Konekesko Eesti AS hagi Kaskater OÜ vastu põhivõlgnevuse 3194,40 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja viivise 1265,60 euro nõudes Harju Maakohtu 11.04.2018 otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4500 eurot
Konekesko Eesti AS apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Konekesko Eesti AS (registrikood 10702447, asukoht Põrguvälja tee 3a, Pildiküla, Rae vald, Harju maakond, 75308), lepinguline esindaja Cärolin Olluk (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing Kaskater (registrikood 10036915, asukoht Osmussaare küla/Odensholm, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond, 91217), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Lillo ja
3.1.Mõista Kaskater OÜ-lt välja Konekesko Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 3194,40 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis 1265,60 eurot.
3.2.Jätta Konekesko Eesti AS menetluskulud maa ja ringkonnakohtus Kaskater OÜ kanda, Kaskater OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 3194,40 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis 1265,60 eurot.
2.Hageja ja kostja vahel oli 19.07.2010 sõlmitud krediidileping, millega reguleeritakse teenuste ja kaupade tasumise korda ning viivise kõigile selle lepingu kehtivuse ajal hageja poolt osutatavatele teenustele ja müüdud kaupadele. Kostja tellis hagejalt kahel korral traktori kütuse kõrgsurvepumba vahetuse, kuna traktor jäi seisma. Esimesel korral paigaldas hageja kostja masinale kõrgsurvepumba 27.08.2015, mille eest esitas hageja 28.08.2015 kostjale arve nr 217587 summas 3 194,40 eurot, mille maksetähtaeg oli 27.09.2015. Järgnevalt jäi masin 07.09.2015 taaskord seisma ning kostja pöördus hageja poole katkise pumba vahetamiseks. Hageja vahetas 11.09.2015 teistkordselt kõrgsurvepumba. Hageja saatis kõrgsurvepumba ekspertiisi Karla Auto O.K. OÜ-sse. Vastavalt 15.09.2015 kõrgsurvepumba seisukorra tehnilisele aktile oli hagejale selge, et pumba teistkordne vahetus oli tingitud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest. Hageja esitas kostjale 15.09.2015 teistkordse kütuse kõrgsurvepumba vahetamise eest arve nr 218535 summas 4 128,06 eurot, mille maksetähtaeg oli 15.10.2015. 21.09.2015 koostas hageja vearaporti, millest järeldus, et kõrgsurvepumba kahjustused tulenevad ebakvaliteetse kütuse kasutamisest ning tuvastatud vigadega pump ei kuulu remontimisele/väljavahetamisele garantiikorras.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-11420
3.Kostja tasus 2015. aasta detsembris arve nr 218535 (teist korda pumba vahetamise eest esitatud arve) summas 4 128,06 eurot. Kostja ei ole siiani tasunud arvet nr 217587 (esimest korda pumba vahetamise eest esitatud arve), mille tasumise tähtaeg oli 27.09.2015. Hageja on seisukohal, et on teinud kõik endast oleneva, et lahendada antud nõue kohtuväliselt, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud.
4.Hagiavalduse esitamise seisuga lisandub võlgnevusele kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 2.3, mille kohaselt on viivise määr 0,2% päevas ning viivisesumma kokku on 4274,11 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest, lähtudes kohtupraktikast ja võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, vähendab hageja viivist 1 265,60 euroni. Hageja nõuab võlgnikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Kuivõrd kostjad vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le. Intrum Justitia AS esitas kostjatele enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ning palus võlgnetavate kohustuste tasumist. Seega on tekkinud hagejal võlgnevuse sissenõudmisega kulud summas 40 eurot. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata (tl 23-26, 42-44). Hageja poolt 27.08.2015 kostja traktorile paigaldatud kõrgsurvepump oli ebakvaliteetne ja selle pumba vahetamise puhul 11.09.2015 oli tegemist lepingutingimustele mittevastava asja asendamisega (VÕS § 217 lg 2 ja § 222 lg 1 mõistes). Kostja traktoril tekkis 21.08.2015 kütuse kõrgsurvepumba rike. Kostja pöördus pumba vahetamiseks hageja poole. Kõrgsurvepump oli traktoris selleks ajaks aastaid probleemideta töötanud. Traktor remonditi 27.08.2015 ja selle eest esitati kostjale arve nr 217587 summas 3 194,40 eurot maksetähtajaga kuni 27.09.2015. Vahetatud kõrgsurvepump osutus aga ebakvaliteetseks, sest see purunes vaevalt 8 töötunni järel 07.09.2015. Vahetatud pump purunes isegi enne arve nr 217587 tasumise tähtpäeva saabumist. Kostja pöördus katkise pumba vahetamiseks hageja poole. Pump vahetati 11.09.2015 uuesti ära ja kostjale esitati 15.09.2015 arve nr 218535 summas 4 128,08 eurot. Kostja traktorile 27.08.2015 paigaldatud pump ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas (VÕS § 217 lg 1), kuna läks katki korrektse ja äärmiselt lühiajalise kasutuse tulemusel. Kuna pump läks katki koheselt peale vaevalt 8 tunni jooksul kasutamist, on ilmselge, et pumbal esinesid puudused juba selle üleandmisel kostjale.
6.11.09.2015 tööde teostamise aktis on märgitud, et pump koos kütte prooviga on saadetud ekspertiisi ja klient tasub töö eest üksnes juhul, kui tuvastatakse probleem küttega. Hageja tellis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt analüüsiakti seoses kütusega, mida kasutati traktoris kõrgsurvepumba purunemise ajal. Analüüsiaktist selgub, et kütuse proov vastas standardis EVS-EN 590:2013+NA:2014 ja Majandusja kommunikatsiooni-ministri 17.03.2010 määruses nr 16 kehtestatud nõuetele. Järelikult ei ole kostja kasutanud ebakvaliteetset kütust ja hageja nõue on alusetu. 15.09.2015 Karla Auto O.K OÜ poolt väljastatud kõrgsurvepumba täiendava
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-11420 seisukorra tehnilises aktis esitatu on ainult oletus, et kõrgsurvepumpa võis olla läbinud ebakvaliteetne kütus.
7.Katkine pump vahetati hageja poolt ära 11.09.2015 ning kostjale esitati uus arve nr 218535 summas 4 128,08 eurot, mille kostja ka tasus, kuna uus 11.09.2015 paigaldatud pump töötas probleemideta. Kostja ei tasunud 27.08.2015 kostja traktorile hageja poolt paigaldatud kõrgsurvepumba eest esitatud arvet nr 217587, kuna leidis, et tegemist oli lepingutingimustele mittevastava asjaga ning soovis selle asendamist. Kostja on seega hagejale tasunud 3 194,40 euro asemel 4 128,08 eurot. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Maakohtu hinnangul on poolte peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks käesolevas asjas, kas kostja kasutas enda traktoris ajavahemikul 27.08.2015 kuni 11.09.2015 ebakvaliteetset kütust, mis põhjustas traktori kõrgsurvepumba rikke 07.09.2015, millest tulenevalt on kostjal (ostjal) kohustus tasuda hagejale (müüjale) arve nr 217587 alusel 3194,40 eurot.
10.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas leidnud tõendamist, et kostja oleks traktoris kasutanud ajavahemikul 27.08.2015 kuni 11.09.2015 ebakvaliteetset kütust, mis põhjustas traktori kõrgsurvepumba rikke 2015 septembris. Nimetatud asjaolu ei saa lugeda tõendatuks ainuüksi Karla Auto O.K. OÜ poolt teostatud visuaalse vaatluse põhjal antud hinnanguga ning selle hinnangu alusel koostatud hageja veateatega. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas leidnud tõendamist, et kostja traktorile paigaldati hageja poolt 27.08.2015 ebakvaliteetne kõrgsurvepump, mis ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses ning mis seetõttu purunes 07.09.2015. Hageja vahetas selle välja 11.09.2015, asendades selle uue pumbaga, mis kostja esindaja sõnul on 08.02.2018 seisuga jätkuvalt töökorras. Hageja on traktori pumba paigalduse eest 27.08.2015 ja 11.09.2015 esitanud kostjale kaks arvet, millest kostja on tasunud ühe arve. Kuna hilisemalt 11.09.2015 paigaldatud pump oli töökorras, tasus kostja arve nr 218535 summas 4128,08 eurot. Kostja jättis hagejale tasumata 27.08.2015 paigaldatud pumba eest, kuna see purunes 07.09.2015, so enne arve nr 217587 maksetähtaja (27.09.2015) saabumist. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale ühe lepingukohase kõrgsurvepumba paigalduse eest, mida vaidlustamata asjaoludel on kostja teinud. Kohtu hinnangul ei ole kostjal kohustust tasuda hageja poolt paigaldatud ebakvaliteetse pumba eest. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu alusetu, mistõttu tuleb hageja nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue ning sissenõudmiskulude nõue. Hageja apellatsioonkaebus
15.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
16.Apellatsioonkaebuse järgi on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas 11.09.2015 hageja tellimusel analüüsiakti kütusele, mida kasutati
