Elite Power Group Limited hagi Averon International OÜ vastu müügilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 28. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Averon International OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
104 619,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Elite Power Group Limited (registrikood 1063097, Briti neitsisaared), lepingulised esindajad advokaadid Anton Sigal ja Kristiina Reinson Kostja (apellant): Averon International OÜ (registrikood 12617705), lepinguline esindaja Danil Lipatov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja 11. juuni 2018 taotlused ja võtta tsiviilasja toimikusse apellatsioonivastuse lisadena esitatud dokumendid, samuti võtta toimikusse
Harju Maakohtu 28. märtsi 2018 otsus tühistada osas, milles kostja menetluskulud jäid suuremas osas kui 84% kostja kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kostja maakohtu menetluskuludest 16% hageja kanda.
3.Punktis 2 viidatud otsuses tühistada menetluskulude rahaline kindlaksmääramine osas, milles kindlaksmääratud kostja kuludest jäi 16% hagejalt välja mõistmata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 825,60 eurot, ning tasaarvestada see hageja kasuks välja mõistetud hüvitisega vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.
4.Ülejäänud osas jätta punktis 2 viidatud otsuse resolutsioon muutmata, aga täpsustada selle sõnastust vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule ja muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktile 13.3.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kõik kostja kanda.
7.Määrata ringkonnakohtu menetluskulud rahaliselt kindlaks vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.
KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostalt Averon International OÜ-lt hageja Elite Power Group Limited kasuks põhivõlg 86 839,46 eurot ning viivis 10 832,84 eurot ja põhivõla summalt 86 839,46 eurot alates 29. märtsist 2018 viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Maakohtu menetlusekuludest jätta 84% kostja kanda ja 16% hageja kanda.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kõik kostja kanda.
5.Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt.
5.1.Rahuldada hageja taotlus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt summas 8 573,45 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 7 201,70 eurot.
5.3.Rahuldada kostja taotlus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 5 160 eurot ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 825,60 eurot.
5.4.Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt summas 795 eurot ja mõista see summa kostjalt hageja kasuks välja.
5.6.Tasaarvestada punktides 5.1, 5.3 ja 5.4 märgitud rahalised kohustused, mille tulemusena mõista kostjalt Averon International OÜ-lt hageja Elite Power Group Limited kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 7 171,10 eurot.
5.7.Kostjal Averon International OÜ-l tuleb tasuda punktis 5.6 märgitud summalt hagejale Elite Power Group Limited viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (9)
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Elite Power Group Limited (hageja) esitas 22. novembril 2016 Harju maakohtule hagi Averon International OÜ (kostja) vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 86 839,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29 162,48 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 nimetatud määras. Hageja väitel: -
-
-
-
-
-
sõlmisid hageja ja kostja 2. aprillil 2014 müügilepingu (edaspidi „leping“), mille kohaselt kohustus hageja perioodil jaanuar 2014 kuni jaanuar 2016 müüma kostjale lepingus sätestatud tingimustel sünteetilist kummi (edaspidi „kaup“). Kokkuleppe kohaselt pidi kauba hinna ja koguse määrama kindlaks lepingu lisadega; praktikas toimus tellimuste esitamine jm suuliselt telefoni teel; kostja esitas hagejale 2015. aasta alguses neli tellimust, mille alusel hageja tarnis 105,84 t kaupa. Tarnitud kauba eest esitas hageja kuus arvet. Kostja jättis arved osaliselt tasumata; kostja on arvete saamist ja tasumise kohustust kinnitanud arvete tasumiseks tehtud (osaliste) maksetega. Ülekannete selgitused viitavad vaidlusaluste arvete numbritele, st maksed tehti arvete tasumiseks. Samuti tunnistas kostja nõude olemasolu 25. juuni 2016 seisuga poolte vahel 23. – 25. juuni 2015 toimunud kirjavahetusega; arvetel on märgitud tarnetingimised, milleks viie arve puhul on „FCA“ ja ühe arve puhul „CPT“. Kauba äratoomiseks kasutas kostja kooskõlas tarnetingimustega FCA ja CPT transpordifirmade abi, kellele hageja pidi kauba üle