Kostja Osaühing Kuldlan (registrikood 10263568), seadusjärgne esindaja V Z (e-post: xxxx) Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 663,35 eurot, 31.08.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 162,79 eurot ning viivis tasumisele kuuluvast põhinõudest (663,35 eurot) kuni põhinõude täitmiseni alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 määraga 0,07% päevas ja alates 01.01.2018 määraga 0,02% päevas.
4.Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja ning 10% ulatuses hageja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 567 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
2-17-10507 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Korteriühistu Rummu Aia 7; Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Aia tn 7 korteriühistu (edaspidi hageja) esitas 09.07.2017 hagiavalduse Osaühingu Kuldlan (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hageja taotleb 02.09.2017 täpsustuse kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus (majanduskulude võlgnevus) 722,42 eurot ajavahemikus 01.04.2016 kuni 08.02.2017 esitatud kommunaalteenuste eest, ajavahemiku 26.05.2016-31.08.2017 eest sissenõutavaks muutunud viivis 175,20 eurot ja sissenõutavaks muutumata viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,07% päevas. Kohtuistungil täpsustas hageja, et nõuab veel sissenõutavaks muutumata viivist kuni 31.12.2017 määras 0,07% päevas ning alates 01.01.2018 määras 0,02% päevas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejaks oleva korteriühistu liige. Kostjale kuulub mitteeluruum MK asukohaga Aia 7, Rummu. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, mille kohaselt ei saa kostja olla korteriühistu liige. Ka mitteeluruumid on korteriühistu liikmeteks. Kostja sai korteriühistu liikmeks Vasalemma vallalt mitteeluruumi ostmisega. Kostja ei ole vaatamata hagejapoolsele teavitusele ise avaldanud soovi osaleda korteriühistu üldkoosolekutel. Kostjale on saadetud kutsed juriidilise asukoha postkasti, sarnaselt arvetele. Kuivõrd kostja on korteriühistu liige, vastutab ta samasuguselt teiste liikmetega korteriühistu majandamise korraldamise eest ning on kohustatud tasuma majandamiskulusid. Seaduses ei ole sätestatud eluruumide ja mitteeluruumide erisust kulude arvestamisel. Korteriühistu hooldus- ja heakorra tasu kehtestati 02.04.2016 üldkoosoleku otsusega. Otsuse kohaselt tuleb küttesüsteemi renoveerimiseks tasuda ajavahemikus 01.04.2016-30.09.2016 1 euro m2 ja alates 01.10.2016.31.03.2017 0,4 senti m2. Hageja juhatuse 10.03.2016 otsusega otsustati ümardada haldustasu 0,1 euroni ruutmeetri kohta kuus, hooldus- ja heakorratasu 0,1 euroni ruutmeetri kohta kuus varasema 0,0959 asemel. Sama juhatuse otsusest nähtub kostja teavitamine 02.04.2016 üldkoosoleku otsusest. Hageja juhatuse 22.10.2016 otsusega otsustati arvestada kostjale kuuluvates ruumides kütte hinnaks 5% maja eluruumide ruutmeetri küttehinnast ja teavitada sellest ka kostjat. Hageja esitas üldkoosoleku otsuse alusel kostjale perioodi 02.04.2016 kuni 31.01.2017 eest arved kogusummas 795,15 eurot, lähtudes kostja korteriomandi eseme reaalosa suurusest, s.o 69,9m2. Kostja on igakuiselt tasunud vaid vee tarbimise eest ja ka seda osaliselt. Hageja 02.04.2016 üldkoosolekul otsustati, et kostjalt on õigus nõuda maja hooldus- ja heakorratasu, remondifondi makseid ning haldustasu. Arvestus toimub samadel alustel ja tasumääraga, kui teiste korteriühistu liikmetega. Kostja otsust kohtus vaidlustanud ei ole. Hageja ei osuta arveid teenuste eest, mida kostja ei tarbi, s.o prügiveo teenuse eest. Olukord, kus kogu majale vajalikud kulutused jäävad vaid eluruumide omanike kanda, ei ole kooskülas hagi esitamise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) mõtte ja eesmärgiga. Ka mitteeluruumide omanikud tarbivad KÜS § 151 loetletud teenuseid.
