Katusepartner OÜ hagi Soome Maja OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4 931,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Katusepartner OÜ (registrikood 12817634, asukoht Aiandi tee 25, 74001 Viimsi vald, Harjumaa), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja Soome Maja OÜ (registrikood 11443657, asukoht Tuleviku tee 10-8, 75312 Rae vald, Harjumaa), lepinguline esindaja advokaat Stig Hendrikson Kohtuistungitel 25.09.2017, 07.12.2017 ja 07.02.2018
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Soome Maja OÜ-lt Katusepartner OÜ kasuks põhivõlgnevus 4 565,96 eurot.
3.Välja mõista Soome Maja OÜ-lt Katusepartner OÜ kasuks viivis põhinõudelt (4 565,96 eurot) alates 21.12.2016 kuni põhinõude täitumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Soome Maja OÜ taotlus tasaarvestada Katusepartner OÜ nõue Soome Maja OÜ vastu Soome Maja OÜ esitatud kahju hüvitamise nõudega. Menetluskulude jaotus
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 4 565,96 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest, so 21.12.2016 viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses.
2.Hageja edastas 24.11.2016 kostjale hinnapakkumise ehitustööde teostamiseks. Vastavalt hinnapakkumisele kohustus hageja teostama kostjale katuse paigalduse objektil Elva linnas. Hinnapakkumises kajastatud tööde maksumus oli koos käibemaksuga 8 536,80 eurot. Nimetatud hinnapakkumine oli kostjale sobiv ja hageja asus teostama kokkulepitud töid. Hageja edastas 14.12.2015 kostjale esimese arve nr 79 selleks ajaks teostatud tööde (katuse paigaldus) eest summas 5 037,60 eurot. 23.02.2016 edastas hageja kostjale arve nr 13 selleks ajaks tehtud tööde (tuulekasti ehitus) eest summas 2 961,60 eurot. Lisaks tellis kostja hagejalt täiendavalt vihmaveesüsteemi paigaldamise, mille teostas ja mille eest väljastas hageja kostjale 22.03.2016 arve nr. 25 summas 566,76 eurot. Ühtlasi palus hageja kostjal tasuda varasemad arved nr 79 ja 13. 12.04.2016 tasus kostja hagejale 4 000,00 eurot. Arvestades väljastatud arveid ja laekunud summat on kostja võlgnevus hageja ees kokku 4 565,96 eurot. Kostja hagejale võlgnevust tasunud ei ole.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 20.03.2017 kohtule esitatud seisukohas, et kostja on teostanud oma vastuses menetlusliku tasaarvestuse, mis aga tähendab, et kostja on lugenud hageja tasunõude sissenõutavaks s.t. tööd teostatuks. Selle tulemusena tuleb käesolevas vaidluses edaspidi vaagida üksnes seda, kas tasaarvestuse aluseks olev kulude ja kahju hüvitamise nõue eksisteerib või mitte ning kas see on tõendatud. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Hageja ei ole lepingut rikkunud ega tekitanud kostjale kahju summas 5 620,19 eurot. Kostja kasutab ära tema enda töö (hageja tegi ainult osad tööd objektil) kohta esitatud puudusi ning tööde teostamise aegset kirjavahetust, milles fikseeritud vaegtööd on teostatud. Kostja poolt esitatud puuduste loetelu ja tegemata tööde loetelu ei ole asjakohased, kuna peale nimetatud dokumendi koostamist on hageja teostanud vaegtööd ning 22.03.2016 on sellest ka teavitatud kostjat ning soovitud minna objekti ülevaatama. Hageja on sellele kostja tähelepanu juhtinud 22.03.2015 elektronkijas. Vastuseks nimetatud 22.03.2016 kirjale on kostja lubanud tellida ehitusekspertiisi ja edastada selle tulemused mh ka hagejale. Samuti on 23.03.2016 avaldatud kostja poolt peatellijale, et ehitusjärelevalve vaatab tööd järgmise nädala jooksul üle.
4.Kostja ei ole edastanud hagejale ühetegi ülevaatuse akti või eksperdiarvamust. Nähtuvalt peatellija XXX 10.04.2016 elektronkirjast kostjale, ei esinenud hageja poolt tehtud töös olulisi puudusi. Ainukeseks puuduseks oli turritav katusekivi, mis on vahetatud mai lõpul. Puuduste esinemisel (mida hageja ei mööna) ei oleks kostja tohtinud neid ise kõrvaldada vaid oleks pidanud nõudma hagejalt puuduste kõrvaldamist. Kostja on esitanud paljasõnalise väite, et hageja on vaatamata kostja nõudmisele keeldunud tööde parandamisest. Hageja on osundatud puudused töödes parandanud ja nõude esitamisel sellele koheselt ka reageerinud tööde teostamisega. Puuduvad tõendid, et kostja oleks pöördunud hageja poole nõudega tööde parandamiseks peale 10.04.2016 tellijalt saadud kirjalikku pöördumist.
5.Kuna kostja ei ole esitanud hagejale nõuet VÕS § 646 lg 5 kohaselt, ei ole kostjal ka sama sätte kohaselt kulutuste hüvitamise nõuet hageja vastu. Kostja kulutuste hüvitamise ja kahju hüvitamise nõue on tõendamata. Kostja väide, et tal jäi saamata tulu summas 1 467,20 eurot ei ole tõendatud. Kostja on esitanud lõpptellijale väljastatud arved ja tasumata arvete väljavõtte. Viidatust nähtub, et tellijal on tasumata kostjale väljastatud arvetest 1 467,20 eurot koos käibemaksuga. Samas ei ole kostja teinud kreeditarvet ega muud tahteavaldust, millest nähtuks, et tellija on nimetatud kohustusest vabastatud. Samuti ei nähtu, et tasumata jätmine oleks seotud just hageja poolt tehtud töödega ning kostja ei ole esile toonud, et arve tasumata jätmiseks oleks tellijal üldse õiguslik alus.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja poolt teostatud tööd olid osaliselt teostamata ning puudustega. 23.03.2016 esitati hagejale pretensioon, et töö on puudustega ning kooskõlas VÕS §-ga 111, keeldus kostja hagejale tasu maksmisest. 10.04.2016 vaatas kostja lepingupartner hageja poolt teostatud tööd üle ning leidis töös hulgaliselt puudusi. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei tulnud hageja töid parandama ega lõpetama. Hageja poolt teostatud töödel olid puudused nii katusetöödel kui ka vihmaveesüsteemi paigaldamisel. Samuti ei lõpetanud hageja terrassi ehitamise töid. Kuna lepinguliste tööde tähtaeg oli 25.05.2016 ning hageja keeldus õigustamatult töid teostamast ning parandamast, oli kostja sunnitud tööd tellima kolmandalt isikult – Elva SW Grupp OÜ.
7.Hageja poolse lepingu rikkumise tõttu on kostja pidanud kandma kulutusi alljärgnevatele tööde teostamisele: lõpetamata terrassi tööd (1 940 eurot + km); välisvoodri parandus (1 200 eurot + km); lõpetamata ning puudustega vihmaveesüsteemi paigaldus (320,83 eurot + km). Seega on kostja kandnud kulutusi summas 4 152,996 eurot. Lisaks kulutustele, jäi hageja lepingu rikkumise tõttu kostjal saamata tulu summas 1 467,20 eurot. Seega on kostjal hageja vastu rahaline nõue summas 5 620,19 eurot. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Pooled ei sõlminud kirjalikku lepingut. Kuna pooled ei leppinud kokku tööde vastuvõtmises, muutus töövõtja (hageja) tasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest.
8.Paraku jäid aga kõik hageja poolt teostatud tööd osaliselt lõpetamata mistõttu VÕS § 637 lg 3 kohaselt ei muutunud hageja tasu ka sissenõutavaks. Sellele vaatamata on kostja heas usus hagejale tasunud tasu summas 4 000 eurot. Hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ja osaliselt teostamata. Samuti olid hageja poolt teostatud tööd ebakvaliteetsed VÕS § 641 lg 2 p 2 ja VÕS § 77 tähenduses. Seega on hageja ka lepingut rikkunud. Hagejale pidi olema ettenähtav, et tema poolse lepingu rikkumisega jääb kostjal saamata võimalik tulu tellijalt. Eeltoodule tuginedes, soovib kostja teostada hageja nõude osas protsessuaalse tasaarvestuse.
