Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

millest tulenevaid kohustusi võlgnik ei täitnud. Võlgnikul jäi tasumata võlausaldajale 2015 aasta juuni, juuli, augusti ja septembri töötasud, puhkusetasu kompensatsioon, lisaks töölepingu tööandjapoolsest rikkumisest tulenevalt kolme kuu hüvitis keskmise töötasu alusel. Eelnimetatud nõuetega pöördus võlausaldaja Töövaidluskomisjoni kahel korral, misjärel rahuldas Töövaidluskomisjon mõlemad nõuded. 25.10.2017. a algatas võlausaldaja täitemenetluse kohtutäitur Mati Roodese juures, kuid see ei ole pankrotiavalduse esitamise päevani tulemust andnud, samuti ei ole võlgnik oma võlgnevust tasunud. 11.07.2018. a seisuga võlgneb võlgnik võlausaldajale kokku 6 668,94 eurot. PankrS § 10 lg 2 p-st 2 tulenevad kohaldamise eeldused on seega täidetud, kuna täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Lisaks ei ole võlgnik esitanud alates 2015. a majandusaasta aruandeid, mistõttu on registrit pidav kohus teinud 21.03.2018. a hoiatusmääruse nr Ä 20044743/M5 registrist kustutamiseks. Avaldaja palub kohtul võtta pankrotiavaldus menetlusse ja nimetada Ecostock OÜ-le ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja Ecostock OÜ pankrot. Võlgniku vastus Kohtule 11.9.2018. a esitatud vastuses viitab võlgnik menetluslikele puudustele. Vastuväiteid pankrotiavaldusele ja maksejõuetusele võlgnik kohtule ei esitanud (tl 51). 13.09.2018. a toimunud eelistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja eelistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis 16.08.2018. a pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Töötaja deposiiti ei tasunud. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 29.09.2015. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1685 mõisteti OÜ-lt Ecostock E. S. J. kasuks välja töötasu 2015. a juuni kuu eest 728,54 eurot, töötasu 2015. a juuli kuu eest 728,64 eurot (tl 19-20). Töövaidluskomisjoni 12.11.2015. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1969 mõisteti OÜ-lt Ecostock E. S. J. kasuks välja töötasu 2015. a augusti kuu ees 728,64 eurot, septembri kuu eest 563,04 eurot, põhipuhkuse tasu 546,48, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 2 185,92 eurot (tl 10-11). Tööandja Töövaidluskomisjonile ei vastanud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 2(4)

Töötaja on esitanud täitmisavaldused kohtutäiturile (tl 13, 18). Täitemenetluses ei ole aasta jooksul töötaja nõudeid rahuldatud. Võlgnikul on esitamata alates 2015. aastast majandusaasta aruanded. Võlgnikule on 21.03.2018. a tehtud hoiatusmäärus nr Ä 20044743/M5 registrist kustutamiseks. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut sellega, et ei ole registripidajale esitanud 2016. majandusaasta aruandeid. Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnikul on pooleli haldusasjas 3-16-1698 vaidlus Eesti Vabariigiga (Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu). Võlgniku hinnangul on tal Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõue summas 473 671 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub ka, et tsiviilasjas 2-17-5971 (Xxx OÜ avaldus OÜ Ecostock pankroti väljakuulutamiseks) on võlgnik lubanud võlausaldajatele xxx OÜ ja Xxx OÜ kompromissi korras kohustuste täitmist võimalikul haldusasjas 3-16-1698 saadaoleva kahju hüvitise arvelt (tl 56-57). Töötajate ees kohustuste täitmist võlgnik planeerinud ei ole. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tE.vuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tE.vuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks Töövaidluskomisjoni 25.09.2015. a ja 9.11.2015. a otsused töövaidlusasjas nr 4-1/1685 ja nr 4-1/1969. Võlgniku kohustus töötaja ees on 6 668,94 eurot, mis on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Võlausaldaja taotlusel tagastab kohus enammakstud riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.