2-17-10507 Ühistu on teinud mitmeid hooldus- ja remonditöid, millest kostjat puudutavad otseselt keldrites küttesüsteemi torude osaline soojustamine ja kaupluse kanalisatsioonisüsteemi püsttoru laiali jaotamine. Mais 2016 toimus maja keldris kanalisatsioonitorude vahetus Xxxx OÜ poolt maksumusega 4287,97 eurot. Kostja ei ole teavitanud hagejat varasemast kanalisatsioonitorude vahetusest ega kanalisatsiooniprobleemidest. Maist 2016 septembrini 2017 vahetati kanalisatsioon ja veesüsteem püstikutes ning paigaldati kraan elamu veesüsteemi läbilaskeks. Kohtuistungil selgitas hageja, et koristaja koristab maja ümbrust kuni kostja sissekäiguni, kuid ei korista kostja sissekäiku. Koristaja koristab ka kõiki trepikodasid. 2016. a majanduskava on vastu võetud 02.04.2016 korteriühistu üldkoosolekul päevakorra I punktina (kuigi sõnaselgelt kirjas see protokollis ei ole). Hageja menetluskulud on riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulu 430 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab oma vastuses, et ei ole korteriühistu liige, sest ei ole liikmeks saanud. Kõik elamus asuvad korteriomandid ei ole automaatselt korteriühistu liikmed. Korteriühistu liikmeks mitte olevat kostjat ei saa kohustada täitma liikme kohustusi. Korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud mitteeluruumide teenindamist ning sõnaselgelt on ette nähtud ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine (p 1.3). Kuna ka Vasalemma vald ei olnud korteriühistu liige, ei tekkinud liikme staatus korteriomandi soetamisel ka kostjal. Hageja ei ole kostjat üldkoosolekutele kutsunud. Kostja ei ole kunagi osalenud ka hääleõigusliku liikmena korteriühistu koosolekutel. Kuna kostja end liikmeks ei pidanud, ei saanud ta ka vaidlustada üldkoosoleku otsuseid. Kostja ei osalenud 02.04.2016 üldkoosolekul, ei ole näinud otsust ega 10.04.2016 juhatuse otsust. Ka leiab kostja, et hooldab ise tema valduses olevaid ruume ning sellega piirnevat maatükki. Hageja kostjale vastavaid teenuseid ei osuta. Kostja on pidanud kõrvaldama avariiolukordade tagajärjed oma vahenditest. Kostja hinnangul on hageja võlanõue ebaseaduslik, kuna nõutakse kulude hüvitamist osutamata teenuste eest. Kostja tasub tarbitud vee eest regulaarselt. Kostja hooldab ka vee- ja kanalisatsioonitorustikku ja kõrvaldab avariiolukordi, mis on seotud hageja kanalisatsioonitrassiga. Kostja on kogu aeg soovinud hagejalt suuliselt teavet, millega arvestades on kulude hüvitamine kostjale määratud ning miks hageja tegelikult teenuseid ei osuta. Hageja selget vastust andnud ei ole. Kostjale jääb selgusetuks, milles täpselt seisneb osutatud teenuste olemus. Hagejale jääb ka selgusetuks, kuidas on kujunenud hind kostja jaoks. Kostja leiab, et hageja ei ole teinud remonditöid ainult kostja korteriomandi jaoks. Hageja välja toodud küttesüsteemi remonditööd olid tehtud muu hulgas eesmärgiga, et keldriruum ei saaks soojust. Kostja ruumides ei ole ette nähtud keskkütte tehnilist varustust. Magistraal keldrisse soojust ei too ning see ei ole ka projektiga ette nähtud. Kui välja arvata veesüsteem, siis ei teosta pooled ühist majandamist. Kostjal on omaette sissepääs, tema enda korraldatud prügivedu ja tänavavalgustus. Kostja kütab oma ruume elektriga, soe õhk tõuseb üles ning vähendab hoopis hageja küttekulusid. Hageja ei ole vaatamata kostja palvetele tegelenud lagunenud sillutisriba sokliga, mistõttu satub vihmavesi kostja ruumidesse ja tekitab kahju.
2-17-10507 Majandamiskulud määrati üldkoosolekul, kuhu kostjat ei kutsutud. Kostja leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole kehtestatud tasude osas seaduslik. Elamu eluruumide kogum on 2668 ja koos mitteeluruumiga 2737,9 m. Vaidlusalusel ajaperioodil kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 1 kohaselt on majandamiskulude tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Viidatud on seega seaduses eluruumidega seonduvatele kuludele ja arvestus käib eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri järgi. Kostja ruum ei ole eluruum ning seda ei saa võrdsustada kõigi eluruumidega. Sel on omaette sissepääs ning see ei asu samades tingimustes, kui eluruumid. Kuivõrd põhikirjas puuduvad alused tasu kehtestamiseks mitteeluruumidele, ei saa hageja nõuda kostjalt ka igasuguseid tasusid. Kostja leidis, et tal on vastastikune nõue hageja vastu ning kostja tegi ettepaneku need tasaarvestada. Kostja selget tasaarvestusavaldust esitanud ei ole. Kohtuistungil kinnitas kostja, et koristaja ei korista tegelikkuses poe juurest ning talvel lund ka ei lükata. Kostja hinnangul ei ole tõendatud, et majanduskavad on vastu võetud ning kostja palus mitte arvestada majanduskavade kui tõenditega asja läbivaatamisel. Kostja kinnitas, et võlgnevuse arvutuskäigu osas ei ole tal vastuväiteid. Kuivõrd kostja ei tunnista põhinõuet, vaidleb ta vastu ka viivistenõudele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha selles asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb asja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4.Kohus lähtub asja läbivaatamisel vaidlusaluse nõude tekkimise ajal kehtinud KÜS redaktsioonist. Hageja nõuab kostjalt kui korteriühistu liikmelt (KÜS § 5 lg 1) majandamiskulude tasumist ajavahemik 02.04.2016-31.01.2017 eest. Hagis on märgitud arvete perioodiks küll 02.04.2016-01.02.2017, kuid arvetest nähtuvalt on esitatud iga arve siiski eelmise kuu eest. Seega on viimane arve esitatud ka jaanuari 2017 eest, mitte aga täiendavalt ka 01.02.2017 eest.
5.Hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 kohaselt korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
2-17-10507
6.Asja materjalidest järelduvalt ei ole pooled menetluses vaielnud selle üle, et Rummus aadressil Aia 7 asuvate korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks on moodustatud korteriühistu (hageja). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on esitanud kostjale majandamiskulude ja korteriühistu poolt vahendatud teenuste eest tasumiseks regulaarselt arveid. Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas kostja oli vaidlusalusel perioodil korteriühistu liige ja millises ulatuses on kostjal (korteriühistu liikmena) hageja ees täitmata kohustusi.
7.KÜS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kinnistusraamatu väljatrükist (tl 20) nähtuvalt kuulub kostjale kinnisasi registriosa nr 7787102 asukohaga Vasalemma vald, Rummu alevik, Aia 7 ning selle kinnisasja reaalosaks on mitteeluruum tähistusega MK, üldpinnaga 69,9 m2. Hageja registrikaardi kohaselt (tl 13-14) on korteriühistu Rummu Aia 7 aadress Aia 7, Rummu alevik, Vasalemma vald, Harjumaa. Seega on kostja korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanik ja sellega ka hageja liige. Kostja sai korteriühistu liikmeks korteriomandi soetamisega 23.10.2013 (tl 20). Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja viited sellele, justkui ei saaks mitteeluruumi omanik olla korteriühistu liige. KÜS-st seda ei järeldu. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik järeldada, et kuigi kostja korteriomandi omanikuna kasutab samu hüvesid kui teised kinnisasja korteriomanikud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, ei vastuta ta, erinevalt teistest selliste hüvede tagamise eest rahaliselt. Kohus märgib, et omaette küsimus on, kui suures ulatuses ta vastavaid hüvesid kasutab. Kulude hüvitamise erisust on aga võimalik näha ette korteriühistu põhikirjas ning selle muutmist on õigus taotleda ka kostjal. Kohus leiab, et eeltooduga on tuvastatud, et kostja on hageja liige ning tal on olemas kõik korteriühistu liikme õigused ja kohustused, olenemata sellest, millises ulatuses ta neid realiseerida soovib.
8.Kuivõrd kostja on korteriühistu liige, siis on tema jaoks KÜS § 13 lg 4 järgi kohustuslikud korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Otsus nõuda edaspidi kostjalt hooldus- ja heakorrateenuse, haldusteenuse ja remondifondi maksete tasumist võeti vastu hageja üldkoosoleku 02.04.2016 otsusega (tl 26-29). KÜS § 13 lg-st 3 tuleneb, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja kohtusse otsuse vaidlustamiseks pöördunud ei ole, seega on 02.04.2016 otsus tema jaoks jõustunud otsuse tegemise ajast (KÜS § 13 lg 1).
9.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid vee ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise osas. Kostja vastuväited puudutavad arvetel märgitud ülejäänud kuluridasid, s.o hooldus- ja heakord, haldustasu, remondifond ning soojusenergia. Kostja on tuginenud sellele, et tõendamata on majanduskava nõuetekohane vastuvõtmine. 2016 aasta majanduskava on vastu võetud 02.04.2016 (tl 134) ning 2017 aasta majanduskava 10.04.2017 (tl 135). Hageja kinnitusel on 2016 majanduskava vastu võetud nõuetekohaselt, s.o 02.04.2016 üldkoosolekul. KÜS § 15 lg 1 p-des 1-3 on sätestatud, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Üldkoosoleku protokollist
2-17-10507 (tl 26-29) ei nähtu sõnaselgelt majanduskava kinnitamine. Sellegipoolest nähtub üldkoosoleku protokollist, et üldkoosolekul on käsitletud korteriühistu finantsolukorda ja tehtud töid (päevakorra punkt 1), samuti tehtavaid töid (punkt 3). Sealhulgas nähtub protokollist, et arutluse all on olnud kanalisatsioonitööde maksumus, kanalisatsiooni ja külma vee püstiku vahetamise maksumus, küttesüsteemi renoveerimine ning remondifondi suurendamine-kõik need on konkreetselt hageja majandustegevuse aastakava puudutavad küsimused. Majandustegevuse aastakava alusel toimub majandamiskulude arvestamine. Kohtu hinnangul on tõendamata, et vastu on võetud hageja esitatust erinev majandustegevuse aastakava või et aastakava on jäänud üldkoosoleku poolt kinnitamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt ka heauskne tugineda alles praeguses tsiviilasja menetluses sellele, et ta ei ole saanud tutvuda majandustegevuse aastakavaga või et see ei ole nõuetekohaselt vastu võetud. Seetõttu leiab kohus, et hageja esitatud majandustegevuse aastakavade alusel arvete esitamine on õiguspärane. Riigikohus on 16. juuni 2010. otsuses nr 3-2-1-53-10 (p 15) leidnud, et olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Korteriühistu 02.04.2016 üldkoosolekul otsustati nõuda edaspidi kostjalt maja hooldus- ja heakorratasu, remondifondi makseid ja haldustasu sama ruutmeetri hinna alusel, mis ülejäänud korteriühistu liikmetelt. Ostja otsust vaidlustanud ei ole. Esitatud arvetest ja majanduskavast nähtub, et arved on esitatud vastavalt mitteeluruumi reaalosa üldpinnale 69,9 m2. Kohtu hinnangul on 02.04.2016 üldkoosoleku otsus kostja jaoks kehtiv ning eeltoodud kirjete osas on põhinõue enamjaolt põhjendatud. Kohus märgib, et kostja on ekslikult seisukohal, mille kohaselt ei ole remondifondi maksete nõudmine temalt õigustatud seetõttu, et tema selle läbi saavutatud hüvesid ei tarbi ning teeb enda jaoks vajalikud kinnisasja hooldus- ja avariitööd enda vahenditest. Remondifond on vajalik, katmaks kogu kinnisasja jaoks vajalike tööde tegemist. Lähtudes kostja loogikast, võik ka esimesel korrusel asuva korteri omanik keelduda maja katuse parandamise tööde hüvitamisest, kuna tõenäosus, et lekkiv katus läbi mitme korruse teda negatiivselt mõjutaks, on väike. Samuti on kostja õigustatud eeldama, et korteriühistu hüvitab ka kostja poolt kinnisasja hooldamiseks tehtud hädavajalikud tööd. Sellisest võrdusest kõrvalekaldumise reeglid võiksid olla sätestatud vajadusel korteriühistu põhikirjas.
10.Otsustus nõuda kostjalt soojusenergia kulude hüvitamist võeti vastu hageja juhatuse 22.10.2016 otsusega (tl 34). KÜS § 15 lg 1 p 1 järgi koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. Seega on KÜS § 15 lg 1 p-s 1 imperatiivselt sätestatud, et majandamiskulude tasumiseks kohustavaid otsuseid saab vastu võtta vaid üldkoosoleku otsusega, mitte aga juhatuse otsusega. Seetõttu ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt soojusenergia kulu hüvitamist.
11.Kohus märgib, et soojusenergia kulude hüvitamise nõue võib olla ka vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on 14. veebruari 2017 määruses nr 3-2-1-156-16 (p 13) leidnud, et ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu otsuste täitmine võib olla erandlikel asjaoludel, eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 24; 9. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-21-137-15, p 11).
