli 22 eurot.
7.8.Hageja väide, et 17.05.2002 ülekanne summas 10 000 krooni oli hageja abi kostjale prožektori või prožektorifiltri purunemisest tingitud uue prožektori ostmiseks ei vasta tõele. Kõnealuse summa puhul on ülekande selgituses õigesti märgitud „valgusti arve 134 maksmiseks“, kuna see puudutas hageja eramusse kostja poolt ostetud valgustit. Hageja jutt, et siin oli tegemist hoopis kostja prožektori või prožektori filtri purunemisega, ei vasta tõele. Prožektorites kasutatakse geelfiltreid, mis on plastikkile sarnased ja seetõttu ei purune.
7.9.Hageja väited selle kohta, et tegemist võis olla kostja enda kodu sisustamiseks ostetud esemetega, ei vasta tõele. Kostja koduks olev xxx korter oli hagejale teenuste osutamise algusajaks juba mõnda aega kõigi detailideni sisustatud. Hageja ostis uue korteri xxx alles 2002. aasta lõpus, misjärel 2003. aasta alguses algasid seal esmalt lammutustööd ning alles seejärel ehitustööd, millele järgne sisustamine. Kostja kolis uude korterisse alles 2003 lõpus. Seega, kui vaadata hageja poolt kostjale tehtud ülekannete aegu ning kostja poolt hageja huvides kantud kulutuste aegu, siis selline hageja spekulatsioon on täiesti alusetu.
7.10.Kostja ei ole hagejalt palunud laenu oma korteri ostmiseks. Kostja väitel on ta saanud hagejalt vähemalt 300 000 krooni töötasuna hageja eramu suhtes sisekujundusteenuste osutamise eest. Kostja sõlmis xxx korteri ostuks lepingu alles 29.11.2002. Hageja väitel palus kostja temalt laenu korteri ostmiseks juba 2002 jaanuaris, kusjuures hageja kandis väidetavalt laenuna antud summa üle 10.04.2002. Kõnealune korter polnud 2002 jaanuaris veel müüki tulnudki. Samuti, miks pidanuks kostja vajama korteri ostuks laenu juba 2002 alguses, kui korteri ostutehingu sõlmis kostja alles 29.11.2002. Kostja ei olnud xxx korteri ostuks ettemaksu tasunud. 29.11.2002 korteri müügilepingu p-st 2.1.7. nähtub, et kostjal oli korteri müügihind 29.11.2002 täielikult tasumata. Kostja tasus kogu xxx korteri müügihinna 10.12.2002 pangast saadud laenu abil. Kostja konto väljavõttest nähtub, et 10.12.2002 on pank teinud kostjale laenu väljamakse summas 1 500 000 krooni, millest samal kuupäeval on korteri ostuhinnana kantud 1 285 000 krooni üle müüjaks olnud R S. Seega on kostja finantseerinud täies ulatuses korteri ostu pangalaenu abil, mitte hagejalt saadud olematu laenu abil.
7.11.Hageja muud väited seoses kostja korteri ostuga on ebaõiged. Hageja väited, et tal eksisteeris poeg Ji jaoks mingi fond, kust kostja soovis laenu, on jabur. Fond võis hagejal ju olla (kostja ei tea, kas oli või ei olnud), kuid väide, et kostja soovis oma poja heaolu arvelt hagejalt korteriostuks raha, on pahatahtlik vale. Väide, et hageja oli valmis laenama üksnes hüpoteegi vastu, kuid vastutulekuna kostjale laenas ikkagi ilma hüpoteeki vastu saamata, pole usutav. Hageja on äriliselt väga kogenud inimene, kes ei laenaks suuri summasid ilma tagatiseta. Hageja väited kostja regulaarsest majanduslikust kitsikusest ei vasta samuti tõele. Kostjal on esinenud majanduslikult keerulisemaid aegu, kuid mitte hageja väidetud perioodil 2001-2003. Seda kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et kostja kvalifitseerus pangalaenukõlbulikuks, et osta omale uus korter. Sealjuures vana korteri andis kostja üürile,
2-16-8141 mitte aga ei müünud uue korteri ostu finantseerimiseks maha. See näitab kostja rahalist kindlust kõnealusel perioodil. Seega polnud kostjal hagejalt laene sel perioodil vaja.
7.12.Lillekalendri jaoks oli ettemaks vajalik, kuna tegelik tööde ettevalmistus (vaaside tellimine erinevatelt Saksamaa müüjatelt, tekstiilid, tapeedid, (värsked) lilled jne) algas varem, kui B OÜ poolt tehtud esimene makse. Ettevalmistused algasid vähemalt kuu enne pildistamist.
7.13.Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et ülekandele eelneva päeva ehk 12.11.2001 kontojäägiks oli 152 730,34 krooni, mis on enam kui piisav arvuti ostmiseks. Kõnealusest pangakonto väljavõttest nähtub veel ka see, et 13.12.2001 ehk siis ca 1 kuu pärast hageja ülekannet on kostja tõepoolest arvuti ostnud, tasudes selle eest 79 999,30 krooni. Sealjuures oli arvuti ostule eelneval päeval ehk 12.12.2001 kostja konto jääk 174 998,77 krooni. Isegi, kui sellest summast arvestada maha hageja poolt väidetavalt kostjale arvuti ostuks laenatud 40 000 krooni, siis olnuks arvuti ostmiseks vabade vahendite hulk olnud kostjal ikkagi 134 998,77 krooni, mis on piisav arvuti ostuks. Tegelikkuses ei olnud kõnealuse 40 000 krooni suuruse ülekande eesmärk laen, vaid tegemist oli hageja eramu ehitusega seoses kantud kulutuste kompenseerimisega. Hageja teadis kostjaga suhtlemisest kostja arvutiostuplaani, mistõttu kasutas seda ülekande selgituses.
7.14.Hageja väide, et tema poolt 22.05.2002 tehtud ülekanne summas 10 000 krooni oli laen kostja uude korterisse ostetava uue mööbli tarbeks, on väär. Kostja ostis kõnealuse korteri xxx alles 29.11.2002, kusjuures selle korteri sisustamine algas alles 2013 suvel. Seega 22.05.2002 ei olnud mingil moel võimalik, et kostja vajanuks laenu mööbli ostuks korterisse, mille ostutehing toimus alles pool aastat hiljem. Tegelikkuses oli tegemist hageja eramus ateljee nimelisse tuppa soetatud mööbliostukulude kompenseerimisega.
7.15.Hagejale osutas sisekujundusteenuseid kostja, kes tegi kogu töö ja oli see, kellele hageja maksis tasu. Kostja tunnistab laenudena üksnes 70 000 krooni ja 1500 euro suurust ülekannet. Ülejäänud ülekannete näol oli tegemist tasuga kostja poolt osutatud teenuste eest ja kostjale tema poolt hageja huvides tehtud kulutuste kompenseerimisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Hageja on esitanud nõude laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on hagis nimetatud summad kokku 48 305,92 eurot, s.o 12.11.2001 summa 40 000 krooni (2556,47 eurot); 10.04.2002 summa 300 000 krooni (19 173,49 eurot); 22.04.2002 summa 10 000 krooni (639,12 eurot); 17.05.2002 summa 10 000 krooni (639,12 eurot); 22.05.2002 summa 20 000 krooni (1278,23 eurot); 07.06.2002 summa 10 000 krooni (639,12 eurot); 25.06.2002 summa 50 000 krooni (3195,58 eurot); 19.12.2002 summa 182 000 krooni (11 631,92 eurot); 31.03.2003 summa 41 000 krooni
2-16-8141 (2620,38 eurot); 09.08.2004 summa 70 000 krooni (4473,82 eurot); 21.08.2009 summa 15 000 krooni (958,67 eurot); 28.11.2011 summa 500 eurot (algne summa 1500 eurot, sellest 1000 eurot tagastatud) kostja pangakontole üle kandnud (vt ka I kd, tl 9-12).
11.Pooled vaidlevad praegusel juhul esmalt laenulepingute olemasolu (v.a 09.08.2004 ja 28.11.2011 ülekanded) üle. Seejuures on kostja esitanud ka nõude aegumise vastuväite. Hageja väidetel olid ülalnimetatud summad laenud kostjale suuliste laenulepingute alusel. Kostja tunnistab laenudena üksnes 09.08.2004 ülekannet summas 70 000 krooni ja 28.11.2011 ülekandest (1500 eurot) hagetavat jääki summas 500 eurot, kuid väidab, et need on hagejale tagasi makstud. Ülejäänud ülekanded ei olnud kostja väidete kohaselt laenud, vaid olid seotud aadressil xxx hagejale kuuluva eramu ehitusega ehk tasu kostja poolt osutatud sisekujundusteenuste eest ja kostjale tema poolt hageja huvides tehtud kulutuste kompenseerimine. Hageja möönab, et kostja oli tegev hageja kodu ehitamise juures, kuid mitte niisuguses ulatuses, nagu kostja seda püüab näidata, ning mitte tasu eest.
