JK & Co OÜ hagi AA ja Brave Capital OÜ vastu kahju 407 000 euro hüvitamiseks ja viivise 99 164,99 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.07.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK & Co OÜ määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: JK & Co OÜ (registrikood 12827800, asukoht Liivalaia 33, 10118 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja I: AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: Brave Capital OÜ (registrikood 11903432, asukoht Liivalaia 33, 10118 Tallinn) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.07.2018 määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Menetluse käik
1.JK & Co OÜ (hageja) esitas 17.05.2018 Harju Maakohtule hagi AA (kostja I) ja Brave Capital OÜ (kostja II) vastu solidaarselt kahju 407 000 euro hüvitamiseks ja viivise 99 164,99 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 08.06.2018 täpsustuse kohaselt soovis YY (edaspidi ainuosanik) 2015. a. märtsikuus asutada Eestis äriühingu. Koostööpartner AA (kostja 1) pakkus YY-
le, et kuna viimane Eesti mitteresidendina ei saa äriühingut asutada, võib ta seda ise teha. 01.04.2015 asutas kostja I äriühingu JK & Co OÜ (hageja) märkides hageja ainuosanikuna ennast ja valides hageja juhatusse enda ja endaga seotud isiku CC. Seejärel andis kostja I hageja osaluse YY-le ning lisas viimase ka juhatusse. 14.04.2015 sõlmiti hageja, ainuosaniku ja Brave Capital OÜ (kostja II) vahel juhtimisteenuse leping, mille p-i 2.2 järgi kohustus kostja II juhtima ja korraldama hageja igapäevast majandustegevust. Lepingu p-ga 2.1 kohustus kostja II otsima Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides võimalusi investeerimiseks: a) kinnisvarasse ja kinnisvara omavatesse äriühingutesse; b) äriühingute aktsiatesse – sh börsivälistesse ja börsil noteeritud äriühingutesse; c) muudesse raha- ja kapitalituru instrumentidesse. Lepingu p-i 2.7 järgi kohustus kostja II organiseerima hageja juhtimise enda parimal ettenägemisel suurima võimaliku kasumiga võttes vaid mõistlikke riske. Kostja I kandis 22.04.2015 hageja ainuosaniku nõusolekuta hageja arvelduskontolt endaga seotud äriühingule Amplion Enterprises OÜ-le (edaspidi võlgnik) 900 000 eurot. 30.04.2015 kandis kostja I võlgniku kontolt 900 000 eurot hageja arvelduskontole tagasi. Kostja I kandis 04.05.2015 taas hageja ainuosaniku nõusolekuta hageja arvelduskontolt võlgnikule kõigepealt 900 000 eurot ning lisaks veel 20 000 eurot, märkides mõlema makse selgitusse „LAEN“. Eelnevalt kirjeldatud ülekannete ilmnemisel maksis 2015. a. oktoobris võlgnik 100 000 eurot hageja arvelduskontole tagasi. Kostja I kinnitas, et olukorra lahendamiseks saab seada võlgnikule kuuluvatele kinnistutele hüpoteek ning et vastavate kinnistute väärtus katab võlgnetava summa. 16.11.2015 sõlmitigi laenuleping ning notariaalne hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Laenulepingu tagatiseks seati hageja kasuks hüpoteek summas 800 000 eurot (koormati kokku 33 võlgnikule kuuluvat kinnistut). Laenulepingu kohaselt pidi võlgnik tegema alates 01.01.2016 hageja arvelduskontole igakuised makseid summas 15 000 eurot. 2016. a. oktoobris maksed lõppesid. Selleks hetkeks oli võlgnik tasunud hagejale 173 000 eurot. Võlgnik võõrandas 12.10.2016 OÜle Puit neli hüpoteegiga koormatud kinnistut. Kostja I andis hageja juhatuse liikmena nõusoleku kinnistute hüpoteegi alt vabastamiseks, omamata selleks hageja ainuosaniku nõusolekut. Kinnistute müügist saadud ostusumma arvelt hageja nõudeid ei vähendatud. Hageja sai teadlikuks, et allesjäänud hüpoteegiga koormatud kinnistute väärtus on kõigest 90 000 - 110 000 eurot, mistõttu on laenulepingust tulenevad hageja nõuded kostja I vastu tagatud vaid 11,7% ulatuses. Hageja ainuosanik võttis 09.04.2018 vastu otsuse