K.P. kaebus Eesti Töötukassa 16.12.2020 vaideotsuse nr 2107 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – K.P. Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada K.P. kaebus.
2.Tühistada Eesti Töötukassa 16.12.2020 vaideotsus nr 2107 ja kohustada Eesti Töötukassat K.P. 08.10.2020 avaldust uuesti läbi vaatama.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.11.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K.P. (kaebaja) töötas OÜ-s X 20.10.2014–31.08.2015 töötasuga brutosummas 619,41 eurot.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 02.10.2015 otsusega asjas nr 4-1/1844 kaebaja avalduse ning mõistis OÜ-lt X kaebaja kasuks välja saamata jäänud töötasu kogusummas 1966,23 eurot, saamata jäänud puhkusehüvitise summas 573,12 eurot ja töölepingu lõpetamise hüvitisena 3 kuu keskmise töötasu summas 2077,89 eurot.
3-21-88
3.OÜ X kustutati äriregistrist 20.03.2020 äriseadustiku § 60 lg 3 alusel, sest ta jättis majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata.
4.Kaebaja esitas 08.10.20201 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise saamiseks. OÜ X poolt jäi kaebajale välja maksmata töötasu summas 1966,23 eurot, puhkusetasu summas 573,12 eurot ja töölepingu ülesütlemise hüvitis summas 2077,89 eurot. Avaldusele oli lisatud töövaidluskomisjoni otsus ja Harju Maakohtu 24.09.2018 määrus asjas nr 2-18-10575 (E. S. J. avaldus OÜ X ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks), millega maakohus jättis ajutise halduri nimetamata ja lõpetas menetluse, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
5.Vastustaja küsis 16.10.2020 e-kirjas kaebajalt tööandja maksejõuetust tõendavat dokumenti. Esitatud Harju Maakohtu määrus ei ole tehtud kaebaja esitatud nõude alusel.
6.Kaebaja leidis 20.10.2020 e-kirjas, et tema esitatud dokumendid on piisavad hüvitise määramiseks.
7.Vastustaja jättis 27.10.2020 teatega nr 320000270 kaebaja avalduse töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 21 lg 12 alusel läbi vaatamata. Juhul, kui kohus on teinud pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg-s 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või PankrS § 27 lg-s 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse, peab määrus olema tehtud töötaja poolt esitatud nõude alusel. Seda kinnitab ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 575 SE seletuskiri. Eelnimetatud määrustes hindab kohus nii tööandja maksejõuetust kui töötaja nõude olemasolu. Kuigi kaebaja esitas Harju Maakohtu 24.09.2018 määruse asjas nr 2-18-10575, ei nähtu sellest, et kaebaja oleks olnud üks pankrotiavalduse esitajatest.
8.Kaebaja esitas 11.11.2020 vaide tema avalduse läbi vaatamata jätmise peale. Vastustaja jättis 16.12.2020 vaideotsusega nr 2107 kaebaja vaide rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde.
9.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 16.12.2020 vaideotsus ja kohustada vastustajat vaatama kaebaja avaldus uuesti läbi. Kaebaja töötas OÜ-s X 2014. a oktoobrist kuni 2015. a augusti lõpuni. Kuna palga kättesaamisega tekkisid probleemid, pöördus kaebaja töövaidluskomisjoni, kes tegi kaebaja kasuks otsuse, mida tööandja ei täitnud ega vaidlustanud. Järelikult on tuvastatud kaebaja nõue tööandja vastu. Kaebaja ei esitanud tööandja vastu pankrotinõuet, selle esitas teine töötaja, kuid kaebaja nõude olemasolu ja suurust on juba hinnanud töövaidluskomisjon. Nõue, et ka kaebaja peaks pöörduma tööandja pankrotiavaldusega kohtusse, on ebamõistlik, sest seda on juba tehtud. Harju Maakohus tuvastas kaebaja tööandja maksejõuetuse. TKindlS § 19 ei saa tõlgendada kitsendavalt kaebaja kahjuks. Lähtuda tuleb seaduse eesmärgist. Pankrotimenetluse algatamine ei ole enamasti õigusteadmisteta isiku jaoks jõukohane ja saadavad summad on nii väikesed, et tasuline õigusabi ei tule kõne alla. Vastustaja pikendas vaide läbivaatamise tähtaega, kuid ei ole mingeid täiendavaid asjaolusid välja selgitanud.
