Gozi Ltd hagi Ostara Group OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
3895,06 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Gozi Ltd (registrikood 04827793, Suurbritannia ja
esindajad
Põhja-Iiri
Ühendkuningriik),
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat Anet Kaasik Kostja Ostara Group OÜ (registrikood 12259625), lepinguline esindaja O.S. Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Gozi Ltd hagi Ostara Group OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks osaliselt.
2.Välja mõista Ostara Group OÜ-lt Gozi Ltd kasuks kahjuhüvitis 2628,50 eurot, viivis 121,56 eurot ja alates 14.09.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (2628,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Gozi Ltd hagi Ostara Group OÜ vastu kahju 978,04 euro hüvitamiseks.
Menetluskulud jätta 73 % ulatuses Ostara Group OÜ kanda ja 27 % ulatuses Gozi Ltd kanda.
5.Määrata kindlaks Gozi Ltd maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Ostara Group OÜ-lt Gozi Ltd kasuks välja menetluskulud 655,43
eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata Gozi Ltd taotlus maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 960,40 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.09.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Gozi Ltd (hageja) esitas 15.02.2018 maakohtule hagi Ostara Group OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 3606,54 eurot ning seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suuliselt töövõtulepingu, mille alusel tellis hageja kostjalt õmblustööd: 16 jakki, 8 mantlit, 15 paari pükse (stiilis I), 19 paari pükse (stiilis II) ja 9 paari lühikesi pükse. Tööde valmimise tähtajaks lepiti kokku 15.01.2015. Kostja andis 13.01.2015 hagejale teada, et ei saa töid enne märtsikuud teha, sest kostja töötajad hakkasid streikima. Kostja soovitas hagejal pöörduda teise õmbleja poole. Kuna hagejal oli õmblustööga kiire, siis otsis ta teise õmbleja, kes oli valmis vaid osaliselt hageja tellimuse täitma. Kostja andis teisele õmblejale vajaminevad materjalid üle vaid osaliselt. Kostja tõttu ei saanud uus õmbleja töid tähtajaks valmis ning osa tellimusest jäi täitmata. Tekkinud probleemide tõttu pidi hageja ise Tallinnasse sõitma, millega kaasnesid lisakulud. Samuti oli hageja sunnitud õmblustööd tellima osaliselt veel ka kolmandalt õmblejalt. Õmblemata jäi 3 paari pükse (stiilis I), 4 paari pükse (stiilis II) ja 4 paari lühikesi pükse. Hageja on seisukohal, et kostja pani toime olulise lepingurikkumise. Hageja taganes lepingust 14.01.2015. Kostja ei tagastanud materjale ega andnud neid üle uuele õmblejale. Kuna kostja teavitas, et ta ei ole valmis tellituid töid teostama, siis puudus vajadus täiendava tähtaja andmiseks. Hagejale tekkis kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu kahju: teisele õmblejale makstud lisakulud 1190,73 eurot; esemete müügist saamata jäänud tulu 460,47 eurot; kaotsiläinud materjalide väärtus 395,50 eurot; tagastamata materjali (voodri) kulu 62,25 eurot; lisandunud transpordi-, reisi-, majutus- ja kommunikatsioonikulud kokku 1017,59 eurot (materjali transpordikulud 142,38 eurot, telefonikõned 39,55 eurot, transpordikulud Eestisse ja tagasi 713,22 eurot, reisi lisakulud 122,44 eurot); õigusabikulud 480 eurot. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping.
Kostja leiab, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud. Täitmata on lepingust taganemise formaalne ja materiaalne eeldus. Hageja ei ole teinud taganemisavaldust. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks toime pannud olulise lepingurikkumise, mis annaks hagejale õiguse lepingust taganeda. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja on lepingut rikkunud, ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Materjalide ja töö üleandmine teisele õmblejale oli kostja ettepanek probleemi lahendamiseks. Kostja andis materjalid teisele õmblejale üle. Kostja vastutuse välistab samuti vääramatu jõud – töötajate streik. Kostja on seisukohal, et hageja pole tõendanud tekitatud kahju suurust. Asjaolu, et hageja leidis teised õmblejad, kelle hinnad olid kõrgemad kui kostjal, ei saa olla kahju hüvitamise eelduseks. Saamata jäänud tulu osas leiab kostja, et see on tõendamata ning kliendile allahindluse tegemine oli hageja otsustus, mille eest ei vastuta kostja. Kaotsiläinud materjalide osas leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud materjalide kinnipidamist kostja poolt. Tagastamata on kostja poolt vaid vooder, mida kostja on lubanud otsida. Ka ei nõustu kostja hageja käsitlusega, et telefonikõnede, lennu- ja rongipiletite või majutusteenuse kulu on vaadeldav hageja kahjuna. Kostja hinnangul on tõendamata põhjuslik seos. Ka materjalide transpordikulud ei ole põhjendamatud, sest selline kulu oleks kaasnenud ka tellimuse nõuetekohase täitmise korral. Kuna põhinõue on alusetu, ei ole põhjendatud ka õigusabikulud. Maakohtu põhjendused
3.Hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.Käesolevas asjas vaidlevad pooled lepingust taganemise kehtivuse, tagasitäitmise ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju üle.
5.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:
Pooled leppisid kokku, et kostja õmbleb hagejale 16 jakki, 8 mantlit, 15 paari pükse (stiilis I), 19 paari pükse (stiilis II) ja 9 paari lühikesi pükse;
Hageja saatis kostjale õmblustöödeks vajamineva materjali (kanga, nööbid, voodrimaterjalid jne);
Lepingu täitmise tähtaeg oli 15.01.2015;
Kostja jättis töö tegemata.
6.Tegemist on piirülese vaidlusega. Hageja asukoht on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ja kostja asukoht on Eestis. Pooled ei ole kokku leppinud kohtualluvuses ega kohaldatavas õiguses. Asi allub Eesti kohtule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli Ibis määrus) art 4 lg-s 1 sätestatud üldise kohtualluvuse järgi. Asjas kohaldub Eesti õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus) art 4 lg 1 p (b) alusel. Käesolevas asjas on kostja teenuse osutajaks, sest lepingupoole kohustus seisnes õmblustööde tegemises.
7.Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle, et hageja andis kostjale õmblustöödeks vajamineva materjali (kangad, nööbid, voodrimaterjalid). Seega oli kostja kohustuseks õmblustööd ja tegemist ei ole valmistatavate asjade müügiga VÕS § 208 lg 1 mõttes.
8.Hageja hinnangul on kostja lepingut rikkunud, mistõttu on tal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Hageja väitel on ta lepingust kehtivalt taganenud (VÕS § 101 lg 1 p 4) ning lepingu rikkumisest tulenevalt nõuab kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Kohus on selgitanud kirjalikus eelmenetluses nõude eeldusi ja tõendamiskohustust (tl 95, 113).
9.Esmalt hindab kohus, kas töövõtuleping on lõppenud hagejapoolse taganemisega. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, s.t taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Puudub vaidlus, et kostja hageja tellimust ei täitnud ning hageja tellimuse täitsid kolmandad isikud. Selle tingis asjaolu, et kostja teatas 13.01.2015, et ei saa töid tähtaegselt teostada (13.01.2015 kl 6.39 e-kiri, tl 38, tõlge tl 42). Kostja leiab, et tema käitumine on vabandatav, sest töötjad streikisid. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei tõusetu rikkumise vabandatavuse küsimust (VÕS § 103), sest VÕS § 105 järgi on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, lepingust taganeda. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda.
10.Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 188 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab tuvastatud asjaoludel vaadelda konkludentse taganemisena lepingust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-08, p 16). 13.-18.01.2015 ei saanud hageja kostjaga ühendust ning 09.02.2015 kl 13.52 e-kirjas nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist (tl 39, tõlge 43). Seega on hageja konkudentselt lepingust taganenud kulutuste hüvitamise nõudmisega. Kostja leiab, et tegemist ei olnud olulise lepingu rikkumisega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja teavitas hagejat enne tähtaja saabumist, et ei saa lepinglist kohustust täita. Tähtaja saabumisel kostja töid üle ei andnud. Reeglina tuleb töövõtulepingu puhul anda töövõtjale täiendav tähtaeg (VÕS § 116 lg 4). Käesoleval juhul ei pidanud hageja kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks andma, sest kostja teatas, et ta oma kohustust ei täida. Seega on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks olnud tulemust.