kutsuda hageja juhatusest tagasi kostja I ja CC. 10.04.2018 ütles hageja võlgnikuga sõlmitud laenulepingu üles. Harju Maakohtu menetluses on hageja hagi võlgniku vastu, millega hageja nõuab võlgnikult laenulepingu alusel laenujäägi 647 000 euro, intresside 105 470,51 euro, leppetrahvi 15 254,79 euro, viivise 11 118,91 euro, edasiulatuva viivise ja kahjuhüvitise 5381,10 euro tasumist (tsiviilasi nr 2-18-5596). Viidatud tsiviilasjas on võlgniku kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid. Hageja palub käesolevas asjas mõista kostjatelt solidaarselt välja 407 000 eurot. Käesolevas asjas käsitleb hageja kahjuna seda osa tema kogukahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus võlgniku vastu on kahjuna nõutavast summast väiksem: algselt võlgnikule üle kantud summast 920 000 eurot on hagejale endiselt tagasi maksmata 647 000 eurot. Kui lahutada sellest hüpoteegiga ja kohtulike hüpoteekidega koormatud kinnistute ekspertarvamuse järgne väärtus 240 000 eurot (tl 25-64, I kd), on jäägiks 407 000 eurot. Võlgnikul puudub majandustegevus ning võlgnik on maksejõuetu, võlgniku aisaks varaks on kinnistud, millele on seatud hüpoteegid. Hageja on seisukohal, et 407 000 eurot ei ole tal võimalik võlgniku käest tagasi saada ning
vastavas summas on tal tekkinud kahju. Lisaks nõuab hageja kostjatelt solidaarselt põhinõudelt perioodi 04.05.2015-17.05.2018 eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel viivist 99 164,99 eurot.
9.Hageja nõue kostja I vastu põhineb seadusest tuleneval juhatuse liikme vastutusel – kostja I rikkus juhatuse liikme kohustusi (lojaalsuskohustus ja hoolduskohustus). Kostja I vastu esitatava nõude eeldused tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 2 on: a) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); b) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); c) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); d) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Juhatuse liige peab olema äriühingule lojaalne, tegutsema tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel küsima tehingu tegemiseks kõrgema organi heakskiitu (vt ka RKTKo nr 3-2-1-20-14, p 11; nr 3-2-1-38-15, p 14). Kostja I on rikkunud kõiki loetletud kohustusi.
10.Kostja I on rikkunud lojaalsuskohustust sellega, kui kandis hageja kontolt endaga seotud äriühingu kontole 920 000 eurot ilma ainuosaniku nõusolekuta ja võlgniku vastusoorituseta (intress, viivised, leppetrahv) ega tagatiseta. Tehing ei toimunud turutingimustel. Kostja I tegutses teadlikult huvide konfliktis. Kostja I on rikkunud lojaalsuskohustust ka sellega, kui andis hageja juhatuse liikmena nõusoleku võlgniku kinnistute hüpoteegi alt vabastamiseks, omamata selleks hageja ainuosaniku nõusolekut. Selliselt rikastus võlgnik kinnistute müügitehingute arvelt, aga ei täitnud hageja ees laenulepingust tulenevaid kohustusi.
11.Hageja hinnangul on kostja I rikkunud ka hoolsuskohustust. Kostja I vabaneks vastutusest vaid juhul, kui ta tõendaks, et ta tegutses heas usus ja hageja huvides, oli hageja huvide kaitsmiseks piisavalt informeeritud ja ei võtnud hagejale põhjendamatuid riske (RKTKo nr 3-2-1-38-15, p 14; nr 3-2-1-54-17 p 13.3). Kuivõrd kostja I eesmärgiks oli võlgniku rikastumine hageja arvelt, siis ei tegutsenud kostja heas usus. Võlgnikul puudus korrapärane majandustegevus ning kostja I oli teadlik, et võlgnik ei ole võimeline laenu tagasi maksma. Võlgniku raamatupidamise kohaselt on võlgnik andnud hagejalt saadud summa hoopis kostja I käsutusse. Kostja I ei käitunud heas usus ka siis, kui ta vabastas võlgniku neli kinnistut hageja kasuks seatud hüpoteegi alt, võttes müügist saadud raha tõenäoliselt endale. Kostja I motivatsiooniks oli enda rikastumine hageja arvelt ning seega ei tegutsenud kostja I hageja huvides.
12.Hageja nõue kostja II vastu põhineb sellel, et kostja II on tahtlikult rikkunud 14.04.2015 juhtimisteenuse lepingut. Juhtimisteenus lepingu järgi vastutab kostja II juhtimisteenuse lepingu mis tahes rikkumise korral mis tahes ja kogu kahju eest (lepingu p 5.1.). Kostja lepinguliseks kohustuseks oli tagada hagejale lojaalse ja professionaalse juhtimisteenuse osutamine ning seda hagejale majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Võlgnikule tehtud ülekanne ei kvalifitseeru lepingu p-s 2.1 välja toodud investeerimissuundade alla. Asjaolu, et võlgnik oli kostjaga II seotud isik, viitab üheselt, et tegemist ei olnud investeeringuga, vaid hoopis hageja varale ligipääsu kuritarvitamisega. Lisaks võeti võlgnikule ülekande tegemisega ebamõistlikult kõrge risk (lepingu p-i 2.7 rikkumine). Lisaks, laenu andmine on otseselt vastuolus juhtimisteenuse lepingu p-ga 2.5, mille kohaselt oleks olnud lubatud vaid laenu võtmine. Hageja selgitas, et kostja II tegutseb läbi kostja I. Hageja juhtimine toimus juhtimisteenuse lepingu alusel, mistõttu oli juhatuse liikme tegutsemine juhtimisteenuse lepinguga kaetud. Kostja I tegevus ja teadmine on omistatavad ka kostjale II.
13.Kuna juhtimisteenuse leping ja juhatuse liikme leping (vastutus tekib seaduse alusel, kuid kohaldatakse lepingulisi sätteid) olid suunatud ühele ja samale kohustuse täitmisele, on kostjad solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 2 järgi.
Esimese astme kohtu määrus
14.Harju Maakohtu 04.07.2018 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast ning jäeti rahuldamata hageja taotlus hagi liitmiseks tsiviilasjas nr 2-18-5596 esitatud hagiga lahendamiseks ühes menetluses. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks, et kostjatel menetluskulud puuduvad.
15.Asja materjalidest ilmneb, et hageja on esitanud maakohtule laenu tagasi saamiseks kaks hagi kolme isiku vastu kolmel erineval alusel: võlgniku vastu laenulepingu alusel (tsiviilasi nr 2-18-5596); kostja I vastu kahjuna juhatuse liikme vastutuse järgi ÄS § 187 alusel; kostja II vastu kahjuna juhtimislepingu rikkumise alusel. Käesolevas menetluse esitatud nõuete eelduseks on asjaolu, et võlgniku kohustus hageja ees on tuvastatud, kuid see jääb osaliselt täitmata täitmise võimatuse tõttu ehk hagejal on kahju tekkinud. See asjaolu ei ole aga selge enne, kui ei ole lahendatud hageja nõue võlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-18-5596 ning ei ole selge, kas võlgnik nõude täidab. Kahju tekkimine ei ole hetkel veel tuvastatav. Hageja nõue käesolevas menetluses on olemuslikult tingimuslik ja võimalik rahuldada üksnes siis, kui tsiviilasjas nr 2-18-5596 esitatud nõue rahuldatakse, kuid jääb täitmata. Tingimusliku hagi esitamine ei ole üldjuhul lubatav. TsMS §-st 2 tulenevate tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega kooskõlas ei ole võtta menetlusse nõue, mida eelduslikult ei saa menetleda enne tsiviilasja nr 2-18-5596 lahendamist ja täitemenetluse läbimist. See tähendab, et tsiviilasja menetlemine mõistliku aja jooksul ei ole võimalik.