12.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud 48 305,92 euro väljamõistmise nõue on tõendamist leidnud asjaoludest lähtuvalt õiguslikult põhjendatud. Kõnealune õigussuhe on poolte esitatu põhjal kvalifitseeritav laenusuhtena. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Laenulepingute sõlmimiseks ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid. Järelikult tuleb selline leping lugeda sõlmituks, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
13.Laenu väljamaksmise kohustus on laenuandja (hageja) esmane põhikohustus. Asja materjalidest nähtuvalt on vastavad rahasummad (kokku 48 305,92 eurot) üle kantud kostja arvelduskontole (vt I kd, tl 9-12). Hageja arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et hageja on kosjale ülekannete tegemisel selgitusena viidanud laenulepingutele (ka laenule) ning osade ülekannete juurde on hageja kirjutanud ka laenulepingute numbrid, mis tema väidete kohaselt olid mõeldud selleks, et suuliselt sõlmitud lepingutest jääks märk maha ja motiveeriks kostjat laenuna antud abisse selliselt suhtuma. Lepingute numeratsiooni täheline osa kujunes lepingupoolte nimedest, mõnel juhul ka poeg Ji nimest, kelle jaoks mõeldud varudest mõned summad pärinesid (vt ka hageja vande all antud ütlusi, III kd, tl 30). Tunnistaja J Vi ütluste kohaselt on kostja palunud hagejalt laenu, nii xxxnt korteri ostmiseks (oli vaja 500 000 – 600 000 krooni) kui ka nt arvuti soetamiseks, mille kostja lubas tagasi maksta hagejale kui tal hakkab hästi minema (vt II kd, tl 145). Ka hageja kinnitas vande all ütlusi andes, et tema andis kostjale raha laenuks ning esimene laenu osa oli kostjale tema töövahendi ostmiseks ja suurema laenu osa oli xxx korteri soetamiseks. Hageja vande all antud ütlustest järelduvalt oli neil kostjaga etapiviisiline kokkulepe ning lepiti kokku, et kui kostjal hakkavad sissetulekud tulema, siis maksab ta tagasi, konkRset tähtaega kostjaga ei pandud. Vaidlus puudub, et
2-16-8141 pooltel oli ka peale lahutust väga hea suhe ning hageja aitas kostjat majanduslikult (vt ka nt I kd, tl 148-149, 151), kuna kostja oli nende ühise poja isa. Samuti kinnitas hageja vande all, et laenusumma, mida kostja soovis korteri jaoks oli 600 000 – 700 000 krooni, 2002. a võttis kostja väikeste summadena raha laenuks ning detsembris, kui toimusid elektritööd, siis võttis suurema summa laenuks, edasised laenud leppisid pooled kokku telefoni teel ja ka see lepiti kokku, et laenude tagasimaksmine toimub pangaülekannetena. Viimased laenusummad olid Maksu- ja Tolliametile mõeldud summade katteks. Hageja vande all antud ütluste kohaselt valis kostja ise, millise summa ta hagejale tagastas ning kostja on vahepeal väikeste summade kaupa laenu tagastanud (nt 300 eurot), kuid suuremaid summasid ei ole tagasi kandnud. Tunnistaja J Vi kui ka hageja vande all antud ütlused on kooskõlas ka asjas esitatud tõenditega. Nimelt on hageja saatnud kostjale 21.11.2009 e-kirja viidates pooltevahelisele kokkuleppele, lisades oma arvelduskonto võla tagastamiseks, mille peale kostja kinnitas 22.11.2009 e-kirjaga, et ta sai maili kätte ja hakkab siis osade kaupa tagasi maksma (vt I kd, tl 149). 29.04.2010 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et ta saab tagasimakse teha ning 05.05.2010 e-kirjaga teavitas hagejat ülekande tegemisest (summas 30 000 krooni; vt I kd, tl 148). 21.09.2011 e-kirjaga teatas kostja hagejale järjekordse abi tagastusest, mida hageja oli kostjale andnud (summas 300 eurot; vt I kd, tl 151).
14.Laenusaaja (kostja) põhikohustuseks on laenu tagasimaksmise kohustus. Ka tunnistaja J Vi ja hageja vande all antud ütluste kohaselt pidi kostja laenud tagastama, kui tal hakkab paremini minema. Ülalnimetatud ja kostja poolt hagejale tagastatud laenusummad on asja materjalidest nähtuvalt samamoodi hageja kandnud kostja arvelduskontole (s.o 20.07.2009 makse summas 30 000 krooni ja 20.06.2011 makse summas 300 eurot, selgitustega „laenuks“; vt I kd, tl 11-12) ning tagasimaksed on toimunud samuti ülekannete teel. Veel on kostja tunnistanud laenuna saadud summadena 09.08.2004 ülekannet summas 70 000 krooni, selgitusega „vastavalt lepingule TV04“ (vt I kd, tl 10) ja 28.11.2011 ülekandest (1500 eurot) hagetavat jääki summas 500 eurot, selgitusega „laenuks“ (vt I kd, tl 12). Seejuures puudub vaidlus, et hageja 28.11.2011 ülekandest (1500 eurot) on kostja hagejale tagastanud pangaülekande kaudu 1000 eurot. Kostja väited (tunnustatud) laenude sularahas tagastamise kohta ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud. Hageja eitab kostja poolt sularahas laenude tagasimaksmist. Üksnes kostja vande all antud ütlused selles osas ei ole kohtu arvates piisavad, kuivõrd pooltevaheline praktika näitab, et tagasimaksed on toimunud just pangaülekannete kaudu, mitte sularahas. Samuti ei ole kostjale kuuluva äriühingu (Osaühing V S) arvelduskontolt sularaha väljavõtmised kuidagi seostatavad hagejale laenu tagasimaksmisega (vt I kd, tl 113-120). Isegi kostja on ise märkinud, et ta ei mäleta, kas kostja poolt nimetatud sularaha väljavõtmised olid ikkagi seotud 100% hagejale laenu tagastamisega (vt nt I kd, tl 73).
