Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-11604

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2018. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-11604

Tsiviilasi

Sxxxxx Sxxxxxx avaldus tema enda pankroti pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): Sxxxxx Sxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxost: x

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta Sxxxxx Sxxxxxxxpankrotiavaldus läbi vaatamata, kuna võlgnik on avalduse tagasi võtnud.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud (riigilõiv 10 eurot) Sxxxxx Sxxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik Sxxxxx Sxxxxxx esitas 01.08.2018. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul on võlgasid kokku vähemalt 13000 euro ulatuses. Maksejõuetuse põhjusena nimetab võlgnik suutmatus leida uut töökohta terviseseisundi tõttu.

Vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaani p.28 edastati avaldus Viljandi kohtumajast lahendamiseks Jõgeva kohtumajja. 21.augustil 2018 esitas SxxxxxxSxxxxxxkohtule avalduse sooviga pankrotiavaldus tagasi võtta. Talle on tekkinud töine sissetulek ja võlausaldajatega on leitud üksmeel. 31.08.2018 esitas S.Sxxxxxx avalduse digitaalselt allkirjuastatuna. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et SxxxxxxSxxxxxx avaldus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks on käsitatav nõude tagasi võtmisena TsMS § 424 tähenduses. TsMS § 424 lg.1 sätestab: hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetlus elõpuni. Käesolevas asjas ei ole tegemist hagimenetlusega, kuid hagita menetlusele, s.h. pankrotimenetlusele kohaldatakse PankrS § 3 lg.2 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 15 lg.3 järgi on ajutise halduri nimetamata jätmine ja pankrotimenetluse käivitamata jätmine lubatud vastavate aluste olemasolul, s.h. lg.3 p.7 järgi- kui esinevad muud seaduses sätestatud aluse ja § 14 lg.1 p.3: kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. PankrS § 31 lg.2 sätestab: olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lg.3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Käesoleval juhul on füüsilisest isikust võlgnik soovinud, et tema maksevõimetuse küsimust kohus ei arutaks. Füüsilisest isikust võlgniku suhtes ei kehti kohtu kohustus igal juhul tegeleda isiku maksejõuetuse küsimusega. Käesoleval ajal on võlgnik teatanud, et ta soovib avalduse tagasi võtta ja TsMS § 424 lg.1, § 423 lg.1 p.2 järgi loeb kohus, et avaldaja on avalduse tagasi võnud ja avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 426 lg.1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga ... samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Sama kehtib ka hagita menetluse kohta. Võlgnik on arusaadavalt selgitanud avalduse tagasi võtmise põhjuseid. TsMS § 168 lg.2, § 172 lg.1 j alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Asjas on menetluskuluks võlgniku poolt tasutud riigilõiv 10 eurot.