11.Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
12.Hageja nõuab kostjalt hinnavahe hüvitamist. VÕS § 135 lg 1 järgi kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Hageja tellis õmblustööd teiselt töövõtjalt tasuga 1988 GBP (tl 46). Vaidlustamata andmetel pidi hageja kostjale tasuma 934,25 GBP. Asendustehingust tuleneva hinna vahe on (1988 – 934,25) 1053,75 GBP. Hageja on arvutanud summad eurodesse 05.02.2018 kursiga 1,13.
Kostja ei ole arvutuskäiku vaidlustanud. Kui kostja leidis, et asendustehingu tasu on ebamõistlikult kõrge ning tegemist ei ole turuhinnaga, siis tulnuks kostjal oma väidet tõendada. Kohtu hinnangul on asendustehing tehtud mõistlikul viisil ning see on tehtud taganetud lepingu asendamiseks. Asendustehingu tingimused ei pea olema identsed algse lepinguga, nt tarneaja osas. Hageja nõue asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1190,73 eurot.
13.Hageja nõuab kostjalt tagastamata voodrimaterjali 62,25 eurot ja kasutatud materjali väärtuse hüvitamist 395,50 eurot. Voodrimaterjali hinda tõendab hageja T. C.F.S.p.A. arvega nr 701470 (tl 48 pöördel – 49). Muu materjali hinda tõendab hageja U.W. Ltd arvega nr 111700 (tl 51 pöördel – 52, tõlge tl 59 pöördel-60). Nõude aluseks on VÕS § 189 lg 2 p 2, 3. Kuna lepingust taganemisel tekkis tagasitäitmise võlasuhe, siis oli kostja kohustatud õmblustöödeks saadud materjali hagejale tagastama. Poolte Skype’i vestluse ja e-kirjadega on tõendatud, et kostja kõiki lepingu täitmiseks saadud materjale hagejale ei tagastanud ega andnud ka üle uuele töövõtjale (tl 99 pöördel, tõlge tl 101 pöördel, e-kiri 25.02.2015 kl 17.04 ja kostja esindaja 26.02.2015 vastus, tl 40 pöördel, tõlge tl 44 pöördel). Skype’i vestluses arutavad pooled kanga asendamist ning kostja on vestluses avaldanud, et tema kaastöötaja võttis kanga kaasa. Osa toodetest jäi valmis õmblemata ning nende riiete materjali ei olnud võimalik enam kasutada, sest sellest olid tehtud väljalõiked. Teine töövõtja, kellega hageja tegi asendustehingu, on 22.01.2015 kl 18.19 e-kirjas avaldanud, et materjali ei ole piisavalt ning et tööde teostamiseks on vaja rohkem kui ühte nädalat (tl 103, tõlge tl 105). Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kanga „Tyrone Grey Classic“ hind oli 17,50 GBP/1 m. Tegemata jäänud pükstele oli arvestatud: 2 m pikkadele pükstele ja 1,5 m lühikestele pükstele. Seega oli raisatud materjali (tegemata jäi 7 paari pikki pükse ja 4 paari lühikesi pükse) 2 m x 7 x 17,50 = 245 GBP ja 1,5 m x 4 x 17,50 = 105 GBP. Hageja on arvutanud summad eurodesse 05.02.2018 kursiga 1,13. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud kostjapoolse olulise lepingu rikkumise tõttu. Kohus ei ole tuvastanud VÕS § 190 lg-s 1 sätestatud hüvitamist välistavaid asjaolusid. Seega on hageja nõue (62,25 + 395,50) 457,75 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Hageja nõuab täiendava kahju hüvitamist. VÕS § 135 lg 3 järgi VÕS § 135 lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei välista ega piira hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust. Kohtupraktikast tulenevalt võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-12, p 15): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja nõuab kostjalt otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist (VÕS § 128 lg 3, 4). Kohus analüüsib kulutusi, mis hageja arvates on seotud kostjapoolse lepingu rikkumisega.
15.Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud tuluna (407,50 GBP) 460,47 eurot, mis tuleneb sellest, et tähtaja rikkumise tõttu pidi hageja tegema kliendile allahindluse. Allahindluse tegemist tõendab hageja B. C.le esitatud arvega nr 14011 (tl 52 pöördel, tõlge tl 60 pöördel). Kohtu
hinnangul on kostja sellise kahju eest vastutav, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kuna hageja rikkus oma teise lepingupartneri ees tähtajalist kohustust, siis sellest tulenevad leppetrahvid ja allahindlused on põhjuslikus seoses kostjapoolse rikkumisega. Seega on hageja nõue 460,47 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Hageja nõuab kostjalt transpordikulude (126 GBP) 142,38 eurot, telefonikõnede (35 GBP) 39,55 eurot, reisikulude (631,17 GBP) 713,22 eurot, Eestis kantud majutuskulude 122,44 eurot hüvitamist. Hageja on arvutanud summad eurodesse 05.02.2018 kursiga 1,13. Hageja tõendab kulutusi kuludokumentidega (lennupiletid tl 46 pöördel – 47, 49 pöördel, tõlge tl 54 pöördel55, 57 pöördel, majutuskulud tl 50, 53, tõlge tl 58, 61, telefonikõned tl 50 pöördel, tõlge tl 58 pöördel, rongipilet tl 51, tõlge tl 59). Arvestades vaidluse asjaolusid leiab kohus, et eeltoodud kulutustest saab lugeda rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga hõlmatuks, ettenähtavaks ja põhjuslikus seoses olevaks telefonikõnedele tehtud kulusid 39,55 eurot. Muude kulude osas leiab kohus, et kostja ei saanud lepingu sõlmimise ajal ette näha, et temapoolse lepingu rikkumise tagajärjel lendab hageja Eestisse, millega kaasnevad kulud, mis on suuremad lepinguga saadavast tasust. Seega on hageja nõue 39,55 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Hageja nõuab kulusid õigusabile (120 + 360) 480 eurot, mida tõendab esitatud võlanõude ja arvetega (tl 62, 65, 68, arvete tõlked tl 121-122). Kohtu hinnangul on kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamise nõude eeldused täidetud, sest õigusteenuse vajaduse tingis kostjapoolne lepingu rikkumine. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kulu suurusele. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seega on hageja nõue 480 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1. Kohus rahuldab põhinõude summas 2628,50 eurot. Perioodi 15.02.2018 - 13.09.2018 eest on viivis (211 päeva) 121,56 eurot. Edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel. Menetluskulud
19.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 73 % ulatuses. Hageja menetluskulud jäävad 73 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad 27 % ulatuses hageja kanda.
20.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulude suurust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 325 eurot, tõlgikulud 53,25 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1480 eurot käibemaksuta (74 ja pöördel, tl 118 ja pöördel). Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 2, § 143 p 1 ja § 144 p 1 alusel.
21.Kohus leiab, et riigilõiv 325 eurot on põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 237,25 eurot (325 x 73 %). Samuti on põhjendatud tõlgikulud 53,25 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 38,87 eurot (53,25 x 73 %).
22.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on
menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
23.Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 120 eurot käibemaksuta. Hageja taotlusel mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
24.Kohus ei nõustu täies ulatuses menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakuluga. Kohus ei pea mõistlikuks hagiavalduse koostamise ajakulu 4 tundi ja 30 min. Hageja lepinguline esindaja on pöördunud kostja poole ka kohtuväliselt. Seega olid esindajale vaidluse asjaolud teada (vt 24.11.2017 vastuskiri, tl 24). Selles osas on kohus rahuldanud hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude 360 eurot. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamise ajakulu (toimingud kuupäevadel 01.02-02.02.2018) 2 tundi. Lisaks vähendab kohus 30.05.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakulu (toimingud kuupäevadel 29.0530.05.2018) ja peab põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks 28.02.2018 täiendatud hagiavalduse ja 15.03.2018 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 2 tundi ja 30 min. Kohus leiab, et vandeadvokaadi puhul saab eeldada, et esitatakse nõuetele vastav hagiavaldus, mistõttu pole täiendav ajakulu puuduste kõrvaldamiseks põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole hüvitatav (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14, p 12). Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Seega on hageja esindaja kulu põhjendatud 4 tunni ja 20 min ulatuses. Tunnitasu 120 eurot arvestades tähendab see 519,60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 379,31 eurot (519,60 x 73 %). Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).
25.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu ei saa kohus kostja menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata.
26.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.