15.Asjaoludest, et kostja sõlmis xxx korteri ostuks lepingu 29.11.2002 ettemaksu eelnevalt tasumata ning tasudes müügihinna 10.12.2002 pangast saadud laenuga, ei kinnita kohtu arvates hageja väidete ebaõigust. Hageja väidet, et kostja soovis xxx korteri soetamiseks laenu, on kinnitanud ka tunnistaja J V. Samuti viitavad hageja tehtud ülekanded just laenudele. Kostja on selgitanud, et kõnealune korter polnud 2002 jaanuaris ega laenu ülekandmise ajal (10.04.2002) veel müüki tulnud. Samas nähtub tunnistaja J Vi ja hageja vande all antud ütlustest, et kostja näitas tunnistajale sel perioodil üht kinnisvara objekti, mida ta teadis, et läheb arendamisele ning kus oli tal hea võimalus osta korter. Tunnistaja J V käis kostjaga koos seda korterit vaatamas (võis olla suvi 2002) ning tunnistaja eeldas, et kui seal tööd käivad, siis on korter ära ostetud. Hageja kinnitas vande all, et ta sai kostjast aru, et kostja pangast lisalaenu ei saa, kuna tal oli juba olemasolev laen. Hageja vande all antud ütluste kohaselt oli kostjale oluline, et ta saaks 2002 aprillis teha ettemaksu, kuna sellele
2-16-8141 pinnale oli teisi tahtjaid, ning teised maksed siis, kui kostja hagejat teavitab. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kostjal oli juba xxx korteriomandi (tol ajal kostja elukoht) peal pangalaen hüpoteegi suurusega 600 000 krooni (vt I kd, tl 182-183), mis toetab omakorda hageja väiteid ja kostja majanduslikku seisundit. Lisaks nähtub 29.11.2002 sõlmitud notariaalsest müügilepingu p-st 1.1., et Tallinna Hooneregistrile oli 11.07.2002 esitatud ja Tallinna notar A M poolt 26.06.2002 tõestatud ehitise mõttelise osa ostu-müügileping, nõudeõiguse mõtteliste osade loovutamise leping ja pandileping. Seega isegi juhul, kui kõnealune kinnisasi polnud väidetavalt veel müüki tulnud, võib eeldada, et kostja oli teadlik selle objekti arendusele minekust, kuna tema isiklik assistent (käesolevas asjas tunnistaja) T T oli viidatud (26.06.2002) lepingu osapool, kelle kasutusse jäi samas majas korter nr 11 (vt II kd, tl 43). Asjaolu, kas kostja tasus korteri müügihinna (1 285 000 krooni) ikkagi saadud pangalaenuga või osaliselt hagejalt saadud laenuga, ei oma tähtsust, kuivõrd tuvastamist on leidnud, et kostja sai hagejalt laenu. Lisaks oli vaja kõnesolevat korterit remontida.
16.Kostja on selgitanud, et nii hageja poolt 13.11.2001 tehtud 40 000 krooni ülekande päeval kui ka kostja poolt arvuti ostu päeval 13.12.2001 oli kostja kontol piisavalt rahalisi vahendeid arvuti ostmiseks, mistõttu ta ei vajanud hagejalt 40 000 krooni arvuti ostuks. Vaidlus puudub, et kostja ostis 13.12.2001 arvuti summaga 79 999,30 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja sellekohased selgitused ei lükka ümber hageja poolt kostjale vaidlusaluses summas laenu andmist. Arvuti ostmiseks laenu andmist kostjale on kinnitanud nii tunnistaja J V kui ka hageja vande all. Samuti viitab vastav hageja ülekanne just arvuti ostmiseks laenu andmisele (vt I kd, tl 9). Ka tunnistajad ja hageja vande all on kirjeldanud kostja majanduslikku seisu kehvapoolsena, mida tõendavad ka kostja poolt hagejale saadetud e-kirjad (vt I kd, tl 148-149, 151), kui ka kostja pidevad laenude võtmised (vt I kd, tl 9-12).
17.Kostja väidab, et hageja kandis talle 21.08.2009 üle 15 000 krooni ettemaksuna lillekalendri eest. Seejuures selgitas kostja, et xxx filiaal tellis vastavad tööd B OÜ-lt, kes tellis need omakorda kostja firmalt Osaühingult V S, ning niipea, kui B OÜ oli 01.10.2009 tasunud Osaühingule V S kõnealuse töö eest esimese osamakse 30 000 krooni, võttis kostja Osaühingu V S kontolt 02.10.2009 sularaha välja 20 000 krooni ja maksis sellest 15 000 krooni hagejale tagasi. Hageja eitab sellist sularaha tagasimakset. Vaidlus puudub, et B OÜ tellis Osaühingult V S lillekalendri lillepildid ning ka tasus nende eest. Samas oli tegu kahe äriühingu vahelise tehinguga ning asjas esitatud ja kogutud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et vaidlusalune ülekanne oleks kostja äriühingule ettemaks lillekalendri eest, mis on tagastatud sularahas. Kohtu hinnangul ei tõenda Osaühingu V S kontolt sularaha väljavõtmised 15 000 krooni tagasimaksmist hagejale.