9.Vastuseks hageja seisukohale leiab kostja 03.04.2017 seisukohas, et hageja tõlgendus on väär, et võimaliku protsessuaalse tasaarvestamisega on kostja hageja poolt teostatud tööd vastuvõetuks lugenud - hageja teostas tööd oluliste puudustega ning tööd olid lõpetamata mistõttu oli kostja sunnitud tööd tellima kolmandalt isikult kuna hageja ei tulnud töid parandama ega lõpetama. Eelkõige olid tööd ebakvaliteetselt teostatud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja oli puudused kuupäevaks 17.03.2016 kõrvaldanud. Puuduste olemasolu tõendab juba ainuüksi kostja 23.03.2016 e-kiri hagejale. Veel enam kostja vastusele lisatud e-kirjavahetusest nähtub, et puudused eksisteerisid veel 23.05.2016. Muuhulgas sai hagejat teavitatud ekspertiisi läbiviimisest. Kuna hageja ei tulnud töid lõpetama ega vaegtöid parandama, oli kostja sunnitud tööd tellima kolmandalt isikult (Elva SW Grupp OÜ). 11.11.2016 esitati hagejale kulude hüvitamise nõue. Ka tellija poolt antud lõpptähtpäeval 25.05.2016 ei olnud hageja parandustöid alustanud ega teostanud mistõttu oli kostja sunnitud tellima parandustööd kolmandalt isikult.
10.Nõustuda ei saa hageja seisukohtadega, et kostja saamata jäänud tulu summas 1 467,20 eurot ei ole tõendatud. Kostja on nõude aluseks olevad tõendid esitanud millest nähtub, et hagejale maksti tööde eest 4 000 eurot (sh käibemaks) ning kostjal jäi hageja lepingu rikkumise tõttu saamata 1 467,2 eurot. Puudused olid töödel ka mais 2016. Kokkuvõtvalt soovib kostja rõhutada, et kostja ei ole hageja poolt teostatud töid vastuvõtnud vaid tellis puuduste kõrvaldamiseks olevad tööd kolmandalt isikult. Seega ei ole hageja saamata jäänud tasunõue üleüldse sissenõutav. Samuti ei ole hageja kooskõlas VÕS §-ga 638 andnud kostjale täiendavat tähtaega tööde vastuvõtmiseks, mistõttu ei saa töid lugeda kostja poolt ka vastuvõetuks. Kostja teostab protsessuaalset tasaarvestust tingimuslikult juhul kui kohus leiab, et hageja tasunõue hagiavalduses märgitud ulatuses on sissenõutav.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates ära kohtuistungil
pooled ja tunnistaja XXX, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja tasaarvestusavaldus rahuldamisele ei kuulu.
12.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Hageja nõue kostja vastu summas 4 565,96 eurot võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine.
14.Kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist summas 4 565,96 eurot, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kindlaks tuleb ka teha, kas kostja on esitanud nõudele vastuväited, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 16). Seda, kas kostjal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 14).
15.Pooled võtsid 25.09.2017 toimunud kohtuistungil omaks faktiväite, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping katusetööde ja terassi paigaldamiseks summas 8 536,80 eurot ning lisatööna vihmaveesüsteemi paigaldamiseks summas 566,76 eurot (tl 74 pöördel). Vastavalt 24.11.2016 hinnapakkumisele kohustus hageja teostama kostjale katuse paigalduse objektil Elva linnas ning teostama seoses katuse paigaldusega järgmised tööd: roovituse paigalduse, kivi paigalduse, harjakivi ja otsakivi paigalduse, neelulõikuse, katuseastme ja käigutee paigalduse, lumetõkke paigalduse, tuulekasti ehitustellingu, seina ja voodrilaua paigalduse (tl 19). Tööde valmimise tähtajas pooled kokku ei leppinud. Kostja vastuväiteks hageja tasunõudele on läbivalt kogu menetluses olnud asjaolu, et tehtud töö on puudustega, mistõttu on tal õigus keelduda hagejale töö eest tasumast.
16.VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja poolt kohtumenetluses esitatud protsessuaalse tasaarvestamisega on kostja hageja poolt teostatud tööd vastuvõetuks lugenud. Kostja tasaarvestusnõue on esitatud tingimuslikult. Sellest tulenevalt tuleb analüüsida, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks. Kohtupraktika kohaselt vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning, et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 21).
17.Töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste
korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 31 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja tõendama tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi).
18.Kohus analüüsib, kas kostja keeldus tööde vastuvõtmisest põhjendatult ning kas kostjal oli õigus keelduda tasu maksmisest. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal on õigus keelduda 4 565,96 euro tasumisest, sest puudused olid nii katusetöödel kui ka vihmaveesüsteemi paigaldamisel. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja teostas kõik kokku lepitud tööd, sealhulgas terassi tööd. Hageja on seisukohal, et lõplikult said tööd valmis 22.03.2016.
19.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
20.Kostja leiab vastuses hagile, et 23.03.2016 e-kirjast nähtuvalt esitati hagejale pretensioon puuduste kohta ja kostja keeldus kooskõlas VÕS §-ga 111 tasu maksmisest (tl 47). Kohus leiab, et nimetatud e-kiri ei tõenda millised puudused hageja töös esinesid. Samuti ei tõenda kostja 01.02.2017 vastusega kohtule esitatud e-kirjad konkreetseid puudusi hageja töös (tl 4446). Peatellija edastas kostjale 14.02.2016 puudused e-kirjaga (tl 63) ning 18.03.2016 e-kirja kohaselt edastas kostja hagejale 18.03.2016 pretensiooni, millest nähtuvalt oli 16.03.2016 objektil ülevaatus ning endiselt on tööd lõpetamata/puudused kõrvaldamata (tl 63 pöördel). Millised konkreetsed puudused olid hageja poolt kõrvaldamata, nimetatud e-kirjast ei nähtu. Hageja 22.03.2017 e-kirja kohaselt on hageja kõrvaldanud vaegtööd ja ootab arvete tasumist (tl 64). 23.03.2016 e-kirjast nähtuvalt on antud objekt olnud paljude puudusetega ning kostja lubas tellida ehitusekspertiisi (tl 59 pöördel). Ehitusekspertiisi kohtule esitatud ei ole. Peatellija XXX 10.04.2016 e-kirjast nähtuvalt oli ainukeseks kostja töölõiku puudutavaks etteheiteks, et üks kivi turritab natuke. Sademeveesüsteemi kalded ja äravooluavad olid korda tehtud (tl 45 pöördel).
21.Kohtu küsimusele 25.09.2017 eelistungil kas ja millal kostja teavitas hagejat millised puudused peale 23.03.2016 esinesid, vastas kostja, et 11.11.2016 kirjaga (tl 74 pöördel). Samuti selgitas kostja, et märtsi alguse puudustest teavitati hagejat telefoni teel. Terass oli lõpetamata, vihmaveesüsteemi paigaldamise puudused olid (tl 75). Kohus tegi 25.09.2017 eelistungil (tl 75 pöördel) kostjale ettepaneku tõendada, et kostja teavitas puudustest hagejat sh tõendada millal ja millistest konkreetsetest puudustest kostja hagejat teavitas ja tõendada kas kostja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja esitas kohtule kaks fotot katuse kohta ning kostja 18.03.2016 e-kirja hagejale (tl 83-85). Nimetatud e-kiri on 16.03.2016 objekti ülevaatuse kohta ning e-kirjast ei nähtu konkreetsed hagejale etteheidetavad puudused. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt hageja esindaja tuli ja vahetas välja katkised katusekivid, neid oli ca 10 ja õpetas kuidas edaspidi nendega toimetada, kui mõni peaks katki olema. Seisuga 07.12.2017 on Omataloga tööd valmis aga kasutusluba majal veel ei ole. Varakevadeks 2016 oli terass valmis (tl 88). Puudused olid lõplikult
kõrvaldatud enne jaanipäeva (tl 89). Seega on tõendamist leidnud, et jaanipäevaks olid kõik puudused kõrvaldatud. Seega ei saanud enam 11.11.2016 puudusi esineda.
22.Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmises saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. VÕS § 643 järgi pidi kostja tehtud vaegtöö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja pakkus kostjale teostatud tööde üleandmist 22.03.2016 e-kirjaga. Vastuseks hageja kirjale lubas kostja tellida võimalike puuduste väljaselgitamiseks ehitusekspertiisi ning edastada seejärel ülevaatuse akt. Ehitusekspertiisi hagejale ega kohtule esitatud ei ole. Kostja ei ole pärast nimetatud kirjavahetust teatanud hagejale, et hageja teostatud töödel on endiselt kõrvaldamata puuduseid, ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, mis võiks anda alust keelduda VÕS § 111 alusel tasu maksmisest ka pärast vaegtööde tegemist.
23.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, millised konkreetsed hagejale etteheidetavad puudused esinesid peale 23.03.206, ega puudusi neis töödes tõendanud. Hinnapakkumise kohaselt oli kokku lepitud töö maksumuseks 8 536,80 eurot. Mõlemad pooled kinnitasid kohtule eelistungil, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping katusetööde ja terassi paigaldamiseks summas 8 536,80 eurot. Täiendavalt leppisid pooled kokku vihmaveesüsteemi paigaldamises summas 566,76 eurot. Seega oli tööde hind kokku 9 103,50 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja tasus hagejale 4 000 eurot ja nõuab 4 565,96 euro tasumist. Seega ei nõua hageja terassi eest tasumist. Vaidlust ei ole selles, et hageja terassi ei paigaldanud. Hageja ei ole tõendanud, et terasssi paigaldus jäi kokkuleppel kostjaga teostamata. Seega on tõendatud, et terass jäi hageja poolt paigaldamata. Kohtu hinnangul ei ole terassi paigaldamata jätmine oluline puudus. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 kohaselt keelduda töö vastuvõtmisest üksnes siis, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Kohtupraktika kohaselt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 22, 3-21-145-14, p 21). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tööd olid arvetel märgitud osas tehtud ning tööd olid tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Tegemata oli terass, kuid terassi eest tasumist hageja kostjalt ei nõua ja hageja poolt tehtud tööd saab tööd saab ilma terassita vastuvõetuks lugeda.
