Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

A P esitas 23. juulil 2018 Harju maakohtule hagi K K vastu kahju hüvitamise nõudes.

lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi (TsMS § 429 lg 4). Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagist loobumise korral, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 2). Riigilõiv tagastatakse avalduse alusel menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Hageja on palunud tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 75 eurot. Kohus leiab, et seoses hagist loobumisega tuleb tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Kohus otsustab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kui hageja loobub hagist, sest kostja tasus hagis esitatud võlgnevuse pärast hagi esitamist, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Käesoleval juhul loobus hageja hagist, sest kostja täitis kohustuse pärast hagi esitamist. Kuna kostja täitis kohustuse ega võtnud hagi õigeks, siis ei ole põhjust kohaldada TsMS § 168 lg 6. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited, et kohtuväliselt oli nõue oluliselt suurem, aluseks menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et pärast oluliselt suuremas ulatuses esitatud nõude tasumisest keeldumist, saatis hageja kostjale kirja ja küsis, kas kostja oleks nõus tasuma hindamisaktidega tekkinud kahju. Seega otsis hageja kohtuvälist lahendust ja kirjavahetusest nähtub, et hageja oli valmis jätkama läbirääkimisi väiksema summa ulatuses, kuid kostja kirjale enam ei vastanud. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja taotles menetluskulude suuruse kindlaksmääramist summas 373,50 eurot, millest 37,50 eurot on riigilõiv ja 336 eurot õigusabikulu. Kohus nõustub kostjaga, et menetluskulud on põhjendamatult suured. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude hindamisel tuleb arvesse võtta hagi hinda (RKTKo 3-2-1-64-13). Käesoleval juhul oli tsiviilasja hind 244 eurot. Vaidlus käis piiratud asjaolude üle ja oli õiguslikult lihtne. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 192 eurot (sh käibemaks), mis vastab kahele tunnile turu keskmise õigusabiteenuse tunnitasu määra (80 eurot + km) alusel. Seega määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 229,50 eurot, millest 192 eurot on õigusabikulu ja 37,50 eurot on pool tasutud riigilõivust. Vastavalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 229,50 eurot. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotud kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.