18.Veel märgib kohus seoses kostja väidetega, et kui kostja äriühing on tasunud hageja eramus asuva diivani katteriide vahetuse eest xxx AS-ile kokku 35 166,10 krooni ning isegi kui hageja ei ole viidatud summat kostja äriühingule kompenseerinud, ei saa kostja praeguses asjas sisuliselt menetluslikult tasaarvestada oma äriühingu väidetavat nõuet hageja vastu enda laenuvõlaga hagejale.
19.Kohtu hinnangul on tõendamata (hageja poolt vaidlustatud) kostja väide, et hageja kandis kostjale 663 000 krooni üle kostja poolt osutatud teenuste eest. Sisuliselt väidab kostja, et hageja maksis talle osutatud sisekujunduse ja ka aiakujunduse eest tasu ca 350 000 eurot ning ülejäänud osa ca 313 000 krooni oli hageja eramu tarbeks tehtud kulutuste kompensatsioon. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole esitatud ja kogutud tõendite
2-16-8141 põhjal tuvastatav kokkulepe, et kostja kohustus osutama teenuseid ning hageja maksma selle eest tasu. Asjaolust, et kostja oli tegev hageja ja oma poja kodu ehitamise juures, ei saa teha järeldusi kostja väidetud teenuste osutamise lepingulise suhte kohta. Asjas esitatud ja kogutud materjalidest järelduvalt oli kostja vaidlusalusel ajal tegutsev fotograafina ning asus tuntust koguma sisekujundajana (vt ka nt II kd, tl 13). Kostja väited selle kohta, et ta tol ajal oli juba kogenud ja tunnustatud sisekujundaja, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Sellel perioodil on kostjal ette näidata üksnes oma xxx tänaval asuva korteri sisekujundus ning oma hea tuttava C Ki ema eramu sisekujundus ja seda ka koostöös K Öiga. Seejuures nähtub C Ki ema eramu sisekujundamist kajastanud xxx (xxx) artiklist, et C K palus sisekujundamist tegema oma kauaaegse sõbra, moefotograaf T Vi (kostja), kes pole küll seda tööd palju teinud, aga keda soovitati kui värvi- ja detailitundlikku kunstnikku, ning viimane kutsus appi sisearhitekti K Öi (vt II kd, tl 127-128). Veel nähtub xxx (xxx) artiklist, et kostja nägi sel ajal uues elukutses loogilist jätku oma varasematele töödele ning esimeseks suuremaks tööks oligi uues ametis oma hea tuttava C Ki ema maja, mille kallal töötas kostja koos sisearhitekt K Öiga. Samas xx artiklis kirjeldab tööde tellija, et värvivalikute juures võib kostjat sisekujundajana täielikult usaldada, kuid muus osas ei osanud ta öelda, sest kostja tegi maja koos K Öiga (vt II kd, tl 13-16). Kohtu arvates ei tee kostjast (kellel ei ole mh vastavat erialast haridust) veel kogenud ja tunnustatud sisekujundajat oma korteri ja hea tuttava eramu sisekujundamine. Kostja viited 2006/07 ja 2009 auhindadele ei ole asjakohased, kuna praeguses asjas on vaidluse all tööd, mida tehti aastatel 2001 – 2003. Ajakirjas xxx (oktoober xxx) kajastatud artiklis kiidetakse kostja maitset ja kodu kujundust ning nimetatakse kostjat moe- ja reklaamifotograafiks (mitte kogenud ja tunnustatud sisekujundajaks) (vt II kd, tl 120). Sisuliselt sama võib lugeda ka ajakirjade xx (detsember xx) ja xx (juuni xx) artiklitest (vt II kd, tl 121-126 pöördel). Kostja vähesele kogemusele sisekujunduse vallas viitavad kaudselt ka asjaolud, et kostja valed mõõtmised tekitasid olukorra, kus Xxx Xxx OÜ oli sunnitud ligi 25 000 krooni eest ümber tegema juba tehtud töid, mille hageja maksis kõik kinni (vt I kd, tl 179-180).