andma. Autode laadimiseks suhtlesid kostja töötajad hageja töötajatega põhiliselt skype’i teel. Kostja töötajad andsid hagejale teada, millal ja millised autod kaubale järgi saadetakse. Transpordifirmad kinnitavad, et vaidlusaluste arvete aluseks olev kaup on kätte toimetatud kostjale. Kinnitustes viidatakse autode numbritele, mis klapivad arvetele märgituga ja poolte kirjavahetuses tooduga. Kinnitustes viidatakse ka kauba kogusele, mis klapib samuti arvetega; kostja võlgnevuse jääk on 20 545,60 eurot ja 70 497 Ameerika dollarit. Hagi esitamise seisuga oli Euroopa Keskpanga euro : dollari kurss 1 : 1,0631. Hageja nõuab kokku 86 839,46 euro ( = 70 477 : 1,0631 + 20 545,60) tasumist; lepingu p 6.4 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hilinenud maksetelt viivist 0,5% päevas tasumata summalt. Lepingu p 6.2 kohaselt tuli arved tasuda 100% ettemaksena enne kaupade tarnimist või 30 päeva jooksul kauba tehasest välja saatmise järel. Arvete kohaselt nõudis hageja tasumist ettemaksena, mistõttu hageja nõuab viivist võlgnevustelt alates arvete esitamise päevadest. Sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma on 29 162,48 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
poolte vahel ei ole müügilepingut sõlmitud. Kohtusse esitatud müügilepingu dokument on võltsitud, sest kostja juhatuse liige K Ž ei ole sellele alla kirjutanud; poolte vahel olid küll ärisuhted, aga neid tuleb käsitleda seltsingulepinguna. Seltsingu moodustasid TK (hageja esindaja), K. Ž (kostja esindaja) ja O B (Troyka Sp. z.o.o esindaja); seltsinglased leppisid detsembris 2010 kokku alustada äri seoses sünteetilise kautšuki, keemilise tooraine, toiduainete koostisosade, plastikust graanulite hankimise ja ostumüügi ning valdusühingu asutamisega seoses. Samuti lepiti kokku koostöö kasumi jaotamises võrdsetes osades, ehk 33,33% igaühele; 3 (9)
-
-
-
seltsinglaste panused ühise ärile olid järgmised: hageja esindaja poolt maksuvaba ettevõte, kostja esindaja poolt teadmised ning ärisidemed ja O. B poolt akreditiivid, kuna isikud alustasid äri rahalise panuseta; seltsingulepingu olemasolu kinnitab 4. aprilli 2014 kirjavahetus, milles nähti ette seltsingu arvestuspõhimõtted, aruannete poliitika ja akreditiivid. Ka läbirääkimised pangaga 2015. aasta augustis kinnitavad, et poolte vahel oli seltsinguleping; hageja ei tõendanud, et kostja sai hagis märgitud kauba kätte; väljastatud arved ei tõenda kauba tarnimist ja kättesaamist; I K ei ole kostja töötaja, seega puudus tal õigus kinnitada saldo või tunnistada võla olemasolu.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas 28. märtsi 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 86 839,46 eurot, viivise 10 832,84 eurot ja alates
29.märtsist 2018 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jaotas maakohus selliselt, et 84% hageja kuludest jäi kostja kanda ja kostja kulud kõik kostja enda kanda. Maakohus määras ka kindlaks hagejale hüvitatava kulude summa ja kohustas kostjat tasuma sellelt summalt viivist.
3.1.Esiteks tuvastas maakohus, et kostja kasutas I. K pidevalt oma majandustegevuses. Seda kinnitab I. K e-posti aadress XXXXXXXXX. I. K kirjavahetusest nähtub, et arvete vastuvõtmise ja arvete ning võlaarvestuse vastavuse jälgimisega tegeles kostja juures just tema. Seega saab I. K e-kirju kasutada tõendina müügilepingu olemasolu tuvastamisel.
3.2.Teiseks tuvastas maakohus, et poolte vahel olid ärisuhted ja kostja tasus osaliselt hageja väljastatud arved. Hageja esitatud 2. aprilli 2014 lepingudokument on kohane tõend vaatamata sellele, et kostja vaidlustas tema nimel sellele kantud allkirja. Nii selle kui teiste tõenditega (poolte töötajate kirjavahetus ja skype’i vestlus ning transpordifirmade kinnitused) on tõendatud, et hageja müüs kostjale kaupa, mida hageja omakorda ostis Venemaa tehasest. Seda tõendab kõikidel kõnealustel arvetel olev märge, et kauba päritoluriik on Venemaa ja tarnetingimusteks on tehas FCA Sterlitamak, Venemaa. Kauba veo korraldamine oli seejuures kostja ülesanne. Kauba äratoomiseks kasutas kostja kooskõlas tarnetingimustega FCA ja CPT transpordifirmade abi, kellele hageja pidi kauba üle andma. Autode laadimiseks suhtlesid kostja töötajad hageja töötajatega põhiliselt skype’i teel. Kostja töötajad andsid hagejale teada, millal ja millised autod kaubale järgi saadetakse. Transpordifirmad kinnitavad, et vaidlusaluste arvete aluseks olev kaup on kätte toimetatud kostjale. Kinnitustes viidatakse autode numbritele, mis klapivad arvetele märgituga ning kirjavahetuses tooduga. Kinnitustes viidatakse ka kauba kogusele, mis klapib samuti arvetega.
