Võlaõigus

nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud registritesse kostja maksevõime hindamiseks ja hinnanud kostja maksevõimet kostja pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja kontrollis põhjalikult kostja sissetulekuid, finantskohustusi ja majapidamiskulusid. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostjal on võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul, arvestades kostja sissetulekuid, mis nähtuvad kostja pangakonto väljavõttelt ja laenumakse suurust, oli kostjal võimekus tagastada laenu vastavalt lepingule. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja esindajakulu summas 150 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 385 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus välja mõista kostjalt esindajakulu summas 150 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtule esitatud volikirjast ja esindaja kontaktandmetest nähtub, et tegemist on hageja töötajaga ning kooskõlas TsMS § 175 lg 2 menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik 2

Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.