10.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja avaldus jäeti läbi vaatamata, sest ta ei kõrvaldanud avalduse puudusi ega esitanud nõuetekohast maksejõuetuks tunnistamist tõendavat dokumenti. Maakohtu määrusest ei nähtunud, et kaebaja oleks olnud üks pankrotiavalduse esitajatest. Kaebaja ei selgitanud, kuidas vaideotsuse tähtaja pikendamine tema õigusi rikub.
Avaldusel on kuupäev 24.03.2020.
2(5)
3-21-88
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja taotleb tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmist. Asjaoludest nähtuvalt töötas kaebaja OÜ-s X 20.10.2014–31.08.2015. Tööandja jättis talle selle aja jooksul maksmata töötasu, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamise hüvitise kokku summas 4617,24 eurot. Töövaidluskomisjon mõistis nimetatud summa tööandjalt kaebaja kasuks välja. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et töövaidluskomisjonis vaidluse all olnud nõuet oleks menetletud ka kohtus (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4), seega on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud (TvLS § 59 lg 1 p 1) ja tegemist on täitedokumendiga (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 73). Väidetavalt on kaebaja pöördunud töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks kohtutäituri poole, kuid täitemenetlus ei olnud tulemuslik. Selle kohta ei ole kaebaja vastustajale ega kohtule mingeid tõendeid esitanud. Kohus ei pea vajalikuks praegusel juhul neid tõendeid asja juurde küsida, sest kui vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata, on tal endal võimalik vastavad tõendid kaebajalt ja kohtutäiturilt välja nõuda. Äriregistri andmetel on OÜ X registrist kustutatud 20.03.2020. Seega on äriühingu õigusvõime lõppenud ja kaebajal puudub enam võimalus endiselt tööandjalt maksmata jäänud tasusid sisse nõuda, seda nii täite- kui ka pankrotimenetluses.
12.Töötuskindlustuse eesmärgiks on mh töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral (TKindlS § 2). Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on üheks töötuskindlustuse hüvitise liigiks (TKindlS § 5 p 3). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja on kindlustatu TKindlS § 3 lg 1 tähenduses. Kaebaja taotleb selliste tasude hüvitamist, mille hüvitamist TKindlS § 20 lg 1 võimaldab. Tasude suuruse üle tuleb otsustada TKindlS § 20 lg-te 3-5 alusel.
13.TKindlS § 19 järgi on tööandja selle seaduse tähenduses maksejõuetu, kui: 1) kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud; 2) kohus on lõpetanud tööandja pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 tähenduses; 3) kohus on teinud PankrS § 15 lg-s 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või PankrS § 27 lg-s 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse; 4) kohus või muu pädev organ on teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tunnistanud tööandja maksejõuetuks.
14.Menetlusosalised ei ole viidanud, et mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis oleks tunnistatud OÜ X maksejõuetuks. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole OÜ X pankrotti välja kuulutatud. Samuti ei ole tema pankrotimenetlus lõppenud raugemisega. OÜ Xi vastu on esitatud pankrotiavaldus asjades nr 2-15-13088, 2-17-5971 ja 2-18-10575. Asjas nr 2-15-13088 (Polarfoam OÜ avaldus OÜ X pankroti väljakuulutamiseks) jättis Harju Maakohus 09.10.2015 määrusega ajutise pankrotihalduri määramata ja lõpetas menetluse, sest avaldaja nõue vajas täiendavat tõendamist hagimenetluses ning poolte vahel toimus vaidlus sama nõude üle asja nr 2-15-10327 raames. Asjas nr 2-17-5971 (Polarfoam OÜ avaldus OÜ X pankroti väljakuulutamiseks) lõpetas Harju Maakohus 24.05.2017 määrusega menetluse poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. Asjas nr 2-18-10575 jättis Harju Maakohus 24.09.2018 määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas menetluse PankrS § 15 lg 41 alusel, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus tuvastas samas määruses E. S. J. tööõigussuhtest tuleneva nõude OÜ X vastu kokku summas 6668,84 eurot. Seega on olemas kohtumäärus, mis on tehtud PankrS § 15 lg 41 alusel.