16.Juhtimisteenuse lepingu sisust ilmneb, et hageja osanik on kostjale II üle andnud osadest tulenevad õigused määrata ettevõtte tegevuse suund ja juhtorganite liikmed. Osanik on ise loobunud oma õigustest kostja II kasuks ning kostja II on oma õigusi teostanud. Seega on küsimuse all, kas osundatud lepingust tulenevad õigused pigem hageja osanikule ja kas lepingu alusel saab nõudeid esitada hageja. Esmasel vaatlusel on kohtu hinnangul tegemist lepinguga hageja osaniku ja kostja II vahel ning hageja on isik, kellele lepingu täitmine on suunatud. Lepingu p-i 5.2 viimase lause kohaselt kannab hageja ise investeeringute tegemise ja juhtimisega kaasnevaid äririske. Seega on küsitav, kas hagejal on üldse nõudeõigus kostja II vastu. Seega on nõue esitatud isiku vastu, kes ei saa juhtimislepingu alusel olla kohustatud isikuks hageja ees (juhtimislepingu alusel saab kostja II olla kohustatud isikuks hageja osaniku ees).
17.Tulenevalt eeltoodust ei ole esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
18.Hageja taotlus tsiviilasjade liitmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd puuduvad TsMS §-s 374 sätestatud eeldused. Tsiviilasjas nr 2-18-5596 ja käesolevas asjas esitatud nõuded on omavahel õiguslikult seotud, kuna kõik hageja nõuded tulenevad sisuliselt hageja poolt võlgnikule antud laenust. Samas on tsiviilasjade pooled erinevad ning tsiviilasjade liitmine nende nõuete menetlemist ei kiirenda ega lihtsusta. Lisaks ei ole õiguslikult küsitava perspektiiviga hagi, mille menetlusse võtmisest on kohus otsustanud keelduda, liitmine teise menetlusse loogiline ega põhjendatud.
19.Hagejal on võimalik täpsustada oma nõudeid tsiviilasja nr 2-18-5596 raames, mh esitada oma nõuded ja asjaolud ühe menetluse raames alternatiivselt. Lisaks on hagejal võimalik TsMS § 216 alusel kaasata tsiviilasja nr 2-18-5596 menetlemisse kolmandaid isikuid, kelle vastu tal võib tekkida nõue juhul, kui tema hagi võlgniku vastu jääb osaliselt või täielikult rahuldamata. Määruskaebus
20.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja otsustada hagi menetlusse võtmine. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda.
21.Hageja on juhtimisteenuse lepingu pooleks. Juhtimisteenuse lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 tähenduses, kus käsundiks on kaebaja igapäevase majandustegevuse korraldamine ja juhtimine (vt lepingu p-d 2.1 ja 2.2). Käsundiandjaks oli kaebaja, mitte selle ainuosanik ning käsundisaajaks kostja II. Lepingu alusel maksis kostjale II tasu mitte ainuosanik, vaid kaebaja. Juhtimisteenuse lepingu p-s 2.2 on sõnaselgelt öeldud, et kostja II tegevus allub mh ainuosaniku otsustele, mitte kostja II ei saa volitust ainuosaniku eest otsustada. Juhtimisteenuse lepingu p-s 2.3 on sõnaselgelt öeldud, et hageja või selle ainuosaniku nõudmisel kohustub kostja II nimetama (mitte valima) juhatuse liikme kandidaadi ning hageja ainuosanik kohustub seejärel võtma vastu vastava juhatuse kandidaadi nimetamiseks vajamineva otsuse. Seega pidi otsustusõigust teostama ainuosanik isiklikult. Lisaks ei saa juhtorganite ülesandeid loovutada (TsÜS § 31 lg 3). Seega, osas, milles seaduse ja põhikirja järgi on otsuste vastuvõtmise eelduseks ainuosaniku otsus, ei saa ainuosanik seda otsustusõigust anda üle kolmandale isikule.
22.Hageja on selgitanud, et ta nõuab kostjatelt vaid seda osa tsiviilasjas nr 2-18-5596 esitatud nõudest, mis on väärtusetu. Hageja on tõendatud, et isegi, kui kohus rahuldab hagi, jääb kaebaja nõue 407 000 euro ulatuses täitmata. Seega on kaebaja nõue vastavas osas väärtusetu. Käesolevas asjas saab kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (RKTKo nr 3-2-1-152-16, p 22). Lisaks saab kahjuna käsitada väärtusetut nõudeõigust (RKTKo nr 3-2-1-20-14, p 14). Võlgniku vastu kohtumenetluse ja täitemenetluse läbiviimine ei ole hagis esitatud nõuete eelduseks. Hageja on hagiavalduses loetlenud ÄS § 187 lg 2 alusel nõude esitamise eeldused.
23.Seda, kas kaebajale on tekkinud kahju või mitte, tuleb välja selgitada menetluse kestel, mitte hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Lisaks ei ole hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel lubatud hinnata tõendite olemasolu (RKTKm nr 3-2-1-149-15 p 10). Hagi ei saa jätta menetlusse võtmata seetõttu, et hagejale kahju tekkimine ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendatud. Lisaks on kohus uurinud ning andnud seejärel hinnangu juhtimisteenuse lepingu sisule ja eesmärgile.
24.Hagi menetlusse võtmisest keeldumisega kahjustatakse kaebaja õigusi ebamõistlikult. Kaebajale ei saa eeldada, et ta ootaks hagi esitamisega kuni ta nõuded kostjate vastu on aegunud. Samuti ei ole selge, kuidas tuvastada seda hetke, mil on lõplikult selge, et võlgnik ei ole võimeline hageja nõuet täies ulatuses rahuldama. Kostjatel on võimalik kohtumenetluse kulgu mõjutada viisil, mis tagaks menetluse kestuse kuni nõuete aegumiseni. Juhul, kui kohus on seisukohal, et tal ei ole võimalik kahju tekkimist enne tsiviilasja nr 2-18-5596 lahendamist hinnata, oleks kohus pidanud käesoleva tsiviilasja peatama kuni tsiviilasjas nr 2-18-5596 tehtava lahendi jõustumiseni. Kui kohus näeb kahju sissenõutavaks muutumise tuvastamisel probleeme, tuleb kohtul käsitada hagi tingimusliku hagina ning selleks tuleb kohtul hinnata mitte menetluse kestuse mõistlikkust, vaid nõude sissenõutavaks muutumise tõenäolisust. Kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtma TsMS § 369 alusel. TsMS § 369 kohaldamisel peaks kohus hindama seda, kas kahju tekkimine on ette nähtav, tõenäoline, mitte seda, kas menetlust on võimalik läbi viia mõistliku aja jooksul. Hageja õigus pöörduda oma nõudega kohtusse kaalub üles õiguse, et tema nõue lahendatakse mõistliku aja jooksul.
25.Juhul, kui kostjad on nõus, on hageja valmis loovutama oma nõude võlgniku vastu summas 407 000 eurot kostjatele. Juhul, kui kostjad keelduvad nõude vastuvõtmisest, tuleb hea usu põhimõttele toetudes järeldada, et hageja nõuded võlgniku vastu 407 000 euro ulatuses on väärtusetud (vt ka RKTK nr 3-2-1-49-07, p 16).
26.Hageja nõuded ei ole ilmselgelt perspektiivitud TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Kohtul on alust jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kui haginõudel puudub
materiaalõiguslik alus ning kohtu hinnangul ei ole hageja õiguste rikkumine kirjeldatud viisil võimalik ning õiguskaitsevajadus puudub.