3.3.Eespool nimetatud tõendite alusel jõudis maakohus järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, millega tarnis hageja kokku 105,84 t kaupa. Tarnitud kauba eest esitas hageja kostjale kuus arvet. Hageja 2015. aasta kontoväljavõtetest ja kontoväljavõtte koondtabelist nähtub, et kostja on hageja arved osaliselt tasunud. Hageja arvestuse järgi on kogu kostja võlgnevus kuue arve alusel 86 839,46 eurot. Selles osas kuulub hageja nõue rahuldamisele.
3.4.Viivise arvestamisel ei saa lähtuda lepingus kokkulepitud määrast, vaid aluseks tuleb võtta VÕS §-s 113 ette nähtud määr, sest kostja on vaidlustanud 2. aprilli 2014 lepingudokumendi ehtsuse. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kuni hagi esitamiseni viivist kokku 10 832,84 eurot. 4 (9)
3.5.Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja nõue kostja vastu tuleneks müügilepingu asemel seltsingulepingust. Kostja käsitluse järgi on seltsingulepingu poolteks hageja esindaja, kostja esindaja ja O. B, kuid nemad ei ole käesoleva vaidluse poolteks.
3.6.Maakohus jaotas hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, aga jättis kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kõik kostja enda kanda.
3.7.Hageja menetluskulud on põhjendatud kogu ulatuses, st riigilõiv 1 500 eurot, tõlkekulu 323,45 eurot ja õigusabikulu 6 750 eurot, kokku 8 573,45 eurot. Hagi rahuldati 84% ulatuses, mistõttu kostjal tuleb hagejale hüvitada 7 201,70 eurot (= 8 573,45 × 84%). Kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud summas 5 160 eurot, mis jäävad kõik kostja enda kanda.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, kontrollida hageja esindaja volitusi ja saata asja maakohtule uuesti lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks ei kontrollinud maakohus hageja esindajate esindusõigust. Teada ei ole, kas isik, kes andis volituse hageja nimelt advokaadile, omab üldse esindusõigust. Teiseks leidis maakohus põhjendamatult, et vaidlus ei ole seotud seltsingulepinguga. Kostja esitatud tõendid kinnitavad, et hageja ja kostja majandustegevus käis läbi seltsingu, mille lõid hageja esindaja, kostja esindaja ja O. B . Kolmandaks ei saa I. K e-kirja arvutuse klappimise kohta lugeda kostjapoolseks saldokinnituseks või võlatunnistuseks, mis tõendaks pooltevahelise müügilepingu olemasolu. Esitatud kirjavahetusest ei nähtu, kas I. K nõustus esitatud andmetega või võla olemasoluga. I. K puudus õigus kinnitada saldo või tunnistada võla olemasolu.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Koos vastusega apellatsioonkaebusele esitas hageja seadusliku ja lepinguliste esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid koos tõlgetega. Lisaks esitas hageja 31. juulil 2018 täiendava tõlke.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus menetluskulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus sisuliselt muutmata, täpsustada tuleb resolutsiooni sõnastust ja põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus rahuldatakse küll osaliselt, aga kostja kannab kõik menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebuse piire ja maakohtu otsuse kontrollimise ulatust.
7.1.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja apellatsioonkaebuse esitas ainult kostja. Kuna kostjal puudub huvi vaidlustada maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, siis on otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
7.2.Kostja vaidlustas maakohtu põhjendused vaid osaliselt. Sisuliselt piirduvad kaebuse väited hageja esindusõiguse puudumise, seltsingulepingu tuvastamata jätmise ja I. K e-kirja ebaõige hindamisega. TsMS § 651 lg-st 1 ja § 652 lg 1 p-st 1 tuleneb, et ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust eelkõige nende väidete piires.
