AS Kiviõli Soojus hagi V. S. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1 727,10 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Hageja:
AS Kiviõli Soojus (registrikood 10245027, asukoht: Aasa 19, 43125 Kiviõli)
Hageja esindaja:
Marie Tsine, Õigusbüroo Verdict OÜ, Laki 14a, Tallinn, [email protected]
Kostja:
V. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, Kiviõli)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kiviõli Soojus AS poolt V. S.i vastu perioodil veebruar 2012. a kuni märts 2018. a (k.a) eest esitatud soojusenergia eest tasu nõudes esitatud hagi osaliselt.
2.Välja mõista V. S.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks põhinõue 1 226 (üks tuhat kakssada kakskümmend kuus) eurot 35 senti.
3.Välja mõista V. S.ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis põhinõudelt (1 226, 35 eurolt) alates 26.06.2018. a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE
1.AS Kiviõli Soojus esitas hagiavalduse V. S.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Kiviõlis xxx xx-xx korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud V. S. Hageja on kaugkütteettevõte, kes võrguettevõtjana varustab korterelamut Soo 13 soojaenergiaga. Hageja ja kostja sõlmisid 11.02.2015. a soojusenergia müügilepingu nr S 3314. Lepingu kohaselt pidi kostja vastavalt esitatud arvetele tasuma soojusenergia kasutamise eest. Perioodil 2015. a märts kuni märts 2018. a on kostja jätnud tasumata arved summas 882,24 eurot. Enne 11.02.2015. a sõlmitud lepingut kohaldub hageja nõudele käsundita asjaajamisest tulenevad sätted. Kostja on jätnud hageja poolt esitatud arved perioodil 2012. a veebruar kuni 31. jaanuar 2015. a tasumata summas 459, 83 eurot. Kostja tasus 2014. aastal esitatud arved täies ulatuses. Kostja võlgnevus perioodil 29.02.2012. a kuni 31.03.2018. a hageja ees on 1 342,07 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis 277,26 eurot. Hageja arvestab viivist alates 26.03.2012. a kuni 25.06.2018. a viivise määraga 0,022%. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 342,07 eurot ja seisuga 25.06.2018. a sissenõutavaks muutunud viivised 277, 26 eurot ning alates 26.06.2018. a viivis VÕS § 113 lg 1 määras põhinõudelt 1 342,07 eurot kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis, alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras (8% aastas). Hageja taotleb tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.
2.Hageja kostja esitatud aegumise vastuväitega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja tunnistab oma võlgnevust perioodil aprill 2015. a kuni märts 2018. a. Kostja on korteri xx xx-xx Kiviõli omanik alates 19.09.2006. a. Kostja ja hageja sõlmisid 11.02.2015. a soojusenergia ostu-müügilepingu. Enne lepingu sõlmimise perioodi kvalifitseerib hageja nõude VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega ei ole aegunud nõue perioodil 29.02.2012. a kuni 31.01.2015. a ning hageja palub jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hageja on valmis sõlmima kostjaga maksegraafiku tingimusel, et kostja tasub põhivõlgnevuse summas 1 342,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 277, 26 eurot, pool riigilõivust 112,50 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 1 971,83 eurot. Kosja kohustub tasuma nimetatud summa alates 15.08.2018. a kuni 15.04.2019. a
igakuiselt 10 eurot kuus ja alates 15.05.2019. a igakuiselt 50 eurot. Kompromissi mittesõlmimisel jääb hageja oma nõude juurde täies ulatuses ja palub hagi rahuldada.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja nõustub, et tal on võlgnevus Kiviõli Soojus AS ees. Kostja palub vähendada nõude summat, kuna enamus arveid on aegunud. Kostja tunnistab võlgnevust 01.04.2015. a kuni 31.03.2018. a perioodi eest. Kostja märgib, et on töötu ja suudab tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel igakuiselt 10 eurot kuus. Tööle asudes oleks tal võimalik tasuda igakuiselt suuremaid summasid võlgnevuse katteks.
4.Kohus määras pooltele kompromissläbirääkimisteks tähtaja kuni 17.08.2018. a (k.a). Menetlusosalised kohtule kompromissi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist.
7.TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab
8.Vaidlust ei ole selles, et korteri xx xx-xx omanik on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt V. S. (registriosa nr 26145, tl 22). Kostja ja AS Kiviõli Soojus sõlmisid 11.02.2015. a soojusenergia müügilepingu nr S 3314, mille alusel kohustus hageja võrguettevõtjana müüma soojusenergiat, ning tarbija selle eest tasuma (tl 23-24). Hageja AS Kiviõli Soojus on kaugkütte võrguettevõtja, kes varustas korterelamut Soo 13 soojusenergiaga.
9.Hagiavalduse kohaselt on kostja aastate vältel jätnud süstemaatiliselt täitmata lepingust tulenevad kohustused, millest tulenevalt on kujunenud võlgnevus. Samuti on hageja kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb käsundita asjaajamist reguleerivatele sätetele VÕS § 1018 - § 1023.