27.Kohtu poolt viidatud alternatiivsed lahendused ei võimalda kaebajal enda õigusi kaitsta. Hageja soovib oma nõude suunata kostjate vastu koheselt seetõttu, et on kindel, et võlgniku varadest ei piisa hageja nõuete rahuldamiseks. Efektiivseks lahenduseks ei saa pidada ka kostjate kaasamist kolmandate isikutena tsiviilasja nr 2-18-5596 menetlusse. Vastavalt TsMS § 216 lg-le 1 saaks hageja suunata oma nõude pärast tsiviilasjas nr 218-5596 tehtavat lahendit kostjate vastu vaid osas, milles hagi jääks rahuldamata. Juhul, kui hagi täies ulatuses rahuldatakse, ei teki kaebajal nõuet kostjate vastu. Menetluse edasine käik
28.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
31.Maakohus on ebaõigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast. Maakohus leidis, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Käesoleval juhul ei saa leida, et hagiga taotletav eesmärk oleks objektiivselt võimatu ning et taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada hageja esitatud asjaoludel. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Seega saab kohus keelduda menetlemast ainult perspektiivitut hagi. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm nr 3-2-1-193-13, p 12). Ringkonnakohus, tutvudes hagiavalduse esitatud nõuetega, ei leia, et hagi oleks perspektiivitu. Hageja on välja toonud, millel põhineb tema nõue kummagi kostja vastu ning on selgitanud, milles seisneb talle tekkinud kahju. Hageja on selgitanud, et ta esitab nõude kostja I vastu ÄS § 187 lg 2 alusel ning on ka välja toonud nõude rahuldamise eeldused. Kostja II osas on hageja põhjendatud, et kostja II on rikkunud 14.04.2015 juhtimisteenuse lepingut ning selle tõttu on hagejale tekkinud kahju. Lisaks ei saa kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt RKTKm nr 3-2-1-31-12, p 13; RKTKm nr 3-2-1-95-13, p 12). Seega tuleb asjaolu, kas juhtimisteenuse lepingu alusel on hagejal nõue kostja II vastu, lahendada menetluse käigus. Maakohus ei saa nimetatud lepingule anda hinnangut hagi menetlusse võtmise otsustamisel.
32.Maakohtu hinnangul saab hagejale kahju tekkimine olla selge alles siis, kui on lahendatud hageja nõue võlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-18-5596 ning on selge, kas võlgnik nõude täidab. Ringkonnakohus märgib, et nõue võlgniku vastu tsiviilasjas nr 218-5596 ei välista iseenesest kahju hüvitamise nõuet kostjate vastu käesolevas asjas (vt ka RKTKo nr 3-2-1-41-03, p 15). Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada (vt RKTKo nr 3-2-1-41-05, p 55). Hagejale tekitatud kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa võlgnikule väljastatud tagastamata laenusummadest, mida hagejal ei ole enam reaalselt võimalik võlgnikult nõuda ning kahju olemasolu tuvastamiseks tuleks kindlaks teha, kas hageja nõuded võlgniku vastu
on osaliselt või täielikult väärtusetud (RKeKo nr 3-1-1-106-12, p 57). Käesoleval juhul väidabki hageja, et tema nõue võlgniku vastu on väärtusetu summas 407 000 eurot ning on selgitanud summa kujunemist (hageja on lahutanud tsiviilasjas nr 2-18-5596 nõutavast summast, 647 000 eurost, hageja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnistute ekspertarvamuse järgse väärtuse, mis on 240 000 eurot). See, kas sellises summas on hageja nõue võlgniku vastu ka tegelikult väärtusetu, tuleb välja selgitada juba menetluse käigus.
33.Erandina saab jätta hageja nõude võlgniku vastu kahjuhüvitise suuruse tuvastamisel arvestamata, kui hageja loovutaks oma võimaliku nõude võlgniku vastu kostjatele. Riigikohus on välja toonud, et kahjustatud isik saab kahju tekitamise tagajärjel kasu saamist vältida sel teel, et ta loovutab alusetust rikastumisest tuleneva nõude kahju tekitajale (VÕS § 164 jj). Tulenevalt hea usu põhimõttest (VÕS § 6) peab kahju tekitamise eest vastutav isik, kes väidab, et kahjustatud isikule kuuluv alusetust rikastumisest tulenev nõue omab väärtust, nõustuma nõude loovutamisega. Kui ta sellest keeldub, tuleb eeldada, et kahjustatud isikule kuuluv alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu (RKTKo nr 3-2-1-49-07, p 16). Praegusel juhul on hageja määruskaebuses avaldanud, et ta on nõus loovutama nõude summas 407 000 eurot võlgniku vastu kostjatele. Seega saaks kohus mõista kostjatelt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja võlgnikule üle kantud rahasumma (käesolevas asjas nõutav 407 000 eurot) ning sellisel juhul ei pea kahjuhüvitise kindlakstegemiseks tuvastama, kui palju hageja nõue võlgniku vastu tegelikult väärt on.
34.Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti leidnud, et esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
35.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
36.Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 ja § 372 lg-le 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.