Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-107683/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.09.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1328

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-107683

KOHTUOTSUS

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. september 2018, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-107683

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A. F.’i vastu võla nõudes

1901,79 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn 10618); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind

Kostja: A. F. (isikukood xxx, elukoht hagiavalduse kohaselt xxx; tegelik asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadaannete kaudu). Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt, kuna kostja ei ole kohtule vastanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

2.Välja mõista kostjalt A. F. hageja OK Incure OÜ kasuks tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus 1482,72 eurot, mis sisaldab põhivõlga 1246,08 eurot, intressi 176,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 59,81 eurot.

3.Välja mõista kostjalt A. F. hageja OK Incure OÜ kasuks viivised põhinõudelt (1246,08 eurot) alates 16.06.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.Toimetada tagaseljaotsus kostjale A. F. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24) 13.06.2017 laenulepingu nr 3111123, mille alusel väljastati kostjale laenusumma 1250 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes laenusumma tagastamata. Hagiavalduse kohaselt on leping hageja poolt erakorraliselt üles öeldud alates 08.11.2017. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1246,08 eurot, intress 176,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 179,58 eurot ning edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,066% päevas. 2 (4)

1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt rakendatav viivisemäär põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole välja toonud selle õiguslikku alust ning selgitanud, kas viivisemäär tuleneb seadusest või lepingust. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendis selgitab kolleegium, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti toob Riigikohus välja, et eelduslikult tuleb tühiseks hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 10.05.2016, nr 3-2-1-25-16, p. 13). Käesoleval juhul ei ole hageja oma nõudes selgitanud, milline oli poolte vahel kokku lepitud viivisemäär ning kas hageja sellele ka tugineb. Kohtu hinnangul ei anna viidatud Riigikohtu lahend alust kohaldada tarbijakrediidilepingus automaatselt kolmekordset seadusjärgset viivisemäära olukorras, kus pooled ei ole viivisemääras kokku leppinud. Ka tühise tüüptingimuse osas (kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset määra) on Riigikohus asunud seisukohale, et sellisel juhul saab nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue põhjendatud seadusjärgses määras (lepingu sõlmimise hetkel 8% aastas) ajavahemiku 08.11.2017 – 15.06.2018 eest summas 59,81 eurot (arvestatuna 219 päeva eest viivisemääraga 8% põhivõlalt 1246,08 eurot). Samuti saab eeltoodud põhjendustele tuginedes kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise põhinõudelt alates hagi esitamiseks kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 93% ulatuses kostja ja 7% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 225 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 3 (4)