10.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Lepingu puudumine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda talle osutatud teenuste eest ning kui poolte vahel puudub lepinguline suhe, võib nõude rahuldamise aluseks olla käsundita asjaajamise regulatsioon.
11.Kostja on vastuses hagile asunud seisukohale, et hageja nõue enne 2015. aasta aprilli on aegunud. Kostja tunnistab võlgnevust 01.04.2015. a kuni 31.03.2018. a.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
13.Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 1023 ja § 113 sätetele. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 1 619,33 eurot, millest 1 342,07 eurot on põhinõue ja 277,26 eurot viivis.
14.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Soo 13 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud.
15.Hagejal võrguettevõtjana on kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 1 järgi kohustus tagada võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Poolte vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr S 3314 järgi on hageja kohustatud andma soojusenergiat soojavee kuumutamiseks soojaveevarustuse süsteemis ja kostja on kohustatud tasuma võrguettevõtjale soojusenergia eest lepingus ettenähtud korras.
16.Kohus leiab, et hagejal oli kohustus kindlaks määrata palju korterelamu ühes kuus soojust tarbis ja seda ka tõendada. Hageja on esitanud kostjale soojuse eest arvestatud tasu veebruar 2012. a kuni 2018. a märts (tl 25-103). Eelnimetatud arvestusest ja arvetest nähtub kuus tarbitud MWh kogus, soojuse hind. Kostjale tasumiseks esitatud arved ja kostja tasumised on kajastatud arvelduste seisus (tl 64-67, 101- 103). Arvetest ja tabelist nähtub, et hageja on soojusenergia korrutanud 36,30 m 2 soojusenergia tariifiga.
17.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata ajavahemikus 29.02.2012. a kuni 31.03.2018. a esitatud arvete eest kokku 1 342,07 eurot (tl 25- 63; 67-100).
18.Kostja tunnistab ja nõustub perioodil 01.04.2014. a kuni 31.03.2018. a võlgnevusega kuid ei nõustu hageja nõudega perioodil 29.02.2012. a kuni 01.04.2014. a, olles seisukohal, et nimetatud perioodi nõue on aegunud.
19.Kuna nõude kvalifikatsioonist sõltub see, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub, tuleb nõude aegumise tuvastamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Toimiku materjalides nähtub, et hageja ja kostja vahel kehtivad alates 11.02.2015. a lepingulised suhted. 2012. a kuni 2015. aasta veebruarini puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping, mis tõendaks poolte vahelisi lepingulisi suhteid. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13).
20.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tema nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude. KKütS § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele ja tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega (KKütS § 14 lg 1).
21.Kohtu hinnangul on kostja, kui soodustatud isik soojust tarbinud, selle heaks kiitnud ja see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja pole väitnud, et ta teenust ei kasutanud, või on palunud teenuse osutamise lõpetada. Kohus leiab, et elanike soojusenergiaga varustamine on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud. Riigikohus on leidnud, et käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet ei saa lugeda seadusest tulenevaks korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeks TsÜS § 154 mõttes, olgugi et hageja tugines oma nõudes nö. iga kuu esitatud arvete tasumata jätmisele (RKTKm 3-2-1-44-11 p 35). Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest (RKTKo 3-2-1-57-13 p 13).
22.Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist alates 29.02.2012. a kuni 31.03.2018. a, kokku summas 1 342,07 eurot. Toimiku materjalides olevatest arvelduste seisust nähtub, et kostja on 31.12.2012. a arve nr 25268 summas 115,72 tasunud 23.01.2013. a (tl 102).
23.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt summas 1 226,35 eurot.
24.Kostja ei ole tõendanud, et tal kohustus oleks hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus soojusenergia eest tasuda.
25.Hageja viivisenõue.
25.1.Hageja on arvestanud viivist alates 26.03.2012. a – 25.06.2018. a, kokku 277,95 eurot.
25.2.VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu.
25.3.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
25.4.Hageja esitatud arvelduste seisust ega ühestki arvest ei nähtu, et kostjale oleks arvestatud arve tasumata jätmisel, osalisel tasumisel või tasumisega viivitamisel viivist. Lepingus on on märgitud küll viivise määr, kuid arvetest ei nähtu arvestatud viivist. Hageja ei ole arvetel esitanud viivisearvestust, milliselt summalt ja kui suures summas kostjale viivist on hageja arvestanud, arvetel ja saldoteatistelt seda ei kajastu.
25.5.Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
25.6.VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
25.7.Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 01.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39).
25.8.Lepinguliste suhete kestuse vältel arvete ja saldoteadete esitamine ilma viiviseta on kohtu hinnangul erandlik asjaolu, mis õigustab viivisenõude rahuldamata jätmist selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 30.04.2013. a. lahend tsiviilasjas nr 3-21-43-13, lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07, lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07)
25.9.Kohus jätab hageja viivisenõude 277,95 eurot täies ulatuses rahuldamata.
25.10.Põhjendatud on aga viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule.
25.11.Vastavalt TsMS § 367 võib hagis viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõue täitmiseni.
25.12.Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
25.13.Alates 26.06.2018. a kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 1 226,35 euro täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
26.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
27.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.