2-17-132254
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.09.2018, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-132254
Tsiviilasi
Omega Invest OÜ hagi Jxxxxxx Vxxxxxxxxx vastu põhivõla, intressi, kahju ja viivise nõudes
Hagihind
648,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood: 10866568, asukoht: Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]); Kostja: Jxxxxxx Vxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx Venemaa, tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
Menetluse liik
2-17-132254
2-17-132254 Hagimaterjalide põhjal sõlmisid Jxxxxxx Vxxxxxxxxx ja Coop Finants AS lepingu nr CNT0000085938, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 500 eurot; intressimäär oli 19,90 % aastas ning tagasimakse kuupäev iga kuu 10. kuupäev. Kostja asus raha kasutama, kuid tagasimakseid kokkulepitud tingimustel ei teinud ning Coop Finants AS ütles laenulepingu üles 17.01.2017. Nõue kostja vastu loovutati hagejale Omega Invest OÜ 20.04.2017. Hageja püüdis võlgnikult võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, sh inkassomenetluse raames, mis ei õnnestunud. Inkassoteenuse kasutamisest tekkis hagejal kahju 50 eurot teenustasu näol. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras 0,022% päevas alates 17.01.2017. a kuni 21.05.2018. a. Kohus märgib, et seadusjärgne viivisemäär ei ole 0,022% päevas, vaid tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on päevane intressimäär pisut väiksem, kui 0,022%, täpsemalt 0,021918%. Kohus loeb õiguslikult põhjendatuks hageja viivisenõude seadusjärgse määra ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Alates 17.01.2017. a kuni 17.09.2018. a tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 66,54 eurot (8%/365p/100 x 498,52€ x 609p). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 498,52 eurot. Kuivõrd kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, pidi hageja võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduma inkassoteenuse osutaja poole ning kandma selle kulud. Sellest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 50 eurot Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 620,75 eurot, millest 498,52 eurot moodustab põhivõlg, 5,69 eurot intress, 66,54 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 50 eurot kahjuhüvitis, ja jooksva viivise. Menetluskulude jaotus
2-17-132254 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel veel 80 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 270 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja selgituse kohaselt on tema esindajal kulunud materjalidega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele ja esitamiseks komplekteerimisele kokku 3 töötundi ning tunnihinnaks on kokku lepitud 90 eurot. Kohus leiab, et esindaja tasu sellise hinnaga ja sellise töömahu ulatuses on mõistlik ning põhjendatud, arvestades asja mahtu ja keerukust. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 395 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 270 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.