Hageja: AS Pajo (registrikood 10248356, asukoht Pärnu mnt 58, 86703 Sindi) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (Creditreform Eesti OÜ, e-post [email protected]) Kostja: OÜ ASTEEK HM (registrikood 10679895, asukoht Kütise tn 9-19, 76505 Saue) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige M K (e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt ASTEEK HM hageja AS-i Pajo kasuks põhivõlg 697,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 80,73 eurot ja võla sissenõudmiskulude eest hüvitis summas 40 eurot.
3.Välja mõista kostjalt OÜ-lt ASTEEK HM hageja AS-i Pajo kasuks viivis põhinõudelt (697,20 eurolt) alates 13.11.2017.a võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
2-17-116275 kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas), kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud kostja OÜ ASTEEK HM kanda.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt ASTEEK HM hageja AS Pajo kasuks menetluskuludena välja 522,50 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 13.09.2018.a. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
AS Pajo esitas 08.08.2017.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 697,20 euro saamiseks. Kohus tegi 08.08.2017.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 05.09.2017.a Võlgnik OÜ ASTEEK HM esitas 19.09.2017.a nõudele vastuväite, millel puudub digitaalallkiri. Allkirjastatud vastuväite esitas võlgnik OÜ ASTEEK HM kohtule 02.10.2017.a. Pärnu Maakohtu 10.10.2017.a määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.11.2017.a esitas hageja Harju Maakohtule täpsustatud hagi OÜ ASTEEK HM vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt esitas kostja 12.05.2016.a hagejale hinnapäringu 500 ja 1000 A4 klamberköite tegemiseks. Hageja saatis kostjale 16.05.2016.a hinnapakkumise. 18.05.2016.a teavitas kostja hagejat, et soovib 1000 A4 klamberköite tegemist. Hageja teostas kostja tellitud tööd ja andis tööd kostjale üle. Kostjale väljastati 30.05.2016.a arve nr 1258, summas 697,20 eurot, maksetähtajaga 09.06.2016.a. Kostja nimetatud arvet ei tasunud. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni arvet tasunud, siis otsustas hageja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 697,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 80,73 eurot, lisanduva viivise VÕS § 113 sätestatud määras alates
2-17-116275 hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Kostja on 22.01.2018.a vastuses märkinud, et kostja tellis AS-ile Pajo kuuluvast trükikojast hagis nimetatud toote. Hageja teostas tellimuses toodud tööd ebakvaliteetselt: trükivärvid ei olnud kohakuti, seetõttu pildid ja kirjad trükistel olid hägusad. Kostja märgib, et ta informeeris peale tiraaži kättesaamist kvaliteedi probleemist hageja müügijuht A Tt ning sellel põhjusel keeldus arves toodud summat 697,20 eurot tasumast. Kostja märgib, et Eesti Trüki ja Pakendi Liidu poolt tunnustatud praktika kohaselt loetakse lubatavaks kvaliteedi hälbeks kuni 2% tiraažist, kõnealusel juhul oli ebakvaliteetseid trükiseid ca 50% teostatud tööst. Vastaspool võttis antud info teadmiseks, kuid jätkas sellegi poolest arve kogusummas sissenõudmist. Kuna tellimus täideti hageja poolt nõuetele mittevastavalt, siis tunnistab kostja hagi 50% ulatuses põhinõudest, s.o summas 348,60 eurot. Kostja ei tunnista viiviste-, sissenõudmiskuludele- ja muude kõrvalkulude nõuet kogu ulatuses ning palub jätta need rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Siiski peab kohus vajalikuks põhjalikumalt käsitleda järgnevat. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 697,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 80,73 eurot, lisanduva viivise VÕS §113 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
2.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtub, et kostja esitas 12.05.2016.a hagejale hinnapäringu 500 ja 1000 A4 klamberköite tegemiseks. Pärast hagejapoolse hinnapakkumise saamist teavitas kostja hagejat, et soovib 1000 A4 klamberköite tegemist. Hageja teostas kostja poolt tellitud tööd ja andis tööd kostjale üle. Kohus kvalifitseerib hageja nõude – kohtu hinnangul annavad eelnevad asjaolud aluse leida, et poolte vahel on töövõtulepingust tulenev õigussuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja on hagejalt tellinud 1000 A4 klamberköidet. Lisaks ei vaidle pooled selle üle, et hageja on tellitud tööd teostanud ning kostjale üle andnud. Kostja on hagi vastuses leidmas, et hageja poolt teostatud töö oli ebakvaliteetne – s.o trükivärvid ei olnud kohakuti, mistõttu olid pildid ja kirjad trükistel hägusad. Kostja märgib, et ta informeeris peale tiraaži kättesaamist kvaliteedi probleemist hageja müügijuht A Tt ning sellel põhjusel keeldus arves toodud summat 697,20 eurot tasumast. Riigikohus on märkinud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis
2-17-116275 välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2016.a lahend asjas nr 3-2-1-18-16, p 14). Üldreeglina näeb VÕS § 637 lg 3 ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Samas on töövõtja palunud kostjal tehtud töö eest tasuda arvega nr 1258 hiljemalt 09.06.2016.a. Antud juhul ei ole pooled kokku leppinud selles, et tasunõue muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Seega asuda seisukohale, et hageja nõue muutus sissenõutavaks pärast arvel nr 1258 märgitud tähtaja möödumist, s.o 10.06.2016.a. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud seda, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Kostjapoolsed väited selles, et hageja poolt teostatud töö oli ebakvaliteetne – s.o trükivärvid ei olnud kohakuti, mistõttu olid pildid ja kirjad trükistel hägusad, on kohtu hinnangul paljasõnalised. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul hageja tõendanud selle, et kostja pole klamberköidete kättesaamisel hagejale pretensioone esitanud. Poolevahelisest 31.05.2016.a kirjavahetusest nähtub, et hageja müügijuht on tundud huvi trükistega rahulolu kohta. Kostja on omapoolses vastuskirjas märkinud, et tellimus tundus korras olevat. Tehtud töö viivitamata ülevaatamise kohustus lasus VÕS § 643 kohaselt kostjal. Eelneva tõttu saa tasu maksmisega viivitada ka VÕS § 637 lg 5 tõttu kuna kostjal oli võimalus teostatud töö üle vaadata ja hagejale pretensioone esitada. Lähtudes eeltoodust kuulub hageja põhinõue VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 koosmõju alusel rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 697,20 eurot.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 10.06.2016.a kuni 12.11.2017.a eest summas 80,73 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on viivist nõudmas seadusjärgses määras VÕS 113 lg 1 järgi. Kõnesolev säte näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue summas 80,73 eurot põhjendatud ning tuleb kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista.
4.TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamises (s.o 13.11.2017.a) kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja lisanduva viivise nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 14.11.2017.a kuni põhinõude 697,20 euro tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Asjaoludest nähtub, et
2-17-116275 hageja on oma nõude rahuldamiseks pöördunud inkassofirma poole. Kohtule esitatud raportist nähtub, et hageja on üritanud võlgnetavat summat kohtuväliselt kätte saada. Antud juhul puudub kohtul kahtlus selles, et kostja näol on tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga. Seega on hageja teinud toiminguid võla sissenõudmiseks ning hagiavaldus kuulub selles osas rahuldamisele. Kostjalt tuleb VÕS § 1131 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista 40 eurot.
6.Käesolevas jaos määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetluskulude jaotuse ning nende hüvitamise ulatuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja on kohtule 04.09.2018.a esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv, summas 175 eurot; õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses, summas 50 eurot; õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 170 eurot; õigusabikulud kostja seisukohaga tutvumise ja analüüsimine, hagejaga asjaolude arutamine hageja seisukoha koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 85 eurot; Juriidiline teenindamine, kompromissi läbirääkimiste pidamine ja koostamine, sumas 42,50 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on käesolevas menetlusdokumendis esitanud kulutusi ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik käesolevas avalduses nimetatud kulutused on kantud seoses nimetatud tsiviilasjaga ning vastavad töö mahule ja keerukusele. Kohus on hagejapoolse menetluskulude nimekirja edastanud kostja seaduslikule esindajale, kuid kostja ei ole tähtaegsel ega ka hiljem menetluskulude osas seisukohta esitanud. Toimiku materjalide põhjal on tõendatav hagejalt riigilõivu laekumine summas 175 eurot. Võttes arvesse tsiviilasja keerukust, mahtu ja kulgu, siis asub kohus seisukohale, et hageja kulutused õigusabile on põhjendatud. Samuti tuleb mõistlikuks lugeda hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihinda, s.o 85 eurot (käibemaksuta). Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 125 eurot ja kulud õigusabile summas 347,50 eurot. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
2-17-116275 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).