24.Riigikohus on ka märkinud, et VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul ka õiguse nõuda töö parandamist, kui ta ei esita nõuet õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö parandamist, ei saa ta kolleegiumi hinnangul ka enam VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast. Küll aga saab tellija kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja tasunõude (tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude või hinna alandamise nõude tööandja tasunõudega) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-16, p 16).
25.Eeltoodut kokku võttes oleks kostja saanud välistada hageja kui töövõtja tasunõude tasumise puudustele tuginedes, siis, kui ta oleks konkreetsetest puudustest teatanud, puudused oleksid välistanud töö vastuvõtmise tervikuna, hageja oleks puuduste eest vastutanud ning jätnud puudused kostja soovitud tähtaja jooksul parandamata ning kostjal oleks tekkinud hageja suhtes rahaline vastunõue puuduste kõrvaldamise kulu näol. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja oma vastuväiteid hageja nõudele piisavalt põhistanud ega tõendanud. Järelikult on hageja töövõtu tasunõue kostja suhtes muutunud sissenõutavaks. Hageja esitas kostjale tasumiseks arve nr 79 summas 5 037,60 (tl 21), arve nr 22 summas 2 961,60 (tl 22) ja arve nr 25 summas 566,76 (tl 24). Kokku esitas hageja kostjale tasumiseks arved summas 8 565,90 eurot. Kostja on tasunud 12.04.2016 4 000 eurot ja tasumata on 4565,96 eurot.
26.Järgmisena võtab kohus seisukoha kas kostjal on nõue hageja vastu ja on seega õigus kasutada hageja suhtes õiguskaitsevahendeid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt. Käesoleval juhul on kostja esitanud hageja vastu tasaarvestusavalduse summas 5 620,19 eurot, mis koosneb lõpetamata terrassi tööde summast (1 940 eurot + km); välisvoodri parandus (1 200 eurot + km); lõpetamata ning puudustega vihmaveesüsteemi paigaldus (320,83 eurot + km), kogusummas 4 152,996 eurot. Lisaks kulutustele, jäi hageja lepingu rikkumise tõttu kostjal saamata tulu summas 1 467,20 eurot.
27.Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Seega tuleb kohtul kontrollida, kas kostjal on rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks. Kostja nõue hageja vastu võib tuleneda seega VÕS §-st 115. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
28.Kostja on kohtule esitanud töövõtulepingu rikkumisest tuleneva varalise kahjunõude. Kohus leiab, et hageja on osaliselt lepingut rikkunud, kuna hageja jättis lepingus kokkulepitud terassi paigaldamata. Kohus märgib, et kostja poolt kohtule esitatud arved nr 1155, 1148 ja 1153 ei tõenda, et arvetel teostatud tööde näol oleks tegemist hageja töös esinenud puuduste parandamisega. Kohus märgib ka, et arvel nr 1153 selgitusega märgitud töid “maja värvimis tööd ja parandus“ ei pidanudki hageja vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule tegema. Arve nr 1148 „selgitusega ehitustööd Peedul“, millele on juurde kirjutatud käsikirjaliselt „terass“ ei tõenda terassi eest tasumist (tl 54 pöördel). Seega ei ole kostja tõendanud kahju tekkimist summas 4 152,996 eurot. Samuti on tõendamata kostjal saamata jäänud tulu summas 1 467,20 eurot. XXXle esitatud arve nr 30.01.2016 summas 1 467,20 eurot, mille on märge „tasumata“ ei tõenda, et kostjal jäi nimetatud summas tulu saamata.
29.Kuivõrd kostja vastuväited hageja tasunõudele on tõendamata, tuleb hageja põhinõue kostja suhtes rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista lepinguline tasu 4 565,96 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel alates hagi esitamisest, so 21.12.2016. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sellest tuleneval tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (4 565,96 eurot) alates 21.12.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSKULUD
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodus tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
31.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.