30. august 2018 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-1302
Tsiviilasi
Lincona Konsult AS hagi Toitlustuse Invest OÜ vastu võla, kahju hüvitamise, viivise ja edasise viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4559.70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Lincona Konsult AS, registrikood 10011281, asukoht Pärnu mnt 139E1/13, Tallinn, lepinguline esindaja Ferenc Koso Kostja Toitlustuse Invest OÜ (endise ärinimega M&G Toitlustus OÜ), registrikood 12127295, asukoht Randla tn 13-101/104, Tallinn
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lincona Konsult AS hagi Toitlustuse Invest OÜ vastu.
2.Välja mõista Toitlustuse Invest OÜ-lt Lincona Konsult AS kasuks põhivõlgnevus 3000 (kolm tuhat) eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 25.01.2017 seisuga 361.20 eurot, viivis määras 0,07% päevas alates 26.01.2017 põhivõlgnevuselt (3000 eurolt) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni ning kahjuhüvitis 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot.
3.Toimetada kostjale kohtuotsus kätte avalikult, selle resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 650 (kuussada viiskümmend) eurot, mis mõista Toitlustuse Invest OÜ-lt Lincona Konsult AS kasuks välja. Nimetatud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud
Tsiviilasi nr 2-17-1302 ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
Sisulised asjaolud, esitatud nõuded, tõendid ja vastuväited, menetluse käik
1.Vastavalt hageja Lincona Konsult AS esitatud hagile (tl 2-5) müüs hageja kostja Toitlustus Invest OÜ-le (müügilepingu sõlmimise ajal ärinimega M&G Toitlustus OÜ) kaupa (põrandakate) ja väljastas kostjale selle eest arve summale 4746.80 EUR (arve tl 6). Kostja juhatuse liige A. K. võttis kauba vastu ja kinnitas seda arvel oma allkirjaga. Kostja kohustus tasuma kauba eest arvel märgitud tähtajaks (05.08.2016). Kostja täitis oma kohustuse osaliselt ja on tasunud arvest 1746.80 EUR, tasumata on 3000 EUR. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3000 EUR, viivise arvel märgitud määras ehk 0,07% päevas hagi esitamise seisuga 361.20 EUR ja viivise alates hagi esitamisest 26.01.2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni samas määras. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt kahju hüvitamiseks 432 eurot, mis seisnes OK Incurele makstud teenustasu võlgnevuse sissenõudmiseks kostjalt. Tegemist on kohtuvälises menetluses tehtud lisakuluga, mida poleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud nõuetekohaselt.
2.Kostja esitatud hagivastuse (tl 49-52) kohaselt möönab kostja, et on hagejalt kauba saanud. Hageja leiab aga ekslikult, et kostja on kauba, arvel märgitud koguses vastu võtnud ning sellest tulenevalt on jätnud kohustused täitmata. Kostja poolt tellitud sisekujundaja soovis tellida hagejalt arvel nimetatud vaipkatet ning esitas selle tarbeks hageja esindajale S. K.`ile ruumide plaani (tl 53). Seejärel lepiti hagejaga ning hageja poolt valitud vaipkatte paigaldajaga (Teket AP OÜ) kokku ruumide ülevaatus, et välja arvestada vaipkatte koguseline vajadus. Seejärel tellis hageja vastavalt enda poolt võetud mõõtudele vaipkatte. Vaipkatte paigalduse järgselt Teket AP OÜ poolt jäi tarnitud katet suures koguses üle, millele juhtis kostja koheselt ka hageja tähelepanu ning hageja esindaja S. K. lubas leida hageja enda poolt enamtellitud vaipkattele lahenduse ja arvele sisse viia parandused.
3.Vaatamata sellele esitas hageja arve, millest oli tehtud ettemaks summas 2500 eurot kogusele, mis oli tema enda poolt tellitud, s.t summas 4746.80 eurot ja koguses 198 m2. Hageja ja kostja leppisid veelkord kokku, et kostja teeb osalised maksed ning hageja korrigeerib arve. Kostja saatis 29.08.2016 vastavalt kokkuleppele maksekorralduse summas 1246.80 ning märkuse ja meeldetuletuse koguste osas (tl 54). Vaatamata sellele, edastas hageja esindaja kostjale teadmata põhjusel hageja raamatupidamisse ainult osa kostja pöördumisest ning kustutas sellest omavoliliselt olulise info puuduste kohta mille avastas kostja alles käesolevas vaidluses (tl 55-56). Seega ei saa vaidlust olla selles, et hageja kostja poolt esitatud pretensioonidest ja kokkulepetest teadlik ei olnud. Ka ruumide plaanil on selgelt nähtav, et pind, millele vaipkatte saab paigaldada, ei saa olla suurem kui 140 m2. Seda omakorda kinnitab 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-17-1302 hageja enda poolt valitud paigaldaja ning mõõtmisel kaasatud Teket AP OÜ poolt esitatud paigaldusarve (tl 57). Sellest on selgelt nähtav, et vaipkatet on paigaldatud 142 m2 (154-12m2 PVC katet = 142m2). Seega on hageja omal riisikol tellinud vaipkatet rohkem vähemalt 56 m2 (198-142=56), mis on rahalises väärtuses 2049.60 eurot (56 x 36.60 = 2049.60).