15.TKindlS § 21 lg 1 p 4 järgi esitab tööandja maksejõuetuse korral töötukassale hüvitise taotlemiseks avalduse töötaja, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud sama seaduse § 19 p 3 alusel. TKindlS § 21 lg 12 järgi lisatakse avaldusele tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. TKindlS § 21 lg 2 p 21 järgi on tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks
3(5)
3-21-88
dokumentideks tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral sama seaduse § 19 p 3 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri PankrS § 15 lg-s 41 või § 27 lg-s 41 nimetatud kohtumäärusest.
16.Kaebajal oli TKindlS § 21 lg 1 p 4 alusel õigus esitada vastustajale avaldus tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks. Kaebaja tööandja OÜ X oli tunnistatud Harju Maakohtu 24.09.2018 määrusega asjas nr 2-18-10575 maksejõuetuks. Kuigi kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vastustajale nimetatud kohtumääruse ametlikult kinnitatud ärakirja (TKindlS § 21 lg 2 p 21), saab selle vea haldusmenetluse käigus kõrvaldada (vastustaja küsib kaebajalt või kohtult kohtumääruse kinnitatud ärakirja). Samuti võib vastustajal olla põhjust küsida kaebajalt täiendavaid tõendeid täitemenetluse käigu ja tulemuse kohta, sest need tõendavad kaebaja nõude suurust. Viidatud sätted ei näe aga ette seda, et kohtumäärus tööandja maksejõuetuks tunnistamise kohta peab olema tehtud sama töötaja poolt esitatud pankrotiavalduse alusel, nagu leiab vastustaja.
17.Kohus nõustub vastustajaga selles, et eeltoodud nõue on kirjas pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 575 SE seletuskirjas2. Seletuskirja lk-del 13-14 on välja toodud: „Töötaja saab õiguse nõuda maksejõuetushüvitist, kui tema ise on esitanud tööandja vastu pankrotiavalduse või ta on olnud üks tööandja pankrotiavalduse esitajatest. /.../ Ühtlasi tähendab see, et maksejõuetushüvitise eeldused on täidetud üksnes sellise töötaja suhtes, kes on esitanud tööandja vastu pankrotiavalduse või on olnud üks selle esitajatest. /.../ Kui teised töötajad, kes ei olnud seni pankrotiavalduse esitajate seas, soovivad samuti maksejõuetushüvitist saada, peavad nad tööandja vastu pankrotiavaldusega kohtusse pöörduma.“. Samas leiab kohus, et töötajale ei saa hüvitise taotlemiseks tulla täiendavaid nõudeid seaduse eelnõu seletuskirjast, vaid ainult seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Seletuskiri ei ole õigusakt ega reguleeri isikute õigusi või kohustusi. Seletuskiri on üks võimalus seadusandja tahte väljaselgitamiseks ja seaduse tõlgendamiseks. Tõlgendamisviise on aga ka teisi. Praegusel juhul ei võimalda grammatiline tõlgendamine jõuda samade tingimusteni, nagu on välja toodud seletuskirjas. Kuigi see võis olla seadusandja tahteks, ei ole seadusandja oma tahet sellisena seadusesse kirja pannud, seega ei ole see siduv seaduse rakendajale ega kohtule.
18.Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul ka põhjendatud vajadus selle järele, et kaebaja esitaks kohtumääruse, mis oleks tehtud tema pankrotiavalduse kohta. TKindlS § 21 lg 2 p 21 järgi tõendab tööandja maksejõuetust PankrS § 15 lg 41 alusel tehtud kohtumäärus. PankrS § 15 lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt sama seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas sama paragrahvi lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.
