JK & Co OÜ hagi Amplion Enterprises OÜ vastu võlgnevuse 647 000 euro, intressi 105 470,51 euro, leppetrahvi 15 254,79 euro, kahjuhüvitise 5381,10 euro, viivise 11 118,91 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
835 985,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja JK & Co OÜ (registrikood 12827800, asukoht Liivalaia 33, 10118 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anet Kaasik (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, e-post [email protected]) Kostja Amplion Enterprises OÜ (registrikood 12327769, asukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Amplion Enterprises OÜ-lt JK & Co OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 647 000 eurot, intress 105 470,51 eurot, leppetrahv 15 254,79 eurot, kahjuhüvitis 5381,10 eurot ja seisuga 13. aprill 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 11 118,91 eurot.
Välja mõista Amplion Enterprises OÜ-lt JK & Co OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (647 000 eurolt) alates 14. aprillist 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta Harju Maakohtu 20. aprilli 2018 määrusega tsiviilasjas (nr 2-18-5596) kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena kuni kohtuotsuse täitmiseni.
2-18-5596
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
6.Toimetada otsus Amplion Enterprises OÜ-le avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud Amplion Enterprises OÜ kanda.
2.Välja mõista Amplion Enterprises OÜ-lt JK & Co OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 3450 eurot, õigusabikulud 1993,75 eurot, ekspertiisitasu 3041,67 eurot ja kinnistusregistri väljavõtete kulu 135 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Amplion Enterprises OÜ-l tasuda JK & Co OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Hagiavalduse kohaselt kandis 04.05.2015 JK & Co OÜ (hageja) juhatuse liige A K A hageja arvelduskontolt kahe maksena kokku 920 000 eurot endaga seotud äriühingule Amplion Enterprises OÜ (kostja) märkides selgitusse: „LAEN“. Asjaolud, et viidatud maksed leidsid aset, on tõendatud hageja arvelduskonto väljavõttega ning et kostja on A K Aga seotud isik äriregistri väljavõttega kostja üld- ja isikuandmete kohta, millelt nähtub, et kostja ainuosanikuks oli kuni 09.01.2018 A K A abikaasa I A ning juhatuse liikmed olid kuni 12.01.2018 A K A ja I A. 2015. a oktoobrikuus maksis kostja 100 000 eurot hageja kontole tagasi. Ülejäänud osas pakkus kostja välja, et sõlmitakse laenuleping ja seatakse kostjale kuuluvale maatükile xxxx hüpoteek.
2-18-5596 16.11.2015 sõlmiti laenuleping ning notariaalne hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (tagatisleping). Tagatislepingu p-dest 2.1. ja 2.2. nähtub, et laenulepingu tagatiseks seati hageja kasuks hüpoteek summas 800 000 eurot. Tagatislepingu p-dest 1.1.1.-1.1.33. nähtub, et laenulepingu tagatisena koormati kokku 33 kostjale kuuluvat kinnistut.
2.Kostjale kuulub nimelt xxxx maatükk, mis on jagatud 42-ks kinnistuks. Tegemist on tootmismaaga, mis on peamiselt hoonestamata. Laenulepingu p 4.1. kohaselt pidi kostja tegema alates 01.01.2016 hageja arvelduskontole igakuised makseid summas 15 000 eurot. 2016. a oktoobrikuu lõpuga kostja maksed lõppesid. Selleks hetkeks oli kostja tasunud ebaregulaarsete maksetega kokku 173 000 eurot. 2018. a alguses tellis hageja ekspertarvamuse, et saada kindlust, kas laenulepingust tulenevad nõuded on hüpoteegiga piisavalt tagatud. Ekspertarvamuse läbiviimise tagajärjel selgus, et kostja on võõrandanud 4 hüpoteegiga koormatud kinnistut ilma hageja nõuet ostusumma arvelt vähendamata. Kostja võõrandas 12.10.2016 Osaühingule Xxxx (registrikood xxxx) järgnevad kinnistud: 1) registriosas nr xxxx asuvale kinnistu aadressiga xxxx maakond; 2) registriosas nr xxxx asuvale kinnistule aadressiga xxxx; 3) registriosas nr xxxx asuvale kinnistule aadressiga xxxx; 4) registriosas nr xxxx asuvale kinnistule aadressiga xxxx. Seejuures hüpoteegiga koormatud kinnistute väärtus on vaid 90 000-110 000 eurot. Lisaks sai hageja teadlikuks, et hüpoteegiga koormatud allesjäänud kinnistute väärtus on kõigest vahemikus 90 000-110 000 eurot, mistõttu on laenulepingust tulenevad hageja nõuded kostja vastu tagatud vaid 11,90% ulatuses. Samal ajal väitis kostja endiselt, et hüpoteegiga koormatud kinnistute väärtuseks on 1 500 000 eurot. 09.04.2018 võttis hageja ainuosanik vastu otsuse kutsuda hageja juhatusest tagasi kostjaga seotud A K A ja viimasega soetud juhatuse liikme S Ki. 10.04.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, millega teavitas kostjat, et nõuab kogu laenusumma ja intresside tasumist, seega ütles hageja laenulepingu üles. Tulenevalt eeltoodust palus hageja hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevuse 647 000 eurot, intressi 105 470,51 eurot, leppetrahvi 15 254,79 euro, kahjuhüvitise 5381,10 eurot, viivise 11 118,91 eurot ja lisanduva seadusjärgse viivise. Kohtu selgitused
3.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 5540,44 eurot, õigusabikulud 2138,75 eurot (käibemaksuta), ekspertiisi kulud 3041,67 eurot (käibemaksuta) ja kinnistusregistri väljavõtete kulu 135 eurot.
6.Kohus juhib esmalt tähelepanu, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud kohtule riigilõivu kogusummas 5549,20 eurot (s.o riigilõiv hagivalduselt summas 5499,20 eurot ja riigilõiv hagi tagamise taotluselt summas 50 eurot). Seoses hageja poolt kohtule tasutud riigilõivu summa suurusega peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa nr 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõivu hagilt sõltuvalt hagi hinnast. RLS lisa nr 1 näeb aga ette, et tsiviilasja hinnalt üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu summas 3400 eurot.
2-18-5596 Käesoleval juhul on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 5499,20 eurot. Seega on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2099,20 eurot ettenähtust rohkem.
7.Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada.
8.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja 10.05.2018 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja koostamise eest menetluskulu summas 145 eurot väljamõistmine kostjalt. Kohus juhib tähelepanu, et Riigikohus on 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) leidnud, et põhjendamatu on panna menetlusosalisele kohustust hüvitada teisele poolele menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulusid. Riigikohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega jätab kohus käesoleval juhul hageja lepingulise esindaja 10.05.2018 õigusabi toimingu, s.o menetluskulude nimekirja koostamise, eest menetluskulu (145 eurot) kostjalt välja mõistmata. Arvestades eeltoodut on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 1993,75 eurot (s.o 2138,75 eurot - 145 eurot).
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 3450 eurot (s.o hagiavalduse esitamise eest riigilõiv summas 3400 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamise eest riigilõiv summas 50 eurot), õigusabikulud 1993,75 eurot (käibemaksuta), ekspertiisi kulud 3041,67 eurot (käibemaksuta) ja kinnistusregistri väljavõtete kulu 135 eurot.
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena kuni kohtuotsuse täitmiseni.
13.Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.