4.Kostja tasus 06.09.2017 veel hagejale kokkulepitult 500 eurot ning jäi ootama parandatud arvet. Hageja aga jättis kokkuleppe täitmata ning pöördus hoopis septembris Kreedix OÜ poole võlgnevuse väljanõudmiseks. Seega on hageja ise oma tegevusetusega ennast asetanud olukorda kus tal puudub õigus kostjalt nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on eeltoodule tuginedes ning arvestades hageja senist käitumist põhjendatud kahtlus, et hageja ei täida endale võetud lepingust tulenevat vastastikust kohustust, s.t muuta väljastatud arve vastavaks tegelikule olukorrale. Kostja hinnagul on ta piisavalt juhtinud nii hageja kui tema esindajate tähelepanu sellele, et käesolevas võlasuhtes on tegemist vastastikuse kohustuse täitmisega ning kostjal on õigus endapoolsed kohustused jätta täitmata. Kostja peab veel vajalikuks märkida, et Hageja on viivise arvestuse esitanud arvestusega 0,07 % päevas ning viitab, et selline õigus tuleneb esitatud arvest. Kostja sellega ei nõustu. Sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Kostja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, milles kolleegium on seisukohal, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks. Lisaks märgib kostja, et sama põhimõte kehtib ka vaipkatte koguse osas kui hageja peaks edasises menetluses arvel toodud tingimustele tuginema. Kostja kordab veelkord, et vajaliku mõõtmise ja sellele vastava koguse tellimise teostas hageja iseseisvalt.
5.Kokkuvõtvalt märgib kostja, et kuna hageja on jätnud endapoolsed kohustused täitmata puudub tal igasugune õiguslik alus nõuda hagiavalduses toodud põhivõlgnevust, sellelt arvestatud viivist ning kahju. Lisaks on hageja eksinud ka mh hea usu-, ning mõistlikkuse põhimõtte vastu, muutes omavoliliselt kostja e kirja, pöördudes erinevate inkassoettevõtete poole ning edastades neile väärinformatsiooni jne - ajal kui kostja omapoolset kokkulepet täitis.
6.Hageja märgib oma 17.05.2017 seisukohas (tl 61-62), et sai kostjalt joonise põrandakatte (vaiba) tellimiseks kostja heaks töötanud sisekujundajalt (joonis tl 63). Vaiba laiuseks oli 4m ja mustrisammuks 80 cm, paigaldaja lisas veel 20 cm, kuna hoone, kuhu vaip tuli paigaldada, oli vana ja seinad ei olnud sirged. Paigaldatud vaipkatte mustrisammu puhul tekkis ülekulu 26,4 m2, samuti tekkis ülekulu 12m2 seoses sellega, et osadesse kohtadesse vaipa ei paigaldatudki (paigaldati pvc-kate), millest aga hagejat eelnevalt ei informeeritud. Ülekulu tekkis ka esiku väljalõike kohast, vaheseintest ja eraldi paigaldatud jäägi kohtadest kokku 30 m2 ulatuses.
