Võlaõigus › Töövõtulepingud

vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.12.2016 esitas hageja kostja vastu nõude hagivormis, milles palus kostjalt välja mõista 4 565,96 eurot ja alates hagi esitamisest viivis seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping 24.11.2015 hinnapakkumises märgitud tööde (katuse paigaldus, tuulekasti ja terrassi ehitus) tegemiseks maksumusega 8 536,8 eurot ja 22.03.2016 arvel kajastatud lisatöö (vihmaveesüsteemi paigaldus) tegemiseks, mille tasu oli 566,76 eurot. 24.11.2015 hinnapakkumises märgitud terrassi ehitust, mille hind oli 537,6 eurot, hageja ei teostanud ja selle eest hageja kostjalt tasu ei nõudnud. Ülejäänud tööd hageja teostas ja need tuli lugeda kostja poolt vastuvõetuks hiljemalt 22.03.2016, kui hageja pakkus kostjale e-kirja teel kõikide tööde üleandmist. Samas kirjas andis hageja kostjale tähtaja kuni 25.03.2016 tööde vastuvõtmiseks. Hageja nentis, et töödes oli enne 22.03.2016 pisipuudusi, kuid nimetatud kuupäevaks olid enamik puuduseid kõrvaldatud, v.a turritav katusekivi, mis vahetati välja 2016. aasta mais. Kostja pärast 22.03.2016 hagejat puudustest ei teavitanud ja ei nõudnud ka tööde vastavusse viimist. Hageja rõhutas, et kostjal oli õigus jätta töö vastu võtmata üksnes juhul, kui töö oli täiesti kasutuskõlbmatu ja tuli tervikuna asendada. Praegusel juhul ei olnud tegu kirjeldatud juhtumiga. Menetluse kestel märkis hageja seoses kostja tasaarvestuse avaldusega, et selle tegemisega tuli lugeda töö vastuvõetuks. Kostja maksis tööde eest kokku 4 000 eurot, jättes tasumata 4 565,96 eurot. Kostjal puudus nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Ühelt poolt seepärast, et hageja töös ei esinenud puudusi. Teisalt aga põhjusel, et isegi kui töös oleks esinenud puudusi, minetas kostja vastunõude esitamise õiguse. Nimelt ei pöördunud kostja hageja poole tööde parandamise nõudega pärast 22.03.2016, kui hageja andis kostjale tööd üle või pärast 10.04.2016, kui kostja sai tellijalt kirjaliku pöördumise. Lisaks oli väidetav kahjunõue tõendamata. Kohtule esitatud arved ei tõendanud, et kostja tellitud ühing parandas hageja vigu. Veel enam, arvetest ei nähtunud üleüldse, missuguseid töid teostati. Samuti oli tõendamata, et kostjal jäi osa tulust saamata. Täiendavalt märkis hageja, et kostja arvestas ebaõigesti kahjunõude ja saamata jäänud tulu nõude koos käibemaksuga. Kostja vastuväited

Kolmandaks jättis hageja osad tööd hoopis teostamata, n.o terrassitööd. Hinnapakkumine sisaldas terrassitöid, samas möönis ka hageja ise, et ta terrassitöid ei teostanud. Kostja ei loobunud vastavast töölõigust. Põhjus, miks kostja hagejale terrassitööde osas pretensioone ei esitanud, tulenes sellest, et need teostas teine ühing, s.t hageja tegevusetuse tõttu pidi kostja tööd tellima Elva SW Grupp OÜ-lt. Hageja vaegtööde tõttu pidi kostja tehtud töödes puuduste kõrvaldamiseks kandma täiendavaid kulutusi kokku 4 152,996 euro ulatuses, millest 1 940 eurot kulus terrassi ehitusele, 1 200 välisvoodri parandusele ja 320,83 eurot lõpetamata ning puudusega vihmaveesüsteemi paigaldusele. Lisaks jäi kostjal hageja lepingu rikkumise tõttu saamata 1 467,2 eurot. Nimetatud summad soovis kostja hagi rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõudega. Maakohtu otsus

VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja oli veendumusel, et kuna ta esitas 23.03.2016 e-kirjaga hagejale pretensioonid tööde kohta, keeldus ta kooskõlas VÕS §-ga 111 tasu maksmisest. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud. Nimetatud kirjast ei nähtunud, missugused puudused hageja töös esinesid ja kostja ei nõudnud puuduste kõrvaldamist. Samas kirjas lubas kostja tellida ehitusekspertiisi, kuid seda kohtule ei esitanud. Puudusi ei tõendanud ka koos kostja 01.02.2017 vastusega kohtule esitatud e-kirjad. Peatellija Ruth Paade 10.04.2016 e-kirjast nähtuvalt oli ainukeseks hageja töölõiku puudutavaks etteheiteks, et üks kivi turritab natuke. Sademeveesüsteemi kalded ja äravooluavad olid korda tehtud. Vastuseks kohtu 25.09.2017 toimunud eelistungil esitatud küsimusele, millal teavitas kostja hagejat puudustest, vastas kostja, et 11.11.2016. Samal istungil tegi kohus kostjale ettepaneku tõendada, et kostja teavitas puudustest hagejat, sh tõendada, millal ja millistest konkreetsetest puudustest kostja hagejat teavitas ja tõendada, kas kostja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ettepaneku raames esitas kostja kaks fotot katuse kohta ja kostja 18.03.2016 e-kirja hagejale. Nimetatud e-kirjast ei nähtunud konkreetsed hagejale etteheidetavad puudused. Tunnistaja RP ütluste järgi tuli hageja esindaja ja vahetas välja katkised katusekivid, neid oli ca 10 ja õpetas kuidas edaspidi nendega toimetada, kui mõni peaks katki olema. Puudused olid lõplikult kõrvaldatud enne jaanipäeva 2016. Seega ei saanud enam 11.11.2016 puudusi esineda. Hageja teostatud tööde hind oli kokku 9 103,5 eurot, millest 8 536,8 eurot tuli tasuda katusetööde ja terrassi paigaldamise eest ning 566,76 eurot vihmaveesüsteemi paigaldamise eest. Seega oli tööde hind kokku 9 103,5 eurot. Vaidlus puudus selles, et kostja tasus hagejale 4 000 eurot ja nõudis 4 565,96 euro tasumist, s.t hageja ei nõudnud tasu terrassi eest. Hageja ei tõendanud, et ta ei pidanud terrassi ehitama. Samas ei olnud terrassi paigaldamata jätmine oluline puudus. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 kohaselt keelduda töö vastuvõtmisest üksnes siis, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Kohtupraktika kohaselt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi Tõendatud oli, et tööd olid arvetel märgitud osas tehtud ning tööd olid tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Tegemata oli terrass, kuid selle eest tasumist hageja kostjalt ei nõudnud ja hageja poolt tehtud tööd sai ilma terassita vastuvõetuks lugeda. VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul õiguse nõuda töö parandamist, kui ta ei esita nõuet õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö parandamist, ei saa ta ka enam VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast. Küll aga saab tellija kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja tasunõude. Praeguses asjas ei põhistanud ega tõendanud kostja oma vastuväiteid hageja nõudele piisavalt.

Kostja tasaarvestuse vastuväite osas leidis kohus, et see tuli jätta rahuldamata. Kostja nõue hageja vastu koosnes lõpetamata terrassi töödele kulunud 1 940 eurost, välisvoodri parandusele kulunud 1 200 eurost, lõpetamata ning puudustega vihmaveesüsteemi paigaldusele kulunud 320,83 eurost ja hageja lepingu rikkumise tõttu kostjal saamata tulust 1 467,20 eurot. Kostja nõue hageja vastu võis tuleneda VÕS §-st 115, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Kostja esitatud arved nr 1155, 1148 ja 1153 ei tõendanud, et arvetel teostatud tööde näol oleks tegemist hageja töös esinenud puuduste parandamisega. Seega ei tõendanud kostja 4 152,996 euro suuruse kahju tekkimist. Samuti ei tõendanud kostja saamata jäänud tulu suurust. Eelneva tõttu tuli hageja nõue rahuldada ja mõista kostjalt välja tasumata 4 565,96 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus

Vastus kaebusele

uksepiirdelaud, terrassi lae liist, välisaknalauad, neeluplekid, hiiretõkked ja maja lisamaandus (lk 45-46). Viidatud puudustest kuulus hageja tööde hulka turritav katusekivi. Üks turritav katusekivi oli selline puudus, mis ei takistanud katuse- ja tuulekasti ehitustööde ning vihmaveesüsteemi paigaldustööde vastuvõtmist, mis olid vastavalt 24.11.2015 hinnapakkumisele ja esitatud arvetele töövõtulepingu objektiks (lk 19-24). Kuivõrd hageja soovis kostjale tööd üle anda 22.03.2016, andes sellest kostjale e-kirjaga teada, tööd ei olnud sel hetkel oluliste puudustega, hageja andis tööde vastuvõtmiseks kostjale tähtaja 25.03.2016, mis oli mõistlik, arvestades VÕS §-s 643 sätestatud tellija kohustust vaadata töö üle viivitamata ja hageja ei takistanud seejuures kostjal tööde ülevaatamist, tuli lugeda tööd vastuvõetuks 25.03.2016. Järgnevalt võtab kohus seisukoha teiste apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas. Nagu eelnevalt selgitatud, ei piira tööde vastuvõetuks lugemine vajadusel tellijal õiguskaitsevahendite kohaldamist. Seejuures on tellijal vastavate eelduste esinemisel õigus paluda kolmandal isikul töövõtja tehtud tööd parandada ja nõuda selleks kulunud summa töövõtjalt tagasi. Nimelt vastavalt VÕS § 646 lg-le 5, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kusjuures tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 646 lg 6). Samas on tellija õigustatud nõudma parandamist, kui ta teatab töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1) ja kui leping on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses, tuleb tellijal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 2). Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (VÕS § 644 lg 3). Maakohus leidis õigesti, et kostja 23.03.2016 e-kiri (lk 64) ei vastanud VÕS §-s 644 sätestatud nõuetele, s.t sealt ei nähtunud puuduste loetelu ja nende kirjeldus. Samuti ei nõutud kirjas tööde parandamist. Kostja kirjeldas väidetavaid puudusi alles 11.11.2016, s.o peaaegu kaheksa kuud pärast tööde üleandmist (22.03.2016), nendega tutvumist (hiljemalt 23.03.2016), väidetavate vigade avastamist (hiljemalt 23.03.2016) ja tööde vastuvõetuks lugemist (25.03.2016) ning see langes ka aega, kui tema vastu oli esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Seaduses ei ole sätestatud, kui pikk on mõistlik aeg tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks töövõtjale, kuid indikaatoriks on siinkohal VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud mõõdupuu tarbijatöövõtu juhtumitel. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul (VÕS § 644 lg 1). Tellijate puhul, kes on lepingu sõlminud majandus- või kutsetegevuses, ei saa mõistlik aeg olla pikem, pigem on see lühem. Menetlusosaliste esile toodud asjaolud ei viita sellele, et mittevastavusest ja selle kirjeldusest teatamata jätmine sedavõrd pika aja jooksul oli vabandatav.

Kostja, loetledes ja kirjeldades puudusi hiljem, kui oli mõistlik, kaotas õiguse nendele tugineda. Sealhulgas kaotas kostja õiguse nõuda hagejalt mõistlike kulude hüvitamist, mis tekkisid seoses hageja väidetavalt puudustega töö parandamiseks ja saamata jäänud tulu hüvitamist. Iseenesest on õige ka maakohtu seisukoht, et kostja esitatud arvetest ei nähtu, et kulutused kanti seoses hageja tööde parandamisega, kuid kuna kostja oli kaotanud õiguse nendele tugineda pika viivituse tõttu, puudus vajadus seda analüüsida. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.