19.Praegusel juhul ei saa olla põhjendatud vaidluse all kaebaja nõude alus ja suurus. Need on tuvastatud töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega, mis on seaduse järgi täitedokumendiks. Kohtutäitur on algatanud selle alusel täitemenetluse, mistõttu puudub ka vastustajal põhjus seada töövaidluskomisjoni otsuses tuvastatud asjaolusid kahtluse alla ja nõuda kaebaja nõude üle kontrollimist kohtumenetluses. Ka Harju Maakohus tuvastas 24.09.2018 määruses avaldaja nõude tööandja vastu töövaidluskomisjoni otsuste alusel (PankrS § 10 lg 4), ise selle kohta täiendavaid tõendeid kogumata ja analüüsimata. Täitemenetluse tulemuslikkuse kohta saab
küsida tõendeid kohtutäiturilt. Samuti tuleb tähele panna, et vastustajal on haldusorganina uurimiskohustus (TKindlS § 1 lg 3, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6), seega on tal vajadusel võimalik ise täiendavaid tõendeid koguda või nõuda nende esitamist kaebajalt. TKindlS § 21 l 12 näeb ette, et lisaks kohtumäärusele tuleb esitada ka tõendid nõude aluse ja suuruse kohta. Seega on antud vastustajale pädevus vajadusel ise nõuet kontrollida ja nõuet kontrolliva kohtumääruse järele puudub vajadus.
20.Antud juhul puudub põhjendatud alus kahelda ka selles, et OÜ X oli maksejõuetu kaebaja nõude täitmisel. Kui maakohus leidis 24.09.2018 määruses, et OÜ X oli maksejõuetu juba pankrotimenetluse kulude kandmisel, siis puudub alus arvata, et äriühing oleks maksejõuline kaebaja nõude täitmisel. Seda kinnitab mh ka asjaolu, et kaebaja nõuet ei suudetud täitemenetluses täita.
21.Kuna maakohus on hinnanud OÜ X maksejõulisust, töövaidluskomisjon on hinnanud kaebaja nõuet ja selle suurust ning nõude täitmise kohta saab küsida täiendavaid tõendeid kohtutäiturilt, siis on olemas või tuvastatavad kõik olulised asjaolud kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks ilma, et maakohus peaks asuma kaebaja pankrotiavaldust eraldi menetlema. Nõue kaebaja pankrotiavalduse alusel tehtud kohtumääruse esitamiseks ei täida sisulist eesmärki.
22.Kaebajalt tema pankrotiavalduse alusel tehtud kohtumääruse nõudmine oleks praeguses asjas ka ebaproportsionaalne. Kuna OÜ X on praeguseks äriregistrist kustutatud, st tema õigusvõime on lõppenud, siis puudub kaebajal võimalus esitada kohtule äriühingu vastu pankrotiavaldust. Lõppenud äriühingu osas ei saa enam pankrotimenetlust alustada ega läbi viia. See tähendab, et kaebaja töölepingulised nõuded jääksid lõplikult hüvitamata ja kaebaja õigused kaitseta. Ühelt poolt saaks heita kaebajale ette seda, et ta on viivitanud ebamõistlikult kaua hüvitamise avalduse esitamisega. Samas ei näe TKindlS ette ühtegi tähtaega sellise avalduse esitamiseks. Mh ei lõpe avalduse esitamise õigus tööandja õigusvõime lõppemisega. Kaebaja võinuks juba varem esitada maakohtule tööandja vastu pankrotiavalduse, kuid kohus peab eluliselt usutavaks, et õigusteadmisteta töötaja jaoks võib sellise menetluse algatamist pidada pigem keeruliseks. Arvestades taotletavate tasude suurust, ei pruugi professionaalse õigusteenuse osutaja palkamine olla otstarbekas. Samuti ei pruugi töötaja vastata riigi õigusabi määramise tingimustele. Kuna ka TKindlS-ist ei tule selgesõnalist nõuet esitada kohtumäärus, mis oleks tehtud konkreetse töötaja esitatud pankrotiavalduse alusel, siis ei saa õigusteadmisteta töötajale teha põhjendatud etteheidet, et ta ei osanud õigel ajal pankrotiavaldust esitada.
23.Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, et vastustaja pikendas vaide lahendamise tähtaega. HMS § 84 lg 2 võimaldab vaideorganil vaide lahendamise tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamine, isegi kui see on õigusvastane, ei anna iseseisvat alust vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsus tuleb aga tühistada põhjusel, et vastustaja jättis kohtu hinnangul õigusvastaselt kaebaja vaide rahuldamata ja tema hüvitise avalduse uuesti läbi vaatamata.
24.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vastustaja 16.12.2020 vaideotsuse ja kohustab vastustajat kaebaja avaldust läbi vaatama.
25.Kuivõrd kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot tagastas kohus kaebajale 17.02.2021 määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.