7.Kostja väidab, et juhtis tähelepanu esimest korda suurele ülekulule peale katte paigaldamist, mis hageja kinnitusel ei vasta tõele. Kostja esindaja helistas enne ettemaksu tasumist ja vaipkatte tellimist telefonitsi ja uuris ülekulu kohta, peale hageja töötaja S. K.i poolseid selgitusi tasuti kostja poolt ettemaks ja vaip sai tellitud. Pärast katte paigaldust kohtusid S. K. ja kostja juhatuse liige A. K. objektil, kuhu vaip paigaldati ja alles siis selgus, et teatud kohtadesse paigaldatakse keraamiline plaat või pvc. S. K. hageja esindajana ei ole lubanud arvele sisse viia parandusi. S. K. lubas kostjale osutada abi vaiba müümisel pärast arve tasumist (komisjonimüük, suunata sarnase toote otsingul mõni klient tema poole). 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-17-1302 S. K.i juuresolekul allkirjastas A. K. omakäeliselt arve ja helistas raamatupidamisele, et lasta tasuda arve, mida ei ole tänaseni tehtud. Enne allkirjastamist sai uuesti kostjale selgitatud, millest on tingitud ülekulu ja et kui hageja poole pöördub mõni klient, kes soovib sarnast toodet ja on tellimusega kiire, siis suuname ta kostja poole. Enne Kreedix OÜ poole pöördumist ei vastanud A. K. hageja telefonile ja teda sai ka sms-i teel informeeritud, et palume tasuda arve või oleme sunnitud edastama nõude edasi. Samuti ei reageerinud A. K. OK Incure OÜ kirjadele ja telefonikõnedele, mistõttu tuli hagejal enda õiguste kaitseks hagiavaldus esitada. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et kostja poolsed vastuväited on otsitud ja paljasõnalised. Kostjaga on enne tehingut üksikasjalikult läbi räägitud, kostja on kauba kätte saanud ja kinnitanud seda oma allkirjaga. (arvel on märgitud, et kostja nõustub kauba kvaliteedi ja kogusega). Hageja on seisukohal, et kuna kostja esiteks on kinnitanud, et tal puuduvad kauba osas pretensioonid ja teiseks ei ole enne 02.05.2017 kauba ega arve osas ühtegi pretensiooni esitanud on kostja ca aasta hiljem esitatud vastuväidetega minetanud õiguse neid esitada praegu ja hagejal on jätkuvalt õigus nõuda arve tasumist. Viivise määr, millele kostja vastu vaidleb, oli märgitud nii kostja poolt allkirjastatud arvel kui ka täiendavalt 30.08.16 kostja enda poolt lisatud e-kirjas, mistõttu pidi kostja olema teadlik, et hageja rakendab taolist viivise määra. Kostja ei ole viivisemäärale, mis saadetud 30.08.2016 kirjas, vastu vaielnud. Juhul, kui kohus leiab, et viivise määras taolises suuruses ei ole poolte vahel siiski täiendavalt kokku lepitud, palub hageja alternatiivselt välja mõista kostjalt seaduslikud viivised.
8.Kostja esitatud täiendava vastuse (31.05.2017, tl 68-69) kohaselt nähtub hageja esitatud jooniselt, et hageja on ise teinud omakäeliselt vaipkatte koguselisi arvestusi ja saanud selleks 146m2 ja suure tõenäosusega siis koos ülekuluga 155m2. Kostja peab siinkohal vajalikuks märkida, et plaanil märgitud positsioon V pindalaga 10,6 m2 on algusest peale planeeritud katta PVC kattega. Kuna nii hageja ise, kui ka varasemalt märgitud ja hageja poolt valitud ning tellitud paigaldaja käisid objektiga enne vaiba tellimist tutvumas, sh mõõtmas vajalikke koguseid, siis jääb Kostjale arusaamatuks miks on hageja arvestanud positsioonile V vaipkatte. Eelnimetatud positsiooni asukohas on teeninduslett ning sinna on algusest peale soovitud PVC katet. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas hageja oma ala spetsialistina sellesse kohta üldse vaipkatet arvestas. Isegi kui hageja ise eksis ruumi spetsifikatsioonis kohtadega, kuhu vaipkatet sooviti või jäi tal midagi arusaamatuks oleks ta pidanud põrandakatete müüjana sellest vastuolust kostjat teavitama. Seda kõike kinnitab ja tõendab nii hageja enda poolt esitatud plaanil olev arvestuskäik (146 m2), kui ka Kostja poolt varasemalt tõendina esitatud Teket AP OÜ poolt väljastatud paigaldusarve. Kostja kordab siinkohal varasemalt toodut, et vastavalt arvele paigaldati 142m2 vaipkatet.
9.Eelmärgitud menetlusdokumentide esitamise järel pidas kohus mõistlikuks määrata asjas kohtueelistung asjaolude selgitamiseks. 22.09.2017 kohtueelistung lükkus edasi kostja taotlusel, 10.11.2017 kohtueelistungile eelnevalt palus kostja viia istung läbi tema esindaja osavõtuta (protokoll tl 100-102). Hageja selgitas, et vaipade paani mõõdu tõttu tekib ülekulu, samuti tegi kohus ettepaneku täiendavate selgituste/tõendite esitamiseks. Menetlus jätkus kirjalikult (kostja oli juba esialgses vastuses kirjaliku menetlusega nõustunud).
