Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-7648/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.09.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1417

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-7648

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number

2-18-7648

Tsiviilasi

B2Kapital SIA hagi D Mi vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

546,18 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: B2Kapital SIA (registrikood 40103645131, asukoht esindajad Skanstes iela 50, LV-1013, Riga) Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, e-post [email protected]) Kostja: D M (isikukood xxxx, viimane teadaolev elukoht xxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt D Milt hageja B2Kapital SIA kasuks põhivõlg 112,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,27 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 34,99 eurot.

3.Välja mõista kostjalt D Milt hageja B2Kapital SIA kasuks viivis põhinõudelt (112,42 eurolt) alates 17.05.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas) sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-18-7648 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul ei ole hageja leppetrahvi nõue õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses on hageja leppetrahvi õigusliku alusena viitamas võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg-le 1, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Asjaoludest nähtub, et esialgne võlausaldaja on teenuste osutamise lepingu üldtingimuste p 8.2.1.1 alusel üles öelnud 30.10.2017.a kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Mobiilsideteenuse osutamise lepingule kohalduvate üldtingimuste p 5.1.5 näeb ette, et Tele2-l on õigus nõuda kliendilt tasude ja/või leppetrahvi maksmist. Üldtingimuste p 8.4.2 täpsustab, et juhul kui tarbija on sõlminud tähtajalise liitumislepingu, rakenduvad selle ennetähtaegsel lõpetamisel Tele2 teenuste kasutamiste tingimustes ja Tele2 hinnakirjas kajastatud leppetrahvid. Antud juhul puudub kohtul kahtlus selles, et kostja näol on tegemist tarbijaga VÕS § 1 lg 5 mõistes. Kohtul puudub antud juhul kahtlus ka selles, et mobiilsideteenuse osutamise lepingu üldtingimuste p-s 5.1.5 ja 8.4.2 on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõistes. Kõnesolev säte näeb ette, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 alusel eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Antud juhul ei nähtu hagiavalduses, et esialgse võlausaldaja ning kostja vahel oleks leppetrahvi küsimuses eraldi läbi räägitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tuleneb, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS §-st 44 tuleneb, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohtu hinnangul on praegusel juhul Tele2 teenuse kasutamise üldtingimuste p 8.4.2 kostjat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 mõttes ning tühine VÕS § 42 lg 1 järgi. Leppetrahvi kohaldamisel hinnakirjas sätestatud määra järgi puudub kostjal vähemalt osaliselt võimalus tõendada hageja kui tüüptingimuste kasutaja tegelike kulude suurust seoses mobiilsideteenuse lepingu ülesütlemisega. Muu hulgas ei ole hageja esitanud kohtule arvutuskäiku leppetrahvi kujunemise kohta. Võttes arvesse ka põhivõlgnevuse suurust (s.o 112,42 eurot) tuleb asuda seisukohale, et 383,51 euro suurune leppetrahv on põhivõlgnevusega võrreldes ebamõistlikult suur. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 407 lg-test 1 ja 6, leiab kohus, et hageja nõue kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks ei ole hagiavalduses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja jätab hagi selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Rahuldatud hagi osa teeb kohus kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

2.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 29% ulatuses, siis peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 71% ulatuses hageja ja 29% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja asja materjalidest nähtuvalt ühtegi menetlustoimingut teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 125 eurot ja kulud õigusabile summas 140 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse) mahtu ja õigusvaidluse keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 76,85 eurot (s.o 265 eurost 29%). Kohus märgib hageja taotlusel TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).