Aktiva Finance Group OÜ hagi Maigi Hermanni vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025. a otsus Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja (kostja): Maigi Hermann (isikukood
XXXXXXXXXXX)
1.Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025. a otsuse peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 10. märtsi 2025. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
6.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.
7.Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv 350 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-12884, riigilõivu tagastamine“. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26. augustil 2024 Tartu Maakohtule hagi Maigi Hermanni (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8657 eurot 95 senti, intressi 553 eurot 41 senti, haldustasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4769 eurot 68 senti ja viivise põhivõlalt 17,90% aastas alates 27. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank (krediidiandja) ja kostja 30. detsembril 2019 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 9995 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena, viimase osamakse tähtpäev on 20. detsember 2025. Kostja kohustus tasuma intressi 17,90% aastas ja lepingu haldustasu 2 eurot 50 senti kuus. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 16. osamaksest, s.o 20. aprillist 2021. Krediidiandja saatis 12. juulil 2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 29. juulil 2021 lepingu üles. Krediidiandja loovutas 4. augustil 2021 lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 9. septembril 2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.
2
3.Tartu Maakohus rahuldas 10. märtsi 2025. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6337 eurot 52 senti. Muus osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskuludest 41% kostja ja 59% hageja kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 467 eurot 40 senti ja viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus leidis, et kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal 0%, mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist, kui kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuna kostja algne laenusumma oli 9995 eurot ja kostja on sellest hagejale tagastanud 3657 eurot 48 senti, tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kogu see summa arvestada üksnes põhivõla katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6337 eurot 52 senti (9995-3657,48).
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt osas, milles hagi jäi VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse kohaselt osaliselt rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 5005 eurot 55 senti, millest põhiosa on 4637 eurot 97 senti ja intress 367 eurot 58 senti, viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt lepingujärgses määras, s.o 0,05% päevas või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhiosa tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed ja viivise sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt osamakse tasumisel tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgses määras 0,05% päevas. Hageja palub jäta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda ning tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu 350 eurot. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaal- ja menetlusõiguse normi. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg-id 1–4, § 442 lg-t 8, §-i 403 ja §-i 404. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, mistõttu peaks hagi kuuluma rahuldamisele VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse järgi. Maakohus ei ole nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist ega VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse esitamist. Maakohus on 3. septembri 2024. a kohtunõudes küsinud hagejalt teavet vaid kostja tagasimaksete kohta. Maakohus ei ole kordagi hagejale selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtet võiks olla rikutud ja küsinud ümberarvestust. Maakohus on arvestanud üllatuslikult kõik maksed põhiosa katteks ning nõudnud kogu põhiosa jääki, arvestamata kuidas ümberarvestus mõjutab ülesütlemist ja selle kehtivust. Maakohus jättis arvestamata VÕS § 94 lg 1 kohase intressi ja ei ole välja mõistnud viiviseid põhiosalt isegi mitte VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt lepingule sai kostja krediiti 9995 eurot, sellest maksti kostjale välja 9795 eurot 10 senti ja 199 eurot 90 senti arvestati maha vastavalt lepingu punktile 2. Kostja on tasunud lepingu alusel kokku 3657 eurot 48 senti. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal võlgnevus alates 20. detsembri 2022. a osamaksest. Lepingu ülesütlemine 29. juulil 2021 ei olnud seega ümberarvestuse kohaselt kehtiv.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 656 lg 4 alusel sõltumata kaebuse piiridest tervikuna ja saadab asja täies ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
6.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. TsMS § 657 lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevat kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Sellest tulenevalt rikkus maakohus ka oluliselt otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Hageja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, mille kohaselt nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24 teine lõik). Praegusel juhul ei ole algse laenugraafiku järgi kõigi osamaksete tähtaeg saabunud (lepingu järgi on viimase osamakse tähtpäev 20. detsember 2025). Maakohus ei andnud hagejale võimalust esitada oma nõuete ümberarvestust juhuks, kui kohus tuvastab menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Sellega rikkus maakohus eelmenetluse ülesandeid ja kohtu selgitamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nõuete ümberarvestuse esitamine on oluline mh selleks, et hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
4
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega tuli hageja nõude põhjendatuse hindamiseks kindlaks teha, kas kostja oli nõuete ümberarvestuse järgi lepingu ülesütlemise ajal, s.o 29. juulil 2021 krediidi tagasi maksmisega viivituses. Ilma nõuete ümberarvestuseta ei saanud maakohus hinnata seda, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ja kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja on esitanud nõuete ümberarvestuse koos apellatsioonkaebuse täiendusega. Hageja tugineb sellele, et ümberarvestuse järgi ei olnud kostja lepingu ülesütlemise ajal krediidi tagasi maksmisega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud ja kõik laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Apellatsioonkaebuse täienduse kohaselt on sissenõutavaks muutunud tagasimaksed 4637 eurot 97 senti. Hageja palub laenugraafiku alusel mitte veel sissenõutavaks muutunud tagasimaksed kokku 1499 eurot 65 senti välja mõista vastavalt TsMS §-le 369 maksegraafiku alusel.
8.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et tasuna VÕS § 403 4 lg 7 teise lause mõttes tuleb käsitleda kõikvõimalikke krediidiga seotud tasusid (nt lepingu sõlmimise tasu), aga mitte näiteks tarbijakrediidilepingus kokku lepitud leppetrahve. VÕS § 4034 lg 7 teine lause ei võta võlausaldajalt õigust kasutada tarbija makseviivituse korral õiguskaitsevahendeid, sh nõuda viivist, leppetrahvi või võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kui vastavad nõude eeldused on täidetud. Nimetatud nõuete näol on tegemist krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgedega, mille rahalist hüvitamist saab tarbija kahju hüvitamisena nõuda (vt Võlaõigusseadus II. Komm vlj. § 4034 komm 3.3 aa) teine lõik ja bb) esimene lõik).
9.Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei saa ringkonnakohus TsMS § 657 lg 2 kohaselt asjas ise uut otsust teha. Hageja esitas koos apellatsioonkaebuse täiendusega uute tõenditena maksekorralduse laenu väljastamise kohta ja nõuete ümberarvestuse. Ringkonnakohus jätab nende vastuvõtmise maakohtu otsustada.
10.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 630 eurot, kuid kaebuse ulatust arvestades pidi tasuma 280 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 350 eurot ettenähtust enam, mis tuleb hagejale tema taotluse alusel tagastada. Riigilõiv tuleb tagastada vastavalt esitatud taotlusele Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.