2-17-10507 Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et olemasolevas projektis ei ole ette nähtud kostja poolt soojuse tarbimine olemasoleva küttesüsteemi alusel. Kostja ruumidest jooksevad läbi soojustatud torud, kuid kostja ruumides küttesüsteemiga ühendatud radiaatoreid ei ole. Kostja on esitanud ka dokumentaalse tõendi (tl 113), milles OÜ Kütteprojekt, Alari Sarv kinnitab, et kostja poolt keldriruumide kütmise läbi vähenevad nii isoleeritud küttetorustiku soojakaod kui ka soojakaod kaubandusruumide kohal olevates korterites. Samas tõendis esitatu kohaselt vähenes keldriruumide kasutuselevõtuga mõnevõrra ka elamu küttevajadus ning kui keldriruumide omanik loobub ruumide kasutamisest, siis suurenevad mõnevõrra elamu küttearved. Eeltoodu pinnalt võib kohtu hinnangul järeldada, et kostjalt soojusenergia kulu hüvitamise nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja ei osale kogu ülejäänud majaga ühiselt soojusenergia tarbimises ning ülejäänud maja soojusenergia kulu võib olla tänu kostja poolt oma korteriomandi kütmisele ka väiksem, kui see oleks kostja vastava tegevuseta. Seega jätab kohus hagi rahuldamata soojusenergia kulu nõude osas kogusummas 23,85 eurot.
12.Samuti on kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega nõuda kostjalt halduskulusid samadel alustel teiste korteriomanikega. Majandustegevuse aastakavade (tl 134, 135) kohaselt moodustab halduskulust (read 1.1-1.5) veidi üle 50% koristaja töötasu. Kostja väidete kohaselt ta tegelikkuses koristaja teenuseid hagejalt saanud ei ole, koristab oma korteriomandi ümbruses ise ning talvel lükkab ka ise lume. Hageja kinnitas kohtuistungil, et koristaja koristab trepikodasid. Hageja trepikoda ei kasuta. Seega on koristaja teenus valdavas ulatuses teenus, mida hageja tegelikkuses saanud ei ole. Sellise teenuse eest tasumine on kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus peab võimalikuks vähendada seetõttu hagi rahuldamisel põhinõuet halduskuludest 50% võrra. Hageja on arvestanud 02.04.2016 otsuse alusel majandamiskulusid alates 01.04.2016. Kohtu hinnangul ei saa tekkida kostjale kohustust tagasiulatuvalt. Seega tuleb arve nr 5 (tl 6) korral lähtuda hoolduse ja heakorra, haldustasu ning remondifondi arvestuses mitte tervest kuust vaid 29 päevast. Kohus jätab halduskulude nõudes hagi rahuldamata 35,22 euro osas.
13.Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi põhinõudes (722,42-23,85-35,22) 663,35 euro osas ning jätab rahuldamata (23,85+35,22) 59,07 euro osas.
14.Hageja on esitanud viivisearvestuse 31.08.2018 seisuga. Kohus märgib, et hageja viivisearvestuses (tl 56) on ekslikult arvestatud arve nr 14 (tl 8) korral viivist alates 26.09.2018. Arvel märgitud maksetähtaeg on 25.10.2016, mitte 25.09.2016. Arvestades põhinõude rahuldatud ulatust on ülaltoodud perioodil sissenõutavaks muutunud viivise nõue määraga 0,07% päevas kokku 162,79 eurot, millises ulatuses kohus viivisenõude ka rahuldab. Kohus jätab hagi rahuldamata viivise nõudes (31.08.2017 seisuga) (175,20-162,79) 12,41 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et on põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja põhinõue oli 722,42 eurot. Kohus rahuldas hagi põhinõudes 663,62 eurot, s.o ca 90% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 90% ulatuses kostja ning 10% ulatuses hageja kanda.
2-17-10507
16.Hageja on märkinud oma menetluskuluks riigilõivu 245 eurot ja õigusabikulu 430 eurot. Riigilõivu hulka on hageja arvanud ka maksekäsu kiirmenetluse riigilõivukulu 45 eurot. Kohus seda kulu selles menetluses kantud põhjendatud kuluks ei pea. Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse hagimenetluse kulude hulka vaid asja edasisel lahendamisel hagimenetluses. Selles asjas ei ole viidud eelnevalt läbi maksekäsu kiirmenetlust, s.o maksekäsu jätkuna esitatud hagi menetlusse võtmisest keelduti tsiviilasjas nr 2-17-103232. Seetõttu on põhjendatud kulu vaid selle asja riigilõivukulu 200 eurot.
17.TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on esitatud menetluskulu suurus mõistlikes piirides, arvestades nõude suurust menetluses. Sealhulgas ei ole ülemäära suur õigusabi tunnihind ega ka õigusabi osutamise ajakulu. Hageja õigusabikulu on seetõttu põhjendatud kogu ulatuses, s.o summas 430 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud 567 eurot.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.