10.Hageja esitas 01.12.2017 (lisad esitas 22.01.2018) veel ühe menetlusdokumendi (tl 105106), milles selgitas kauba müügiprotsessi järgnevalt. Kostjat esindas tehingus sisekujundaja A. S. (OÜ Annekat Sisustus [email protected]). 8.06.2016 saadeti adressaadile [email protected] tellitava vaiba kohta pildid (tl 113-115). Töid teostati plaani (tl 116) järgi. Ruudustiku visandas joonisele sisekujundaja A. S., muud märkmed tegi S. K. paigaldaja poolt teostatud mõõtmiste ja arvutuste alusel. 13.06.2016 tegi hageja 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-17-1302 müügipakkumise MP1602547 ja edastas selle adressaadile [email protected] (tl 117118) Paigaldajaks soovitas hageja Teket AP OÜ, kes on läbinud spetsiaalse Ege vaiba paigalduse koolituse. 08.07.2016 saatis hageja adressaadile [email protected] tellimuse kinnituse MT1618385 (tl 119-120) ja palus tasuda ettemaksu MT 1618385 08.07.2016 198 m2 vaiba eest, hind 31 EUR m2, summa kokku 6138 + KM =7365.60 EUR. Ettemaksu arve palus sisekujundaja vormistada kostja nimele, keda ta esindas. Tellimusele oli lisatud märge vaiba paanide pikkuste kohta ning märge, et tellimus jõustub pärast ettemaksu tasumist. Hr K. (kostja seaduslik esindaja) helistas enne ettemaksu tasumist hagejale, kes jagas selgitusi vaiba koguse arvutuste kohta. Ettemaks 2500 eurot laekus kostja poolt 11.07.2016 SEB panka ja tellimus jõustus. Vaip paigaldati ja hageja väljastas arve MA1619521 29.07.2016 198 m2 30.50 EUR m2 summa 7246.80 – ettemaks 2500 = 4746.80 (hagi aluseks olev arve). 16.08.2016 saatis hageja kostjale arve aadressile xxx kell 10.44. 29.08.2016 saatis kostja maksekorralduse koopia ja tasus arvest 1246.80 eurot, (tl 121-123) viidates, et järgmine makse lähipäevil. Kostja esindaja kontakteerus hageja esindaja K. V. ́ga e-kirja teel 16.08.2016 kell 13.25 ja mainis, et soovis saada hinnasoodustust (tl 124-126). Oma kirjas väidab kostja, et talle telliti materjali rohkem 700 euro eest. Hageja on põhjendanud ülekulu mustri sammu, mõõtude ja sisekujundajalt saadud valeinformatsiooniga. Vaiba paigalduse järgselt kohtus kostja hagejaga objektil, kuhu vaip paigaldati ja siis selgus, et osa ruumist kaetakse plaadi või PVCga. Hageja pakkus kostjale pakkus võimalust aidata vaiba ülejääke müüa. Hageja kohtus kostjaga objektil ja edastas kostjale arve, mille klient allkirjastas ja helistas hageja juuresolekul raamatupidamisele, paludes see tasuda. Laekumist ei toimunud. 01.09.2016 saatis hageja kostjale e-kirja teel teate (tl 127) mittetasumise korral võla üleandmisest inkassosse. 06.09.2016 laekus kostja poolt hagejale 500 eurot ja seega võla jäägiks jäi 3000 eurot (hagi nõude põhisumma). Hageja lisab tõendina paigaldaja (Teket AP OÜ) selgituse tööde teostamise kohta ajavahemikul 28.07-29.07.16 (tl 108).
