2-18-7899/4 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista E M A A kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 900 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus A A (hageja) ja E M (kostja) sõlmisid 10.05.2011 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale 20 000 eurot laenu kostja äri loomiseks. Ajavahemikus 10.05.2011 – 20.05.2011 on kostja täiendavalt laenuks võtnud summa 557,40 eurot. Seega kostja kohustused kokku on 20 557,40 eurot. Laenu saamise kinnituseks kirjutas kostja tähtajatu võlakirja, milles kinnitas raha saamist hagejalt oma ärisse investeerimiseks. Samuti lubas kostja 10.05.2011 saadud raha tagastada poolte vastastikusel kokkuleppel ja jagada kostja ärist saadud tulud poolte vahel võrdseteks osadeks 50/50. Samal päeval toimus raha üleandmine sularahas. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja hagejalt saadud raha kasutama otstarbekalt, st kostja oma ärisse. Vaatamata hageja mitmekordsetele meeldetuletustele tagastada raha pole kostja siiamaani seda teinud. Samuti ei ole kostja nimetanud raha tagastamata jätmise põhjusi. 07.09.2017 saatis hageja esindaja kostjale lepingust ülesütlemise avalduse, milles palus raha tagastada 10 päeva jooksul hagejale. Hageja andis kostjale mõistliku aega raha tagastamiseks, kuid vabatahtlikult ei tagastanud kostja ühtegi eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks