Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja esitas 24.08.2018 kohtule hagiavalduse tõlke eesti keelde. Kohus jättis 29.08.2018 kohtumäärusega hagiavalduse teistkordselt käiguta ning määras hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 07.09.2018 hagiavalduse täpsustused. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud hagiavalduse Julianus Inkasso OÜ vastu. Kohtule esitatud hagiavalduse pinnalt saab kohus järeldada, et hageja soovib kostja vastu esitada mittevaralise kahju nõude. TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; kas hageja on nõus kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; hagihind. Kohus jättis 29.08.2018 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta. Kohus selgitas hagejale, et hageja nõue peab olema selgelt välja toodud ja hageja nõude aluseks olevad asjaolud peavad olema seostatud asjas esitatud tõenditega. Kohus leidis, et hagiavaldusest ei selgu, milles seisneb hagejale tekitatud mittevaraline (moraalne) kahju (millest tulenevalt on see tekkinud) ja miks soovib hageja just summas 3 000 eurot moraalse kahju väljamõistmist. Kohus selgitas hagejale, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb hagejal selgelt välja tuua ning tõendada mittevaralise kahju aluseks olevaid asjaolusid ning hagejal tuleb tõendada neid asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtule jäi ebaselgeks, milliseid rikkumisi või millist tegevust hageja kostjale ette heidab ning milline kahju (tervisekahjustus) on hagejale tekkinud. Kohus kohustas hagejat hagiavalduses selgelt välja tuua, kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjapoolse kohustuse rikkumist/kostja tegevust, rikkumise/tegevuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise/tegevuse ja kahju vahel. Kohus selgitas, et hagejal tuleb selgelt välja tuua, millist liiki rikkumist, mis põhjusel ja ajendil hageja kostjale ette heidab ja et vastav rikkumine on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud (moraalse/mittevaralise) kahjuga. Lisaks eeltoodule määras kohus hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks, kuna asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks avalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Hageja esitas 07.09.2018 kohtule menetlusdokumendi, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud menetlusdokumendis kõrvaldanud hagiavalduses esinevaid puuduseid, mis on välja toodud Harju Maakohtu 29.08.2018 kohtumääruses. Kohtule jääb ebaselgeks hageja nõue ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Lisaks ei ole hageja esitanud kohtule riigilõivu laekumist kontrollida võimaldavaid andmeid ning kohus ei ole ise Kohtute Infosüsteemist tuvastanud, et hageja oleks hagiavalduselt nõutud summas riigilõivu tasunud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9, 10 alusel. Lisaks eeltoodule ja hinnates hageja esitatud nõude väljavaateid, asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse pinnalt ei ole antud juhul võimalik kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitist välja mõista ja selle menetlemine tekitaks üksnes menetlusosalistele kulusid. Kohtu hinnangul ei ole kostjal võimalik hagiavaldusest aru saada, millise kohustuse rikkumist talle ette heidetakse ja sellise hagi menetlemine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.

Arvestades eeltoodut ning tsiviilasja materjale, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine oleks põhjendatud ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel selle perspektiivituse tõttu, kuivõrd esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hageja poolt taotletavat eesmärki. Tulenevalt TsMS §-st 372 lg 4, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, tagastab kohus hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.