Osaühingu Aktiva Finants hagi M K vastu võlgnevuse 1622,64 euro, intressi 169,71 euro, võla sissenõudmise kulude 25 euro, viivise 331,48 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
2278,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post xxx) Kostja M K (isikukood xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M K Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus (põhinõue) 1622,64 eurot, intress 169,71 eurot, võla sissenõudmise kulud 25 eurot ja seisuga 20. aprill 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 61,56 eurot.
Välja mõista M K Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1622,64 eurolt) alates 21. aprillist 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5.Toimetada otsus M Kile avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
2-18-6176 Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 87% ulatuses M K kanda ja 13% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda.
2.Välja mõista M K Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuludena 348 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M K tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.P G OÜ ja M K (kostja) vahel 18.05.2017 sõlmitud väikelaenu leping nr TL3131669 ja 12.06.2017 sõlmitud väikelaenu leping nr SR3141476, milledest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud, ning kostjale 09.11.2017 saadetud teatis nõude loovutamise kohta Osaühingule Aktiva Finants (hageja). Kohtu selgitused
2.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist.
3.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjaga sõlmiti kaks tarbijakrediidilepingut (VÕS § 402 lg 1 mõttes) ning lepingus nr TL3131669 oli kokku lepitud kohalduvas intressimääras 41,59% aastas ja lepingus nr SR3141476 intressimääras 45,07% aastas. Hageja arvestas
2-18-6176 lepingute järgseid viiviseid vastavalt lepingulistele intressimääradele. Hageja palus seetõttu kostjalt välja mõista lepingu nr TL3131669 järgi sissenõutavaks muutunud viivise summas 183,47 eurot arvutanud määras 41,59% aastas ajavahemiku 01.11.2017 kuni 20.04.2018 eest põhivõlgnevuse summalt 941,60 eurolt ning lepingu nr SR3141476 järgi sissenõutavaks muutunud viivise summas 148,01 eurot arvutanud määras 45,07% aastas ajavahemiku 27.10.2017 kuni 20.04.2018 eest põhivõlgnevuse summalt 681,04 eurolt.
4.Kohus selgitab, et viivise määraks on vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele laenulepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt kostjaga 18.05.2017 sõlmitud laenulepingule nr TL3131669 on intressimäär aasta kohta 41,59% ning 12.06.2017 sõlmitud laenulepingule nr SR3141476 on intressimäär aasta kohta 45,07%. Kohus juhib tähelepanu, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et hageja (viivise) aastamäärad 41,59% ja 45,07% ületavad käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
5.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on laenulepingu nr TL3131669 järgne viivise nõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas perioodi 01.11.2017 kuni 20.04.2018 eest (põhivõla summalt 941,60 eurolt) summas 35,29 eurot ning laenulepingu nr SR3141476 järgne viivise nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas perioodi 27.10.2017 kuni 20.04.2018 eest (põhivõla summalt 681,04 eurolt) summas 26,27 eurot. Ülejäänud (s.o 331,48 eurot – 61,56 eurot = 269,92 eurot) osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata.
6.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest tulenevalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 970 eurot.
7.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on
2-18-6176 õigusabikulu summas 970 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 150 eurot, mis tuleb kostjalt, lähtuvalt alltoodud menetluskulude jaotusest, välja mõista.
8.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 87% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 348 eurot (s.o 400 eurost 87%).
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
10.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
11.Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.