7.3.Siiski annavad TsMS § 652 lg 8 ning TsMS § 656 lg-d 1, 2 ja 4 ringkonnakohtule õiguse korrigeerida maakohtu lahendit kaebuse väidetest sõltumata osas, milles maakohus on menetlusõigust oluliselt rikkunud. Käesoleval juhul on selleks põhjenduste vastuolulisus
2.aprilli 2014 lepingudokumendi tõendina arvestamise osas (järgnevas p 13), kostja menetluskulude jaotamine (p 14) ja resolutsiooni ebatäpne sõnastamine (p 15). 5 (9)
7.4.Poolte esile toodud asjaolude ja kohtutele esitatud tõendite põhjal ei ole üheselt selge, et hageja väidetavatele müügilepingutele või kostja väidetavale seltsingulepingule tuleks kohaldada Eesti õigust. Tsiviilkohtumenetlust iseloomustav dispositiivsuse põhimõte tähendab ka poolte õigust kohtumenetluse vältel kokku leppida vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse suhtes. Kumbki pool ei vaidlustanud maakohtu otsust motiivil, et kohus kohaldas vaidluse lahendamisel Eesti õigust. Sellest saab järeldada, et pooled on Eesti õiguse kohaldamises hiljemalt kohtumenetluses ajal kokku leppinud (vt Riigikohtu 16. veebruari 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-04, p-d 17 ja 18).
8.Juhindudes TsMS § 442 lg 5 esimesest lausest lahendab ringkonnakohus enne kaebuse väidete käsitlemist hageja taotlused tema esindajate esindusõigust tõendavate dokumentide ja nende tõlgete vastuvõtmiseks. Kuna hageja esitas dokumendid lähtudes ringkonnakohtu juhistest ja kostja vastuväidetest, siis tuleb need TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel vastu võtta.
9.Kaebuse esimene väide on menetlusõiguslikust vaatekohast põhjendatud, aga see ei too kaasa maakohtu otsuse muutmist ega tühistamist.
9.1.TsMS § 226 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Viidatud sätte teine lause annab poolele õiguse taotleda kohtult vastaspoole esindajate esindusõiguse kontrollimist. Seaduse teksti sõnastusest ei tulene, et menetlusosalisel ei oleks õigust taotleda advokaadist esindaja esindusõiguse kontrollimist. Kõnealuse sätte kolmanda lause järgi küll eeldatakse advokaadi esindusõigust, aga see ei tähenda, et vastaspoolel puuduks sama sätte teises lauses ette nähtud õigus. Seega pidanuks juba maakohus kostja taotlusel kontrollima, kas hageja esindajatel on esindusõigus, samuti aga seda, kas hagi on esitanud selleks õigustatud isik (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06, p 18; 27. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 19 teine lõik; 16. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-11, p 17 teine lõik).
9.2.Ringkonnakohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja kanti Briti Neitsisaarte äriregistrisse 13. novembril 2006 ja alates 12. juulist 2017 on ettevõtte direktor N. B, kes volitas 12. märtsil 2018 T. K hagejat esindama mh kohtumenetlusi puudutavates küsimustes. T. K omakorda andis 21. mail 2018 volikirja hageja lepingulistele esindajatele ja kiitis heaks nende senised toimingud käesolevas tsiviilasjas (II kd tl 67–72, 85–86).
9.3.Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et T. K sai heaks kiita enne tema volitamist tehtud menetlustoimingud, sh käesolevas asjas hagi esitamise ja hageja esindamise. Nimelt ei nähtu ühestki eelmises alapunktis viidatud dokumendist, et N. B või T. K volitusi oleks piiratud. Juriidilise isiku esindajal on õigus anda heakskiit ka neile toimingutele, mis on tehtud enne tema esindusõiguse tekkimist. TsMS § 227 lg 7 järgi kehtivad menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. Eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse.
9.4.Neil kaalutlustel saab jätkuvalt lähtuda sellest, et hageja lepingulistel esindajatel on esindusõigus ning hageja on hagi esitamise ja tema senise esinduse vähemalt heaks kiitnud. Järelikult pole põhjust jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata ega maakohtu otsust TsMS § 656 lg 1 p 4 alusel tühistada.
10.Kaebuse teine väide ei ole edukas. Maakohus sedastas õigesti, et esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada kostja soovitud seltsingulepingu sõlmimist. Selles osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Pelgalt sellest, et T. K oli huvitatud hagejale 6 (9)
rahastamise korraldamisest ja pooled pidasid kirjavahetust kauba, koguste, hindade ja müügiahela korraldamise üle, ei saa veel järeldada seltsingulepingu sõlmimist. Pigem viitavad nii need asjaolud kui ka kostja tõendid poolte ärisuhetele, sh kauba vahendamisele. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tema viidatud isikud oleksid vahetanud selgeid tahteavaldusi, millest saaks järeldada, et neil oli tahe olla seotud seltsingulepinguga.