20.Hageja vande all antud ütluste kohaselt tegi kostja hageja majja sisekujunduse ning korraldas möbleerimise, mida tegi tasuta. Hageja sai aru, et kostja soovib heastada selle, mis ta oli isana tegemata jätnud ning hageja pidas sellist abistamist loomulikuks. Hageja kinnitas, et ta ei oleks raha eest kostjat tööle võtnud, arvestades, kui palju ta on teda eelnevalt aidanud. Ka tunnistaja J V kinnitas, et kostjale pakuti välja võimalus sisustada nende xxx maja, mõte oli selles, et kostja saab sisustuses vabad käed ning tal on võimalik kasutada seda tööd edaspidi enda müümisel reklaammaterjalina. Tunnistaja J Vi ütluste kohaselt kostja tollel ajal sisekujundajana formaalsusi ei osanud, kõik joonised olid lihtsalt hariliku pliiatsiga ruudulisel paberil. Koos koostati ruumi lahendus ning kostja tegi sisekujunduse laias laastus ise, mööbel oli eritellimusel, kostja tegi visandid ja mööblifirma tegi detailjoonised, aeda puudutas kostja minimaalselt, selle jaoks oli eraldi inimene. Sisekujunduses vajalikud elemendid ostis kostja firma või kostja ning hageja hüvitas need kostja soovil sularahas, mille üleandmist nägi tunnistaja J V ise. Tasuks sisekujunduse eest oli see portfoolio, st enda teostamine. Kostja vande all antud ütluste järgi pidi tema tegema kogu maja projekti, mis koosneb maja üldehituslikest muudatustest ja sisekujundusest kuni viimsete detailideni, ka aia kujunduse ning kogu valgustus on tehtud tema planeeringute ja ettepanekute järgi. Kostja ütluste kohaselt sündis kokkulepe nii, et tema tegi ettepaneku ning siis arutati hagejaga kõik üksikasjalikult läbi, kõik detailid on temaga kooskõlastatud. Hageja palus kujundada kogu maja aiani välja. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt hakkasid nad hagejaga summadest rääkima 2002. a kevadel, see oli suusõnaline kokkulepe, umbes 300 000 – 350 000 krooni. Tunnistaja T T kinnitas kohtule, et ta hageja ja kostja omavaheliste vestluste ega kokkulepete juures ei viibinud ning tasustamisest ei tea ta midagi, kuid ta on kostjaga hageja maja
2-16-8141 sisustamist arutanud, tööd algasid juba arhitektide plaanidest, arhitekt oli teinud esialgse planeeringu ning nad kostjaga kritiseerisid ja arutasid seda. Tunnistaja T T ütluste kohaselt olid mõned väikesed muudatused, mida sai teha, kuid üldised asjad olid paigas.
21.Seega nähtub asjas esitatud ja kogutud tõenditest poolte vahel pigem nn sõbrakokkulepe. Muu hulgas toetavad kohtu seisukohta isiklikud väga head suhted poolte vahel. Lisaks haakuvad hageja vande all antud ja tunnistaja J Vi ütlused asjas esitatud teiste tõenditega, kuid kostja vande all ütlusi teised tõendid ei toeta, mh tööde väidetavat mahtu, ning osaliselt on väited ka vastuolulised. Nimelt kohtuistungil kinnitas kostja vande all, et tema kui eraisik osutas hagejale teenuseid, samas menetlusdokumentides selgitas kostja, et hageja ülekannete selgitused (st viited laenudele) olid kasulikud hageja jaoks, kuna ta pääses selliste selgitustega ülekannete tõttu sisekujunduse eest makstavalt tasult käibemaksu tasumise kohustusest, mis hagejal oleks olnud, kui kostja äriühing oleks esitanud hagejale arved sisekujundusteenuste eest. Kohus märgib, et kui kostja eraisikuna osutas hagejale teenuseid, siis miks oleks pidanud kostja äriühing üldse hagejale arveid esitama, samuti ei tuleks hagejal tasuda eraisikule käibemaksu. Seetõttu on ka kostja väited äriühingust summade kättesaamise kohta asjakohatud, kuivõrd kohus ei ole tuvastanud ega kostja väitnud, et Osaühing V S oleks hagejale mingisuguseid teenuseid osutanud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et ka sisekujundus ja aia kujundus oli juba arhitekt M P poolt ette antud (vt II kd, tl 75-80). Hagejal oli 09.04.2002 sõlmitud OÜ-ga Xxx Xxx tööettevõtuleping xxx- ja heakorratööde teostamiseks xxx (vt II kd, tl 81-85) ning hageja koduaia projekti (taimmaterjali nimekiri, raieteplaan, projektjoonis) tegi Ü G (OÜ xxx; vt II kd, tl 86-89), kellele hageja ka tasus (vt II kd, tl 90-91). Viimane on 03.10.2016 kirjas kinnitanud, et kogu xxx projekt ideest, ümberkohandustest ja lõplikku realiseerumiseni toimus aastatel 2001 – 2002 mitmes etapis ja muutustega, algne projekt on valminud aastal 2001 ning aia lõplik lahendus sai tehtud koostöös kostjaga (vt II kd, tl 33-34). Kohtuistungil vande all ütlusi andes selgitas kostja, et ta sekkus aiakujunduse osas, kuna olid teatud puudujäägid M P xxx tehnilises projektis ja planeeringus. Nimelt oli M P xxx teinud veesilma ateljee juurde, mille kostja muutis ära, veesilm sai tõstetud maja lõunapoole, mis läks risti suure toa perimeetriga. Samuti lasi kostja kujundada basseini läbiva kivitee. Vaidlus puudub, et kostja soovitas hagejal mööbli tellida Xxx Xxx OÜ-st, kus B S oli kostja tuttav. B S kinnitas 13.07.2016 e-kirjas, et kostja teostas hagejale aadressil xxx, Tallinn täies mahus sisekujunduse projekteerimise tööd ning lisas e-kirjale hageja poolt tasutud mööbli tellimuste spetsifikatsioonid (vt I kd, tl 131-139). Viidatud ühe lisa (tellimisleping nr B-30) kohaselt on Xxx Xxx OÜ nimetanud oma tööks ka kogu mööbli projekteerimise summas 15 000 krooni (vt I kd, tl 135). Hilisemas (03.10.2016) e-kirjas on B S täpsustanud, et kostja koostas hagejale valmistatud mööbli eskiisprojekti (nagu ka tunnistaja J V kirjeldas – joonised hariliku pliiatsiga ruudulisel paberil) ning Xxx Xxx OÜ tegi tellimuslepingus nr B-30 toodud kogu mööbli valmistamiseks mõeldud konstruktorjooniseid (vt II kd, tl 21-32).
