Võlaõigus › Töövõtulepingud

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1725,25 eurot (tl 88-89). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus peab riigilõivu 475 euro väljamõistmist kostjatelt põhjendatuks. Hagejat esindab kaks esindajat – vandeadvokaat Tanel Küün ja advokaat Rahel Behrsin. Kohus märgib, et kahe või enama esindaja kaasamine on põhjendatud aeganõudvate menetlustoimingute ja materjalide mahukuse tõttu. Menetluskulude nimekirjas ei ole esindajate toiminguid eristatud, mistõttu ei ole võimalik aru saada, milliseid toiminguid tegi vandeadvokaat ja milliseid advokaat. Seega hindab kohus toimingutele kulunud ajakulu üldiselt. Kohus nõustub tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hinnates hageja esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus vähendab materjalide läbitöötamise ja hagiavalduse vormistamise ajakulu 6 tunnini. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku kaasamise taotlusega seotud ajakulu. Nimetatud taotlus jäi rahuldamata ning seetõttu ei ole põhjendatud toimingule kulunud ajakulu kostjate kanda jätmine. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud 08.05.2018 märgitud toimingu ajakulu (hagiavalduse täpsustamine kohtule vastavalt kohtu nõudele). Kohus leiab, et arvestada tuleb ajakuluga, mis kulub hagiavalduse koostamiseks ning täiendav ajakulu nõuetele vastava hagiavalduse koostamiseks ei ole põhjendatud. Ka ei pea kohus põhjendatuks õigusteenuskulu 3 % (side-, posti- jms kulu) summas 50,25 eurot. Kohtu hinnangul on selliste kulude näol tegemist sisuliselt bürookuludega, mille osas on Riigikohus asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-102-11, p 14). Eelpool toodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulud 600 eurot. Hageja nõuab menetluskuludelt viivist. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel ning kostjatel tuleb käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.