11.Kaebuse kolmas väide käsitleb küsimust, kas I. K võis kinnitada saldo või tunnistada võla olemasolu. Maakohus analüüsis kostja samasisulist väidet ja leidis asjakohaselt, et I. K toimingud tuleb omistada kostjale. Selles osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Siiski ei teinud maakohus kõnealusest asjaolust otseselt järeldusi hagi rahuldamiseks. Nimelt tuvastas maakohus vaidlustatud otsuse p-des 17–21 ja 24–26 poolte vahel müügilepingute sõlmimise ja neist tulenevate hageja (müüja) kohustuste täitmise. Neid asjaolusid ega vastavaid põhjendusi ei ole kaebusega vaidlustatud. See muudab kaebuse kolmanda väite aga ainetuks, sest sõltumata I. K kinnitusest tuleks hagi ikkagi rahuldada. Järelikult ei anna kolmas väide alust maakohtu otsust muuta.
12.Vahekokkuvõttena saab märkida, et ükski kaebuse väide ei ole sisuliselt edukas ega anna alust muuta maakohtu lahendit hagi osalise rahuldamise kohta. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus vaidlustatud otsusest nähtuvaid menetlusõiguse rikkumisi, millele kostja kaebuses tähelepanu ei pööratud.
13.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-des 17 ja 18, et poolte vahel on sõlmitud müügileping ja lähtus mh 2. aprilli 2014 lepingudokumendist (I kd tl 9–16), millelt nähtuva kostja esindaja allkirja ehtsuse kostja vaidlustas. Otsuse p-s 30 leidis maakohus, et samas lepingudokumendis kajastatud viivise kokkulepet ei ole pooled siiski sõlminud.
13.1.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 23. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-7999, p 10 esimene lõik koos seal viidatud varasema praktikaga). Otsust vastuoluliselt põhjendades rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1 ja see rikkumine on TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes oluline.
13.2.Maakohus ei eristanud piisava selgusega poolte müügilepinguid ja vastuoluliselt hinnatud
2.aprilli 2014 lepingudokumenti. Samuti eksis maakohus dokumendi ehtsuse kahtluse kõrvaldamiseks kantava tõendamiskoormise jaotamisel. Need puudused saab ringkonnakohus ise kõrvaldada.
13.3.Kui hageja tugineb kirjalikus vormis lepingu sõlmimisele (st lepingudokumendi vormistamisele), siis peab ta seda kostja vastuväite esitamise korral ka tõendama (vrd nt Riigikohtu
18.detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 25). Kui isik väidab, et tema nimel on keegi teine dokumendile alla kirjutanud või vähemalt oma allkirja puudumist, siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul üldjuhul ei ole). Dokumendi ehtsust peab niisiis tõendama pool, kes sellele tugineb, st käesoleval juhul hageja (Riigikohtu
14.septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10). Kuna hageja ei tõendanud lepingudokumendi ehtsust, siis pidanuks maakohus jätma vastava tõendi TsMS § 277 lg 4 alusel otsuse tegemisel arvestamata. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta ja jätta neist välja 2. aprilli 2014 lepingudokumendiga arvestav osa.
13.4.Eelmises alapunktis märgitu ei mõjuta maakohtu otsuse lõppjäreldusi. Nimelt on viivise nõue rahuldatud seadusest tulenevas määras ja igakordsete müügilepingute sõlmimine õigesti tuvastatud teiste tõendite alusel. 7 (9)
14.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust ka menetluskulude jaotamisel. TsMS § 162 lg 1 ei saa kohaldada kostja kulude jaotamisel hagi osalise rahuldamise korral. See annab samuti alust muuta vaidlustatud otsust olenemata kaebuses sellekohaste väidete puudumisest ja toob omakorda kaasa menetluskulude kindlaksmääramise osalise muutmise. Sellega ei välju ringkonnakohus apellatsiooni piiridest, sest koos sisulise lahendiga on kostja vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse.
14.1.Hagi osalise rahuldamise korral tuleb menetluskulud üldjuhul jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel, st kas jätta need poolte kanda võrdsetes osades, jaota võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Viidatud normi alusel teeb kohus kaalutlusotsuse, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on diskretsioonipiire ületanud. Kaalutlusõigust on mh rikutud juhul, kui kohus jätab selle õiguse rakendamisel tehtud valiku põhjendamata.