22.Kohtu hinnangul ei ole ka selline (sh sellises suurusjärgus) tasu kokkulepe usutav. Sisuliselt on kostja tuletanud oma väidetava tasu kokkuleppe hageja poolt talle tehtud ülekannetest. Kostja isegi ei mäletanud, millises suuruses tasu kokkulepe oli, väites alguses, et see oli 300 000 krooni (vt I kd, tl 142), sellele järgnes, et vähemalt 300 000 krooni (s.o 10.04.2002 ülekanne) ning võis olla ka suurusjärgus 350 000 krooni või isegi veel enam. Kohus möönab, et vaidlusalusest kokkuleppest on tõesti kaua aega möödas, kuid kohtu arvates ei ole usutav, et nii olulist kokku lepitud summat täpselt ei mäletata, kuid mäletatakse igasuguseid väikeseid muid detaile, mida kõik kostja tegi ning millal ja millistes summades kostja hagejalt laenu sai. Kostja väidete järgi teostas ta 2001. a lõpust ca kahe aasta vältel xxx
2-16-8141 asuva 2-korruselise eramu sisekujunduse (vt nt II kd, tl 129 ja selle pöördel). Vaidlus puudub, et kirjalikku hinnapakkumist vms kostja hagejale ei teinud, mis samuti vähendab poolte vahel tasu kokkuleppe olemasolu usutavust. Lisaks on kostja vande all ütlusi andes kinnitanud, et summadest hakkasid nad rääkima 2002. a kevadel. Seega kui kostja asus varem hagejat abistama, siis tegi ta seda tasuta. Veel on kostja vande all kinnitanud, et ta on saanud sarnast tasu ka teiste samaväärsete projektide käigus, tuues näiteks C Ki projekti, mis ulatub 200 000 kroonini. Kostja on kohtule tõendina esitanud C Ki ema eramule tehtud hinnapakkumise summas 171 900 krooni (vt II kd, tl 17-18). Samas on kohus eelnevalt tuvastanud, et kostja töötas selle projekti raames koos sisearhitekt K Öiga ning usutav ei ole, et ainult kostja sai üksi tasu. Seejuures on P T oma 03.04.2017 e-kirjas (vt II kd, tl 129) nimetanud sisearhitektide tunnitasude suurused, kuid sel perioodil ei olnud kostja sisearhitekt (küll aga oli K Ö). Kohtu arvates üksnes tuntud nime eest (nagu P T nimetab kostjat) ei saa lugeda kostjat sisearhitektiks ega kogenud ja tunnustatud sisekujundajaks (vt vahetegemist II kd, tl 153 ja selle pöördel), küll aga oli kostja tuntud fotograaf. Samas kostja teenuste osutamise hind fotograafina (vt II kd, tl 64), ei tõenda kostja teenuste osutamise hinda sisekujundajana. Asja materjalidest nähtub, et konkRse maja arhitekti M P tasu kogu maja arhitektuurse lahenduse (põhiplaanid, kõik tehnilised ja konstruktsioonilased joonised, aia ideeline üldplaan jmt) eest võis sel ajal olla suurusjärgus 40-50 000 krooni (vt I kd, tl 181; II kd, tl 154 ja selle pöördel).
23.Kostja poolt väidetavalt tehtud ja hageja poolt kompenseeritud kulutuste suurusjärgu tuletab kostja nii, et kui kostja poolt osutatud teenuste eest makstud tasu suuruseks oli ca 350 000 krooni, siis perioodil 12.11.2001 kuni 31.03.2003 hageja poolt kostjale üle kantud ülejäänud 313 000 krooni näol oli tegemist kulutuste hüvitamisega. Kulutuste tõendamiseks on kostja esitanud mh nii enda kui ka temale kuuluva äriühingu Osaühingu V S arvelduskonto väljavõtted (vt I kd, tl 80-128) ning tabeli 2001 – 2003 kostja poolt sooritatud ostudest (vt I kd, tl 129-130). Nimetatud kontodelt on kostja väidetavalt teostanud hageja eramu tarbeks ülekandeid kogusummas vähemalt 268 714,18 krooni, siis jääb üle 44 285,82 krooni, millises võis kostja olla teinud sularahas kulutusi hageja eramu tarbeks, samas möönab kostja, et täpselt pole enam võimalik seda numbrit kindlaks teha. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja ega tema äriühingu arvelduskonto väljavõtted ning kostja koostatud tabel, et need oleksid hageja jaoks või tema heakskiidul tehtud kulutused. Seejuures on tunnistaja J V kinnitanud kohtule, et sisekujunduses vajalikud elemendid ostis kostja või tema firma ning hageja hüvitas sularahas, kuna see oli kostja eelistus.
