Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-114977 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või Luminor Bank nr EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 18.02.2016 andis hageja kostjale esimese laenu, summas 1 200 eurot. Märtsis 2016 andis hageja teise laenu 3 400 eurot. 15.06.2016 andis hageja kolmanda laenu summas 800 eurot. Kostja vajas raha oma projektide ja isiklike vajaduste tarbeks. Kokkulepe kohaselt oli kõigi laenude tagastamise tähtaeg üks kuni kaks nädalat. Kokku kohustus kostja tasuma 5 400 eurot ja kuna tegemist oli hea tuttavaga siis hageja andis kolm laenu intressita. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning ühtegi laekumist kostja poolt ei ole toimunud. 01.07.2016 ütles hageja laenulepinguid üles. Peale laenulepingu ülesütlemist lubas kostja igakuiselt, et tagastab laenu. Hageja ootas laenu tagastamist rohkem kui aasta aega. Kuivõrd kostja võlgnevust ikkagi ei tasunud, ei jäänud hagejal üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Tähtajaks tagastamata laenu summale lisandusid kõrvalkohustused viiviste ja võlgnevuse sissenõudmise kulude näol. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 5 946,21 EUR (s.h põhivõlg 5400,00 EUR, viivised 546,21 EUR seisuga 05.10.2017). Kuna kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, arvestab hageja alates 01.07.2016.a kuni 05.10.2017 tasumata põhisummalt (5 400,00 EUR) iga maksmisega viivitatud päeva eest alljärgnevalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse määraga 0,021% päevas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 05.10.2017.a on viivise suurus 546,21 EUR. Hageja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Hageja palub: Rahuldada hagiavaldus täies ulatuses. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 5400,00 EUR, seisuga 05.10.2017.a sissenõutavaks muutunud seadusejärgsed viivised 546,21 EUR. Välja mõista kostjalt viivis alates 05.10.2017.a põhinõudelt 5400,00 EUR kuni selle kohase tasumiseni seadusejärgses määras, kuid mitte rohkem kui 5400,00 EUR (põhinõue). Välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 425,00 EUR ja

2-17-114977 õigusabikulud 480,00 EUR. Mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 425 eurot ning õigusabikulud summas 480 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 425 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 480 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 905 eurot (425+480). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (905 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.