14.2.Maakohus ei põhjendanud, miks ei kohaldu hageja menetluskulude osas kohaldatud proportsioon 84% : 16% ka kostja menetluskulude osas. Üldjuhul tähendab menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, et üks pool kannab nii enda kui ka vastaspoole kulud teatavas osas ja ülejäänud osas kannab mõlema poole kulud vastaspool. Üldreeglist erinevat kulude jaotust peab kohus põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul sellest reeglist kõrvale kaldumise alust pole.
14.3.Seega tuleb vaidlustatud otsus tühistada osas, milles kostja kanda jäi enam kui 84% tema enda menetluskuludest. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega jätab kostja maakohtu menetluskuludest 16% hageja kanda.
14.4.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud otsuses tühistada ka menetluskulude rahaline kindlaksmääramine osas, milles kindlaksmääratud kostja kuludest jäi 16% hagejalt välja mõistmata. Maakohus määras kindlaks, et kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud olid 5 160 eurot. Kuna hageja peab sellest hüvitama 16%, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 825,60 eurot ( = 5160 × 16%). Ülejäänud osas jättis maakohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks põhjendatult rahuldamata.
15.Lõpuks rikkus maakohus TsMS § 442 lg-st 5 tulenevat kohustust sõnastada otsuse resolutsioon selgelt ja viisil, et see oleks täidetav. Ka seda rikkumist peab ringkonnakohus oluliseks. Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas ei märkinud maakohus summat, millelt tuleb viivist arvutada. Kuna samas punktis on enne nimetatud kahte rahasummat, siis ei ole selline sõnastamine ringkonnakohtu hinnangul piisav. Kirjeldatud puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada märkides otsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses viivise arvutuse alusena kostjalt hageja kasuks välja mõistetud põhivõla summa ehk 86 839,46 eurot.
16.Olenemata kaebuse osalisest rahuldamisest jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, sest ükski kaebuse väidetest pole edukas ja maakohtu otsus jääb kaebusega vaidlustatud ulatuses sisuliselt muutmata.
16.1.Ringkonnakohus saab määrata hüvitatavad kulud kindlaks rahaliselt, tulenevalt kulude jaotusest tuleb seda teha hageja kulunimekirja põhjal.
16.2.Hageja menetluskulude nimekirja ja sellele lisa kohaselt olid tema menetluskulud ringkonnakohtus õigusabikulud 9,3 t eest tasumääradega 140 ja 160 eurot, kokku taotleb hageja ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamist summas 1 350 eurot (ei sisalda käibemaksu).
16.3.Põhjendatud ja vajalikud toimingud hageja menetluskulude nimekirjas märgitust on vastuse koostamiseks 4 t ulatuses tasumääraga 140 eurot/t, dokumentidega tutvumine ja esindusõigusega seonduvad täiendused kummagi esindaja osas 0,25 t ulatuses, st vastavalt tasumääradega 140 eurot ja 160 eurot ning kliendiga suhtlemine 1 t tasumääraga 160 eurot. 8 (9)
Kokku on vajalik ja põhjendatud hageja õigusabikulu ringkonnakohtus 795 eurot ( =4,25 × 140 + 1,25 × 160). Ülejäänud osas ei olnud kahe esindaja osalemine vajalik ega põhjendatud või kulus esindajatel toiminguteks enam aega, kui kohus saab lugeda põhjendatuks. Välja arvatud esindusõiguse tõendamine, ei olnud vaidluses ringkonnakohtus uusi aspekte. Neil kaalutlustel jääb rahuldamata hageja taotlus 555 euro ( = 1350 – 795) hüvitamiseks.
16.4.TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi on võimalik poolte kasuks vastastikku välja mõistetud menetluskulude hüvitiste summad tasaarvestada. Kostjal tuleb maakohtu menetluskuludest hagejale hüvitada maakohtu määratud summa 7 201,70 eurot (maakohtu otsuse p 48) ja ringkonnakohtu menetluskuluna 795 eurot (käesoleva otsuse p 16.3). Hageja omakorda peab kostjale hüvitama 825,60 eurot (käesoleva otsuse p 14.4). Kokkuvõttes peab kostja hagejale hüvitama 7 171,10 eurot ( = 7201,70 + 795 – 825,60).
16.5.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 ja hageja taotlusest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et eelmises alapunktis kirjeldatud tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise summalt tuleb tasuda viivist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.