24.Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud nõuded aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et juhul, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kohus märgib, et suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut ning seega peab laenusaaja sellise laenulepingu korral tõendama, et laenuleping oli tähtajaline ja milline oli laenu tagastamise tähtaeg (vt Riigikohtu 17.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-17, p 12). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja laenulepingud VÕS § 398 lg 1 alusel üles öelnud alates 17.05.2016 (vt I kd, tl 13-14). Kostja ei ole menetluses tõendanud, et laenulepingud oleksid olnud tähtajalised ega nende tähtaegasid. Üksnes kostja tagasimakstud summad mingit konkRset kokkulepitud tähtaega ei tõenda, pigem toetavad sellised ebakorrapärased
2-16-8141 tagasimaksed hageja väiteid, et pooled konkRsetes tähtaegades kokku ei leppinud. Seega muutus seni tagastamata laenude tagastamise kohustus sissenõutavaks laenulepingute ülesütlemisel.
25.Kostja väidete järgi oleks hageja pidanud pöörduma peale 21.11.2009 e-kirja (vt I kd, tl 149) 3-aasta jooksul kohtusse. Kohus leiab, et laenulepingud tuleb lugeda praegusel juhul kehtivalt üles öelduks siiski 16.03.2016 saadetud teate alusel. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohtu hinnangul on hageja 21.11.2009 e-kirjas edastanud kostjale oma arvelduskonto võla tagastamiseks. Kõnealuses e-kirjas ei ole hageja kohtu arvates ühemõtteliselt avaldanud, et kui kostja kohe võlga ei tagasta, loeb hageja laenulepingud (täiendavate avaldusteta) ülesöelduks või et kohustuste kohese täitmata jätmise tagajärjeks on lepingute lõpetamine. Ka e-kirja pealkiri (arvelduskonto andmed) ei viita lepingute ülesütlemisele, lõpetamisele vms. Hageja avaldus laenulepingute korraliseks ülesütlemiseks sisaldub kohtu arvates 16.03.2016 teates. Teade on vastavalt ka pealkirjastatud. Vaidlus puudub, et kostja on vastava laenulepingute ülesütlemise teate kätte saanud (vt ka I kd, tl 68, 141).
26.Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse TsÜS § 136 lg 8 kohaselt tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 tuleb TsÜS § 146 lg 1 kohase 3-aastase aegumistähtaja algust arvestada seega alates 18.05.2016 kella 00.00. Nõude aegumistähtaeg lõppenuks järelikult 17.05.2019 kell 24.00. Tsiviilasjas menetletav hagiavaldus on esitatud kohtule 24.05.2016, seega aegumistähtaja jooksul.
27.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda laenulepingute alusel tagastamata laenusummade tagastamist summas 48 305,92 eurot, samuti viivitusintressi (viivise) tasumist.
28.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
29.Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest (24.05.2016) kuni kohtuotsuse tegemise päevani (01.10.2018) kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest kuni nõude täitmiseni. Hageja viivisenõudele ei ole kostja
2-16-8141 eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär 24.05.2016-30.06.2016 aastas 0,05% ja 01.07.2016-01.10.2018 aastas 0%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär aastas 2016 esimesel poolaastal 8,05% (0,05 + 8) ning alates 2016 teisest poolaastast kuni tänaseni 8% (0 + 8). Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva (v.a 2016, kus on 366 päeva) ning lähtudes 48 305,92 euro suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 24.05.2016-30.06.2016 (s.o 38 päeva) eest 403,74 eurot (48 305,92 x 0,0805 / 366 x 38); ajavahemiku 01.07.2016-31.12.2016 (s.o 184 päeva) eest 1942,80 eurot (48 305,92 x 0,08 / 366 x 184); ajavahemiku 01.01.2017-30.06.2017 (s.o 181 päeva) eest 1916,36 eurot (48 305,92 x 0,08 / 365 x 181); ajavahemiku 01.07.201731.12.2017 (s.o 184 päeva) eest 1948,12 eurot (48 305,92 x 0,08 / 365 x 184); ajavahemiku 01.01.2018-30.06.2018 (s.o 181 päeva) eest 1916,36 eurot (48 305,92 x 0,08 / 365 x 181); ajavahemiku 01.07.2018-01.10.2018 (s.o 93 päeva) eest 984,65 eurot (48 305,92 x 0,08 / 365 x 93). Kokku on viivis seadusjärgses määras käesoleva otsuse tegemise (01.10.2018) seisuga seega 9112,03 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates 02.10.2018 viivise protsendina põhinõudelt (48 305,92 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Kokkuvõttes rahuldas kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 48 305,92 eurot, seisuga 01.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 9112,03 eurot ja edasi viivise protsendina põhinõudelt (48 305,92 eurolt) alates 02.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Harju Maakohus rahuldas 27.05.2016 määrusega hageja avalduse hagi tagamiseks ning seadis kostjale kuuluvale XXX mõttelisele osale kinnisasjast asukohaga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 55 000 eurot hageja kasuks. Kohtumääruse alusel on kostjale kuuluvale osale kinnisasjast kantud kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse kohtunikuabi poolt 01.06.2016. TsMS § 442 lg 5 esimesest lausest juhindudes lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta eelnevalt kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
2-16-8141
33.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
34.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.