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-11420 kostja traktoris kõrgsurvepumba purunemise ajal. Hageja on terve menetluse vältel selgitanud, et kütuseproovi ei võetud traktori kütusepaagist. Hageja on veendunud, et kostja kasutas traktoris ebakvaliteetset kütust. Maakohus ei põhjendanud otsuses, miks ta leidis, et Karla Auto O.K.OÜ poolt teostatud kõrgsurvepumba seisukorra tehniline akt ei ole tõendiks selle kohta, et kostja kasutas ebakvaliteetset kütust. Käesoleval juhul on kõrgsurvepumba tootja Delphi esindaja Karla Auto O.K. OÜ välja selgitanud, et kõrgsurvepump ei kuulu garantii korras parandamisele/välja vahetamisele, kuna kõrgsurvepumpa on läbinud ebakvaliteetne, kleepuvaid ja/või abrasiivseid osakesi sisalduv kütus. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
19.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: - 19.07.2010 sõlmiti hageja ja kostja vahel krediidileping, millega reguleeriti teenuste ja kaupade tasumise korda ning viivise arvestamist kõigile lepingu kehtivuse ajal hageja poolt osutatavatele teenustele ja müüdud kaupadele (tlk 5). - 21.08.2015 tekkis kostja traktoril Massey-Ferguson 5455 kütuse kõrgsurvepumba Delphi (edaspidi ka pump) rike ning kostja pöördus pumba vahetamiseks hageja poole. - 27.08.2015 paigaldas hageja kostja masinale uue pumba, mille eest hageja esitas 28.08.2015 kostjale arve nr 217587 summas 3194,40 eurot maksetähtajaga 27.09.2015 (tlk 6). Nimetatud arve on kostja poolt hagejale tasumata. -Paigaldatud pumbale kehtis müügigarantii. - 07.09.2015 purunes kostja traktoril 27.08.2015 paigaldatud pump ning kostja pöördus hageja poole katkise pumba vahetamiseks (tlk 29). - 11.09.2015 vahetas hageja teistkordselt kostja traktoril pumba, mille eest hageja esitas kostjale 15.09.2015 arve nr 218535 summas 4128,08 eurot maksetähtajaga 15.10.2015 (tlk 8, 28, 29). - Hageja tasus 16.12.2015 kostjale arve nr 218535 alusel 4128,08 eurot (tlk 28). - OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas 11.09.2015 hageja tellimusel analüüsiakti kütusele, mida kasutati väidetavalt kostja traktoris kõrgsurvepumba purunemise ajal (tlk 27). Akti kohaselt vastas kütus kehtestatud nõuetele. - Hageja saatis 11.09.2015 kostja traktori kõrgsurvepumba ekspertiisi Karla Auto O.K. OÜsse, kelle poolt koostati 15.09.2015 kõrgsurvepumba seisukorra tehniline akt (tlk 7). Selle akti järgi põhjustas pumba purunemise traktoris kasutatud ebakvaliteetne kütus.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-11420
20.Hageja esitas käesolevas asjas kostja vastu lepingu täitmise nõude, nõudes poolte vahel sõlmitud müügilepingu järgse ostusumma tasumist. Kostja keeldus ostusumma tasumisest, väites, et hagejalt ostetud kõrgsurvepump oli puudustega. Kostja väidete järgi nähtub müügiobjekti ehk kõrgsurvepumba lepingutingimustele mittevastavus sellest, et pump purunes juba 8 päeva pärast selle traktorile paigaldamist.
21.Poolte vahel on vaidlus selles, kas 27.08.2015 kostja traktorile paigaldatud kõrgsurvepump vastas lepingu tingimustele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et müügilepingu objektiks olev pump pidi vastama keskmisele kvaliteedile, st tema tööiga pidi nõuetekohase ekspluatatsiooni korral olema tunduvalt pikem kui umbes 10 päeva paigaldamisest. Nagu eespool esile toodud puudub vaidlus ka selles, et pumba suhtes kehtis selle purunemisel müügigarantii. VÕS § 230 lg 3 järgi eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Seega oli käesolevas asjas hageja kohustus tõendada, et pumba purunemise põhjustas selle mittenõuetekohane kasutamine, mille tõttu müügigarantii ei kehti.
23.Maakohtu arvates ei leidnud käesolevas asjas tõendamist, et kostja oleks traktoris kasutanud ajavahemikul 27.08.2015 kuni 11.09.2015 ebakvaliteetset kütust, mis põhjustas pumba purunemise ning tõendamist leidis see, et kostja traktorile paigaldati hageja poolt 27.08.2015 ebakvaliteetne kõrgsurvepump.
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille järgi saab järeldada pumba mittevastavust lepingutingimustele sellest, et pump purunes, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud poolte kõikide väidetega ning on hinnanud asjas esitatud tõendeid valesti.
25.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse etteheide maakohtule selles, et maakohus tuvastas valesti poolte vahel vaidluse puudumise selles, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt teostati analüüs kütusele, mida kasutati traktoris pumba purunemise ajal (otsuse p 13). Asja materjalidest nähtub, et hageja pole kunagi
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-11420 õigeks võtnud seda, et kütuseproov, mille vastavust nõuetele asjatundja OÜ-u Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt hinnati, võeti traktori kütusepaagist. Hageja on menetluses korduvalt toonud esile, et kütuseproov võeti traktori kõrval olevast kanistrist ning traktori kütusepaagist ei saanud kütuseproovi võtta, sest kütusepaak oli tühjaks lastud. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakt, mille järgi kütuse proov vastas standardis EVS-EN 590:2013+NA:2014 ja Majandus- ja kommunikatsiooni-ministri 17.03.2010 määruses nr 16 kehtestatud nõuetele (tlk 27) veenvaks tõendiks selle kohta, et kõrgsurvepump ei purunenud mootoris ebakvaliteetse kütuse kasutamise tõttu.
26.Asjas on esitatud asjatundja arvamus (tlk 9-11), mille järgi purunes kõrgsurvepump seetõttu, et seda on läbinud ebakvaliteetne, kleepuvaid ja/või abrasiivseid osakesi sisaldav kütus. Teisi tõendeid, millest nähtuks pumba purunemise põhjus asjas esitatud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjatundja Karla Auto O.K. OÜ arvamus ei ole tõendina veenev, kuna pumba purunemise põhjus on tuvastatud visuaalse vaatluse teel. Maakohus ei ole esile toonud ega põhjendanud, et pumba riket saaks (või peaks tuvastama) tuvastada mingil muul viisil. Kostja on esitanud väite, et Karla Auto O.K. OÜ poolt antud arvamust ei saa arvestada, kuna arvamus telliti hageja poolt ja võib olla seetõttu moonutatud sisuga. Ringkonnakohus leiab, et kostja on oma väite, et Karla Auto O.K. OÜ antud arvamus on moonutatud, jätnud tõendamata.
27.Hageja tõendas ka asjas esitatud arvetega (tlk 39-40), mis langevad asjaliselt kokku pumpade paigaldamisega, et kostja jaoks telliti uued pumbad ning seega ei saanud purunenud pump olla kasutatud nagu väitis kostja.
28.Arvestades asjas esitatud poolte väiteid ja tõendeid, eelkõige OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakti, mille järgi kütuse proov vastas nõuetele, kostja seadusliku esindaja vande alla antud seletusi, et analüüsiks antud proov pärines traktori paagist, asjas esitatud kütuse ostukviitungeid ning Karla Auto O.K. OÜ arvamust pumba purunemise kohta, leiab ringkonnakohus, et kõige veenvam tõend pumba purunemise kohta on asjatundja Karla Auto O.K. OÜ arvamus.
29.Kostja leiab, et kuna 11.09.2015 tööde teostamise aktis on märgitud, et pump koos kütte prooviga on saadetud ekspertiisi ja klient tasub töö eest üksnes juhul, kui tuvastatakse probleem küttega, siis tulenevalt OÜ-u Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiaktis väljendatust ei pea kostja purunenud pumba eest tasuma. Sisuliselt tõlgendab kostja seega müügigarantiid selliselt, et garantii ei kehti vaid juhul, kui tuvastatakse kütuse mittevastavus nõuetele.
30.Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kostja on tööde teostamise aktis (tlk 29) väljendatut moonutanud. Nimetatud akti kohaselt:“ Rikkena tuvastati kütusesüsteemi viga. Pump saadeti ekspertiisi koos kütte prooviga. Kui tuvastatakse, et kütte probleem, siis maksab klient töö kui ka kilomeetrid“. Kuna
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-11420 aktist nähtuvalt saadeti ekspertiisi nii purunenud pump, kui ka kütusepoov, siis ei saa ringkonnakohtu arvates avaldatut tõlgendada nii, et hoolimata pumba purunemise põhjusest kehtib garantii, kui tuvastaks kütuse vastavus nõuetele. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et hageja on tõendanud, et pumba purunemise põhjustas selle mittenõuetekohane kasutamine, mille tõttu müügigarantii ei kehti
31.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,2 % päevas kuni arve tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist fikseeritud summas ja on seda võrreldes tegeliku viivisearvestusega vähendanud. Ringkonnakohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud juhindudes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatust.
32.Kostja ei vaidlusta, et kohtueelselt on hageja nõuet tema soovil nõudnud kostjalt sisse Intrum Justita AS. Nimetatud nõudekirjad on esitatud ka asja materjalide juurde (tlk 13-14). Seega tuleb rahuldada hageja nõue 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel.
33.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus
34.Kuna lõpptulemusena hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.