11.Pärast nimetatud menetlusdokumenti ei osalenud kostja enam menetluses sisuliselt. Kostja vahetas asukohta, ärinime ja juhatust (A. K. teavitas sellest kohut 26.03.2018) ning kohtu nõuet omapoolsete seisukohtade esitamiseks enam ei täidetud. Kuna posti ega e-posti teel ei olnud enam võimalik kostjale menetlusdokumente edastada, avaldas kohus nii seisukoha esitamise nõude (21.05.2018) kui kirjaliku menetluse määruse (02.07.2018) väljaandes Ametlikud Teadaanded. Mingeid täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud ka hageja, menetluskulude nõue on hagejal väljendatud hagiavalduses. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
12.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
13.Käesoleval juhul ei vaidle pooled selles, et hageja müüs kostjale kaupa (vaipkatet). Kirjalikku müügilepingut küll ei sõlmitud, kuid seadus seda ka ei nõua. Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Vaidlus on poolte vahel selles, et kostja väitel kulus vaipa kostja toitlustuskoha põranda katteks liiga palju ning kostja ei ole nõus ülekulu hüvitama. Arvestades esitatud tõendeid, eelkõige vaiba 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-17-1302 paigaldanud Teket AP AS projektijuhi selgitust (tl 108), ei saa kohus kostja vastuväidetega vaiba liigsuure koguse osas nõustuda. Äsjanimetatud tõendis on üksikasjaliselt välja toodud vaipkatte suuruse arvutuskäik, vajadused selle 49,5 jooksva meetri (vaiba laius 4m, seega kokku 198m2 mille osas on ka arve esitatud) paigaldamiseks, mis olid tingitud mustrisammust, kõveratest seintest ja osalt ka sellest, et paigaldaja ei olnud mõõtmise aja teadlik, et baarileti alusele pinnale vaipa ei tule. Vaipkatte aluse pinna oli plaanil (kattuvad plaanid nii tl 63 kui 115) märgistanud sisekujundaja A. S., keda käesoleval juhul saab käsitleda kui kostja/tellija esindajat. Oluline on siinkohal märkida, et käesoleval juhul oli hageja üksnes vaiba tellija/müüja, vaipkatte paigalduse osas esitas paigaldaja kostjale eraldi arve (tl 57), ja seega oli kostja ja paigaldaja vahel eraldi õigussuhe (töövõtuleping). Kuivõrd paigaldaja oli antud juhul lõplike mõõdistuste teostaja, ei pidanud hageja tegema iseseisvalt mingeid arvutusi vajalike vaiba koguste osas ja seega ei saa hagejale ka ette heita vaiba ülekulu (Teket AP OÜ arve ja selgituse kohaselt oli ülekulu 56m2). Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et poolte vahel olnuks kostja väidetud kokkulepe esitatud arve muutmiseks/vaiba koguse vähendamiseks, arve muutmise soovile viitab küll kostja tolleaegse juhatuse liige A. K. e-kiri 16.08.2016 (tl 124), kuid hagejat esindanud S. K. on samas selgitanud, miks ei saa ülekulu juba tellitud ja paigaldatud vaiba puhul maha arvestada. Seega ei ole põhjendatud ka kostja seisukoht, et kuni uue arve esitamiseni olnuks tal õigus võla tasumisest keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel. Vaidlust esitatud arve aritmeetilise õigsuse ja tehtud ettemakse (2500 EUR) ning hilisemate osamaksete (1246.80 + 500 EUR) osas ei ole. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tema juhatuse liige on isiklikult arve vastu võtnud ja selle ka allkirjastanud (tl 6). Kostja juhatuse liikme allkirjastatud arvele on eraldi märgitud viivisemäär 0,07% päevas ja hoiatus, et arve mittetähtaegsel tasumisel alustatakse inkassomenetlust (arvet valvab OK Incure).
14.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et hageja nõuded on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostja ei ole kohaselt täitnud temale müüdud ja kättesaadud kauba eest maksmise kohustust (VÕS § 208 lg 1) ja on jätnud arvest nr MA1619521 tasumata 3000 EUR. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik kohustust rikub. Samuti võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, milleks muuhulgas on ka VÕS § 128 lg 3 kohaselt mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks, nagu kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja pidi arvet allkirjastades ja vastu võttes (millist kohustust talle ei tulenenud) saama teada, et hageja võib alustada inkassomenetlust. Seega on hageja nõue inkassoteenusele summas 432 EUR põhjendatud, tegemist ei ole ebamõistlike kuludega põhivõlga arvestades, kuivõrd inkassomenetluse eesmärk oli ära hoida kohtumenetlust, mille kulud on veelgi suuremad. Samuti on põhjendatud hageja viivise nõue VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi summas 361.20 hagi esitamise seisuga (arvutusi kostja vaidlustanud ei ole). Viivisemäära osas leiab kohus, et kuivõrd kostja võttis hageja esitatud arve isiklikult allkirjastades vastu ning arvel on viivisemäär märgitud, aktsepteeris kostja nimetatud viivisemäära, kuivõrd ei ole ka hilisemalt (enne kohtumenetlust) seda vaidlustanud. Ainsad pretensioonid olid kostjal tellitud kauba koguse osas. TsMS § 367 kohaselt saab hageja nõuda viivist edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-17-1302 menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hagis märgitud menetluskulude nõudega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv 400 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Samuti on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 2,5 tundi materjalidega tutvumiseks, hagi koostamiseks ja kohtusse esitamiseks hinnaga 100 eurot tund (mis on kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu määr), käibemaksu ei lisandu. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud.
16.Kuivõrd kostjale ei ole pärast asukoha, ärinime ja juhatuse muutmist olnud võimalik menetlusdokumente kätte toimetada ja seda on tehtud avaliku kättetoimetamise läbi, tuleb ka käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.