lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-11061/20

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 19.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-11061/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1283
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-11061

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2018, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-17-11061

Tsiviilasi

Korteriühistu Outokumpu 7; Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu hagi V. P.i ja N. K. vastu 1 367, 44 euro võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Korteriühistu Outokumpu 7; Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu, RK 80258115, asukoht: Outokumpu 7, Kohtla-Järve, 30327 Ida-Viru maakond Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov, Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, RK 11567069, asukoht: Keskallee 16-1, Kohtla-Järve, 30322 Ida-Viru maakond, e-post: [email protected] Kostja 1: V. P., sünd. xxx, korteri asukoht: xxx elukoht: xxx; e-post: xxx Kostja 2: N. K., sünd. xxx korteri asukoht: xxx; elukoht: xxx;

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata Korteriühistu Outokumpu 7; Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu hagi V. P.i ja N. K. vastu võlgnevuse nõudes, kuna asja menetlus ei allu Eesti Vabariigi kohtule ning pooled ei ole kohtule esitanud kohtualluvust käsitlevat kokkulepet. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. 1/3

2-17-11061

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Viru Maakohtu 19.03.2018 määrusega võeti menetlusse Korteriühistu Outokumpu 7; KohtlaJärve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu hagi V. P.i ja N. K. vastu 1 367, 44 euro võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu 07.02.2018 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama andmed, mis annavad hagejale alust väita, et kostjad võivad vähemalt osa ajast elada Kohtla-Järvel Outokumpu tn 7-45 korteris, et seda saaks pidada nende elukohaks Eesti Vabariigis. 20.02.2018 pöördus hageja taotlusega Viru Maakohtu poole kaasabi osutamiseks, mh esitada andmed selle kohta, millal nimetatud isikud ületasid Eesti Vabariigi piiri ja kui kaua selle riigi territooriumil viibisid.
2.Viru Maakohtu 07.03.2018 kohtunõudega juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et korteriühistu juhatusel on võimalus teha kindlaks korteri elukohana kasutamist kontrollides korteris viibijaid õhtusel ajal ja nädalavahetustel; koguda andmeid korteri kasutamise kohta elukohana teistelt korteriühistu liikmetelt (naabritelt); koguda andmeid korteriomandis kommunaalteenuste (vesi, elekter) tarbimise kohta (korterelamus asuvatelt korteriomandite näidikutelt näitude kogumine ja kontrollimine, mis on ühistu juhatuse pädevuses). Hageja vastas kohtule 16.03.2018, et majaelanikud ei ole kostjaid näinud juba pikemat aega, samuti näitavad korteriühistu andmed, et antud korteris ela keegi juba pikemat aega. Samal ajal õnnestus saada kontakti kostjaga V. P., kes teatas oma e-posti aadressiks [email protected], kuhu on võimalik saata V. P.i ja N. K. kohtudokumendid.
3.Hageja teatas 16.07.2018 kohtule, et sai ühendust V. P.iga, kes kinnitas, et sai kohtudokumendid kätte, kuid ei vastanud nendele. V. P. kinnitas, et on N. K.ga vabaabielus ning ütles, et N. K. dokumendid võib saata temale ning V. P. annab need ise üle. V.P. teatas allkirjastamata e-kirjas hagejale muuhulgas seda, et temal on probleeme Eestisse sõitmisega seoses viisa saamisega. Hageja taotleb asjas tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub Eesti kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2). Samuti tuleb Eesti-Vene õigusabilepingu artiklist 1, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla vaid juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust. Jõhvi notari Tiit Juse poolt koostatud ja tõestatud notariaalakt nr 540 (tlk 20-21) kohaselt tuvastati V. P.i isikusamasus vaidlusaluse korteriomandi müügilepingu sõlmimise ajal Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi alusel. Passist nähtuval on V. P.il Venemaa 2/3

2-17-11061 Föderatsiooni kodakondsus. Samuti on notariaalakti kohaselt V. P. ja N. K. abikaasad. N. K. isikusamasus müügilepingu sõlmimisel tuvastatati samuti Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi alusel. Seega on kostjad Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

5.Kohus leiab, et kohtuasja materjalidega on tõendatud, et kostja V. P. ei ela Eestis vaid Venemaal, kuna V. P. on isiklikult dokumendid aadressil xxx 05.05.2018 kätte saanud. Hageja poolt kohtule esitatu kohaselt on V. P. ja N. K. vabaabielus ning V. P. on öelnud, et saab N. K.le ise kohtudokumendid üle anda.. Seega esineb põhjendatud alus arvata, et ka N. K. elukoht ei ole Eestis vaid Venemaal. Kuigi kostjatele kuulub Eestis korteriomand asukohaga xxx, ei saa seda korteriomandit pidada kostjate elukohaks. Kostja V. P. on kirjades kostjale väljendanud ka seda, et ta ei ole ammu Eestis käinud, kuna on probleem selleks viisa/loa taotlemisega ning ei ole kursis oma kinnisvaraga toimuvaga sh. võlgnevuse suurusega. Eelnevalt nimetatud notariaalaktist tuleneb, et kostjad on abikaasad. Hageja on ka ise selgitanud, et majaelanikud ei ole kostjaid näinud juba pikemat aega, samuti näitavad korteriühistu andmed, et antud korteris ela keegi juba pikemat aega. Kohus leiab, arvestades eeltoodud asjaolusid koostoimes, et kostjatel puudus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses hagi esitamise ajal, s.o 20.07.2017, Eesti Vabariigis alaline elukoht.
6.TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Vaidlust ei ole selles, et kostjad Eestis ei ela. Kostjad on ka Vene Föderatsiooni kodanikud. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kohus käesolevat tsiviilasja menetleda ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Samuti ei saa öelda, et tegemist oleks kohtualluvuse valikuga Eesti Vabariigis poolte kokkuleppel. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleks asja lahendamisega Eesti kohtus nõus. Hageja pole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et kostjad oleksid sellise nõusoleku andnud. Seega tuleb õigusabilepingu art 21 p 1 alusel hagi esitada kostja elukoha järgi, s.o Venemaa kohtusse. Riigikohus on oma 21.03.2018 määruses nr 2-16-19080 leidnud, et Eesti-Vene õigusabileping kui Eesti Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Vene Föderatsioon) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ees. Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamise tingimused on täidetud, kui kostja on Vene Föderatsiooni kodanik (Eesti-Vene õigusabilepingu art 1). Tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lõikest 1 saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Kohus ei ole sõltumata jõupingutustest tuvastanud, et esineks mingi muu õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus ei saa käesolevat menetlust jätkata. Samuti ei pea kohus võimalikuks saata täiendavalt kostja kohtualluvust puudutava seisukoha või kokkuleppe teadasaamiseks rahvusvahelise õigusabi taotlust kostja asukohariiki, sest kohtule teada olevate ja kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt ei ole Eesti Vabariigi kohus üldse pädev käesolevat asja menetlema. Kohus märgib ära ka selle, et kohus ei saa antud juhul asuda hageja esindaja positsioonile ja teha veel täiendavaid jõupingutusi hageja eelistatava kohtualluvuse saavutamiseks olukorras, kus on ilmne, et asi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et hagi kuulub läbi vaatamata jätmisele TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

3/3

2-17-11061 TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1). Kui hagi jääb läbi vaatamata, siis jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjad pole esitanud menetluskulude nimekirja, siis ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

4/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja