2-18-424/29 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

2-18-424 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale Avaliku E-Toimiku (AET) kaudu 13.06.2018. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb asjaolust, et Tartu MK 06.06.2017 kohtumäärusega asendati Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt 01.12.2010 hagejale määratud rahaline karistus, mis oli tasumata osas 294 päevamäära, so 939,50 eurot, 98-päevase vangistusega KarS § 70 lg 1 ja lg 2 alusel. Samas oli hageja poolt võlgnevus sissenõudjale tasutud täies ulatuses juba 19.04.2017. Kohtutäitur teatas 07.06.2017 sissenõudjale võlgnevuse tasumisest. Sissenõudja RTK tuvastas, et võlgnik on tõesti võlgnevuse tasunud ning RTK on sidunud ekslikult võlgnetud summa laekumise vale kliendiga. RTK teavitas 08.06.2017 kostjat ja Tartu Maakohut võlgnevuse tasumisest ning taotles Tartu MK 06.06.2017 kohtumääruse tühistamist. Tartu MK 12.06.2017 kohtumäärusega tühistati Tartu MK 06.06.2017 kohtumäärus. Paide kohtutäitur Virge Välb teatas 09.12.2016 RTK-le, et täitemenetluses nr 120/2011/141 puuduvad võlgnikul ET rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks, mistõttu tuleks karistus asendada teiseliigilise karistusega. RTK esitas 14.12.2016 Tartu MK-le avalduse ja tugines kostja poolt antud teabele, et täituri kinnitusel oli ET varatu isik, kuid Tartu MK kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx väljatrükist selgub, et ET on kinnistu “x” kaasomanik 6/8 osas alates 2004 a augustist. Kohtutäitur edastas seega RTK-le ebaõiget teavet, ET ei olnud sellel hetkel varatu isik. Kohtutäitur Virge Välbi menetluses on varasemalt, so 2005, olnud 6 täiteasja ET suhtes, kuid kõik täitemenetlused on lõpetatud. Kohtutäitur Virge Välb oleks saanud nõude täiteasjas nr 120/2011/141 sisse nõuda juba 2012 aastal, kui toimus ET kuulunud kahe kinnistu (nr xxxxxxx ja nr xxxxxxx) sundmüük. Kohtutäitur ei teavitanud sissenõudjat õigel ajal võlgnevuse täitmisest,

2-18-424 vaid teavitas alles 07.06.2017, so veidi vähem kui 2 kuud hiljem ajast, kui võlgnevus oli täidetud. Kohtutäituri poolt esitatud teavitus oli saadetud ajal, kui kohus oli teinud kohtumääruse ja asendanud hagejale määratud rahalise karistuse 98-päevase vangistusega. Sellise olukorraga halvendati oluliselt hageja seisundit ja see asjaolu mõjus hageja vaimsele seisundile pärssivalt. Hageja pöördus korduvalt kohtutäituri poole päringutega, et kohtutäitur selgitaks täitemenetluse seisu ja annaks õiget infot, kuid kohtutäitur ei reageerinud ühelegi hageja poolt saadetud pöördumisele. TMS § 8 sättest tuleneb, et kohtutäituril on ka selgitamiskohustus. Kui isik sai teada, et tema karistuse aega on pikendatud alusetult 98 päeva võrra, tekitas see hagejas stressi, tekkis unetus (isik pidi taotlema vangla meditsiiniteenistuselt unerohutablette), hageja oli pidevalt väsinud ja tal tekkisid meeleolumuutused. Sellise seisundi põhjustas kohtutäitur oma tegevusetusega. Kohtutäituri sellise tegevuse tulemusena on hageja vaimne ja füüsiline olukord kahjustada saanud, kohtutäitur on hagejale tekitanud mittevaralise kahju. Nimetatud kahjulikud tagajärjed tekkisid hagejal reaalselt 06.06.2017, kui isik sai teada Tartu MK kohtumäärusest, millega rahaline karistus asendati vangistusega ja isiku vangistust pikendati 98 päeva. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja tegevus, so tegevusetus hageja suhtes on põhjustanud hagejale otsese mittevaralise kahju, so normaalse elukvaliteedi olulise languse. Seega esineb põhjuslik seos kostja tegevuses teo ja tagajärje vahel. Ebaõigete andmete edastamisega tekitati ET ebameeldivusi ja kannatusi, kuivõrd ET käsitleti põhjendamatult võlgade mittemaksjana. Kohtutäituri poolt edastatud teates väljendatakse otsest negatiivset arvamust ka ET võimete ja isikuomaduste kohta. Väide, et ET on varatu isik ja tõenäoliselt ei tasu nõudeid tähtaegselt, ei lähtu heast tavast. Hagejale on tekitatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi VÕS § 128 lg 5 tähenduses. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega. Antud juhul on kostja tegevus, so Virge Välb jättis andmed kontrollimata või kontrollis neid hooletult ja edastas sissenõudjale ebaõigeid andmeid, olnud õigusvastane, tuvastatud. Kostja on hagejale tekitanud oma käitumisega mittevaralise kahju. Kostjal tuleb seega õigusvastaselt tekitatud kahju hagejale hüvitada. VÕS § 136 lg 2 kohaselt isikule tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hageja peab kohtutäituri poolt tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 1 200 eurot. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 2 tõlgendusest tuleneb, et isikuõiguste rikkumise korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Kostja, jättes hagiavaldusele vastamata, on TsMS § 407 lg 1 kohaselt hagiavalduses esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esinevad kahju

2-18-424 hüvitamise asjaolud, kostja on käitunud hageja suhtes õigusvastaselt. Kostja on hagejale tekitanud oma käitumisega mittevaralise kahju ning tekitatud kahju tuleb kostjal hagejale hüvitada. Varaline kahju seisneb hageja poolt kohtutäiturile 3 kirja saatmises. ET on saatnud kohtutäiturile 3 kirja, millega soovis kohtutäiturilt selgitusi tema suhtes läbiviidava täiteasja nr 120/2011/141 kohta. Kirjade saatmisega on ET kandnud otseseid kulusid summas 2.10 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb vastavalt RÕA korras määratud esindaja taotlusele kulust õigusabile summas 711,60 eurot. Lisaks hagi esitamisel riigilõivust summas 200 eurot. 28.11.2017 Tartu Maakohtu määrusega on antud ET`ale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ja 12.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-227 on rahuldatud hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastatud 200 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel praeguses tsiviilasjas. Seega ei ole antud tsiviilasjas hageja menetluskulusid kandnud, olles vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ning saades riigi õigusabi. 18.09.2018 määrusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulu rahalise suuruse summas 507,60 eurot. TsMS § 190 lg-st 3 tulenevalt tuleb hageja õigusabitasu ja riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostja Paide kohtutäitur Virge Välb`ilt väljamõitmisele riigilõiv summas 200 eurot ja riigi õigusabi kulud summas 507,60 eurot, kokku 707,60 eurot Eesti Vabariigi kasuks menetluskulude katteks, kokku . Menetluskulude tasumise kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Vastavalt TsMS § 179 lg 6 võib Riigi Tugiteenuste Keskus saata käesoleva määruse sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 3 kohaselt võib antud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik